Et mitte lasta sellel õnnel raisku minna, peaksime me seda targasti kasutama. Ei tohi võtta vastu otsuseid ja teha tegusid, mis võivad meie kõigi elu muuta või lausa riigile ohtlikuks saada. Iga inimene, olgu ta poiss või tüdruk, laps või täiskasvanu, isa või ema, peab austama meie riiki ja tunnustama seda, mida meie eelkäijad on teinud, et me saaksime selles riigis elada. Meie riik on arenenud, me oleme juba majanduskriisist väljumas ja ees on helge tee. Me rajasime selle riigi selleks, et saaksime ise otsustada mida või kuidas teha. Kahju oleks seda kasutamata jätta. Täna peaks olema iga eestlane uhke oma kodumaa üle ja lubama endale kas puhkepausi, piduliku söömaaja või kutsuma külla kas pere, tuttavad või sõbrad ja koos vaatama presidendi vastuvõttu, sest meil on põhjust olla uhke! Soovin veel kord õnne kõigile Eesti Vabariigi aastapäeval! ELAGU EESTI!
Lapsed käivad hilissügisel kadri- ja mardisantidena majast majja, et pere rahvale rõõmu pakkuda ja vastutasuks saada head ja paremat. Kas venelased tähistavad Eesti Vabariigi aastapäeva kahekümnendal veebruaril, väga kahtlen selles, sest see on omane meile- eestlastele. Eestlaste traditsiooniks on olnud süüa jõulude ajal verivorste ja hapukapsast. unagised rahvuslikult meelestatud üritused ja vennastumine on vajunud unustusehõlma. Eestlasi ühendab töökus, millega me rajasime oma riigi. Ka Anton Hansen Tammsaare näitas oma suurteoses" Tõde ja õigus", kuidas Vargamäe Andres tegi päevast-päeva tööd, et tema lastel oleks kergem ja parem elu, kui tal. tööd tehes mõtles ta alati tulevastele põlvedele. Üheks põhiliseks ühendajaks on siiski meie keel. J. K. Jakobson väitis "Rahva suurimaks rikkuseks on tema keel, mida tuleb hoida puhtana, kaitsta võõrmõjutuste eest. Keel on, mis
ärimehi, riigiametnikke, metsamehi, autojuhte. Erinevate projektide juures on osalenud Rain Elfenbein, Priidu Pärna, Erik Tamm, Riho Salep, Aavo Säkk, Vello Pross, Mati Gubinski, Toomas Tõnisson, Heiki Evestus, Jüri Tulp. Esimese asjana valmis 1999. suvel kiviheitemasin, mille olemasolu kohta Varbolas kinnitavad mitmed kroonikad. 2000. suvel valmis linnuse välisküljele piiramistorn, mis sümboliseerib tollaste vallide ja piirete tegelikku kõrgust. 2002. suvel rajasime keskaegse piiramisseadeldise "kass ja oinas", mille varjus tasandati teed piiramistornile ning püüti purustada linnuseväravat. 2001. suvel korraldasime linnusel I ilmavõistlused kiviheitmises. Kiviheitemasin Selle keskmise suurusega heitemasina rekonstruktsiooni ehitasid varbolased 1999. aasta augustis. Tema heitekangi pikkus on 7,5 m ja vastukaalu raskus 1400 kg ning kive heidab see kuni 130 m kaugusele
ja kujuga süvistatud pesa. Käsikelli toodetakse tavaliselt 25, 37, 49, 73 või 85 kellast koosnevate komplektidena. Väiksemaid komplekte saab kellade lisamise teel suurendada. Nüüd on saadaval ka suured basskellad vahemikus C2-#3, mis on nende kaalu vähendamiseks ja tugevama põhitooni tekitamiseks valmistatud alumiiniumisulamist. Loe originaalteksti siit: Malmark Inc. Käsikellamuusika Nüüdseks oleme propageerinud käsikellamuusikat Eestis juba 13 aastat. 1999. aastal rajasime kellade kooli ja tänu lastele levib kellamuusika üle kogu Eesti. Kontserte andes näeme, et inimestel on suur huvi nii selle muusika kui ka instrumendi vastu. Käsikell on päris kindlasti pill või muusikainstrument, ja trummi kõrval on kella näol tegemist ühega vanimatest pillidest üldse. Hiinast on leitud isegi pronksiajast pärinevaid kelli, mis valmistati umbes 2000 aastat eKr. Need kellad olid häälestatud
" Vanamees mõtleb, et nüüd on saabunud tema ülim hetk. Ta relvastub nagu kord ja kohus ning suundub lahingusse, lootes surra võitluses ja lõpetada oma pikk elu kuulsusrikkalt. Teel kohtab ta rühma kreeklaste armetuks klobitud või haavatud juhte, kes on kogunenud merekaldale. ,,Ah, Nestor," ütleb talle Agamemnon. ,,Näib, et Hektori ähvardused saavad teoks! Me oleme lüüa saanud ja varsti hävitatakse meie laevad!" ,,Jah," vastab vanamees. ,,Vallist, millele me rajasime oma lootused, on läbi murtud, ja meie mina vana ja sina haavatud ei suuda lahingu käiku muuta!" Agamemnon jätkab: ,,Kuid me suudame laevad merre tõugata, et troojalased neid hävitada ei saaks, võime sõita välja avamerele, oodata ööd ja..." Odysseus katkestab teda: ,,Mis rumalusi sa nüüd räägid, Agamemnon? Sina, kellel on au olla kreeklaste juht, räägid põgenemisest? Pärast seda, kui oleme ohverdanud sõjale üheksa aastat, teed sina ettepaneku laevad vette lasta
Nii oli kergem tabada põgenikku. Igaühel meist oli number, mis oli kirjutatud riidetükile ja õmmeldud kahte kohta – rinnale ja põlve kohale. Minu number oli 819. 48 Nälgisime pidevalt. Elu lõpuni ei unusta neid päevi, mil mõte keerles kogu aeg kahe asja ümber: mis on saanud vanematest ja kust hankida tükk leiba. Silme ees seisid saiade virnad ja aromaatsed omletid. Töötasime metsa langetamisel. Tuli ehitada raudteed: rajasime raudteetammi ja panime liipreid. Koos meiega töötasid ka naised. Püüdsime vennaga kogu aeg ühes grupis olla. Ükskord, töötades mõned kilomeetrid laagrist eemal, hiilis vend metsa. Seal oli eesti talumaja. Eestlased ei kartnud mu venda vastu võtta, hiljem võttis vend ka mind kaasa. Pererahvas rääkis vene keelt, nad olid meie vastu sõbralikud. Lubasid meil end soojendada, puunõus pesta ja süüa sooja toitu. Ja seda kõike tasuta. Ja kust meil olekski olnud raha võtta
annaabi.ee 
