Raskete astmahoogude ajal võivad esineda: Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus, Uimasus, Rahutu uni, Sinakad huuled ja keel, Keeldumine söögist ja joogist (Valman 1998). Diagnoosimine: Väljahingamise tippvool (PEF) puhumisi tehakse hommikuti ja õhtuti 2 minutit enne inhaleeritava bronhodilataatori manustamist ja 15 30 minutit pärast seda 2 nädala jooksul. Mõõdetakse alates 4 aastastel lastel (Raivio ja Siimes 1999). Spiromeetria lapsel palutakse sügavalt sissehingata ja seejärel nii kiiresti, kui võimalik, välja hingata. Väljahingamine peaks jätkuma kuni kopsudes pole enam väljahingatavat õhku. Testi korratakse 3 korda. Seejärel manustab laps bronhe lõõgastavat ravimit ning testi korratakse . Test sobib ainult üle 5 aasta vanustele lastele (Abrahams 2006). Jooksutamine laps jookseb 6 minutit, pulsisagedus 170 korda minutis. Kopse
Raske ja häälekas hingamine, Kõnelemistakistus, Uimasus, Rahutu uni, Sinakad huuled ja keel, Keeldumine söögist ja joogist (Valman 1998). Diagnoosimine: Väljahingamise tippvool (PEF) – puhumisi tehakse hommikuti ja õhtuti 2 minutit enne inhaleeritava bronhodilataatori manustamist ja 15 – 30 minutit pärast seda 2 nädala jooksul. Mõõdetakse alates 4 aastastel lastel (Raivio ja Siimes 1999). Spiromeetria – lapsel palutakse sügavalt sissehingata ja seejärel nii kiiresti, kui võimalik, välja hingata. Väljahingamine peaks jätkuma kuni kopsudes pole enam väljahingatavat õhku. Testi korratakse 3 korda. Seejärel manustab laps bronhe lõõgastavat ravimit ning testi korratakse . Test sobib ainult üle 5 aasta vanustele lastele (Abrahams 2006).
põdemist tekib eluaegne immuunsus. Profülaktika Vaktsineerimine 12 kuu vanuselt Revaktsineerimine 13 aasta vanuselt NB! Võimalikud kõrvaltoimed: palavik ja 7-10 päeva pärast tekkiv peenetäpiline lööve. Väga harva võib ca 3 nädalat pärast vaktsineerimist tekkida mumpsi sarnane kõrvasüljenäärme turse. Sel ajal ei ole laps teistele nakkusohtlik. Vaktsineerimata inimestel tuleks hoiduda kokkupuutest nakatunuga. Allikad: Raivio, K., Siimes, M. toim. (1999). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina Mustajoki, M. Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. toim. (2001). Õe käsiraamat. Tallinn: Kirjastus Medicina Mere, E. koost. (2002). Lapse tervise ABC. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus. www.inimene.ee Tänan kuulamast! Olge terved!
(2004). Journal of the Estonian Society of Hypertension, (1):12–51. http://www.eks.kliinikum.ee/Hupertensioonijuhised%202004.pdf (20.03.2008). Green, M. &Huby. K. (2010). Cardoivascular system. Raamatus: Coyne, I., Neill, F., Timmins, F. (Ed.). Clinical Skills in Children s Nursing. New York: Oxford University Press, lk.227-235. Heinonen, K. (1999). Terve ja haige vastsündinu: vereringeelundkonna funktsionaalsed häired. Raamatus: Raivio, K. & Siimens, M. A. (toim.). Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina, lk 141. 49 Hiironen, K. (2001). Lapse ettevalmistamine proovi võtmiseks ja protseduuriks. Raamatus: Mustajoki, M., Maanselkä, S., Alila, A., Hyvärinen, S., Huttunen, R., Rasimus, M. (toim.). Õe käsiraamat. AS Medicina. Hockenberry, M., J. & Barrera, P. (2007). Communication and Physical and Developmental Assesment of the Child
Elsevier. Iivanainen, A., Jauhiainen, M., Korkiakoski, L. (koostaja) (1997). Õenduse käsiraamat. Tallinn: Medicina. Kallas, E., Uibo, O., Talvik, T. (1999). Lapse uurimise põhitõed. I. Tartu Ülikooli Lastekliinik. Tartu: AS Atlex. Kantero, L. R., Levo, H., Österlund, K. (2005). Lasten sairaanhoito. WSOY Porvoo. Korppi, M., Kröger, L., Rantala, H. (toim.) (2011). Lastehaiguste valvearsti käsiraamat. Tallinn: AS Medicina. Kunnamo, I. (1999). Haige lapse ravimine. Raamatus: Raivio, K., Siimes, M., A. (toim.) Lastehaigused. Tallinn: AS Medicina. Lastehaiguste praktikum. (1986). Tartu: Tartu Riiklik Ülikool. Pediaatria kateeder. 25 Lassauer, T., Clayden, G. (2007). Illustrated Textbook of Paediatrics. 3th Edition. New York: Mosby Elsevier. Ravijuhendid raviasutustele. Eesti Haigekassa. (2007). http://www.haigekassa.ee/files/est_raviasutusele_ravijuhendid_andmebaas_tunnustatud/t
Intubatsioonitoru valikul on oluline valida õige suurusega intubatsioonitoru (vt tabel 2). Reisdorff jt (1993) kirjeldavad, et kui intubatsioonitoru on liiga väike, ei suudeta last adekvaatselt ventileerida, sest intubatsioonitoru kõrvalt tekib liiga suur õhuleke. Kui aga intubatsioonitoru on liiga suur tekitatakse intubatsioonil suuri ja pikaaegseid traumasid lapse hingamisteedele. Tabel 2. Erinevas vanuses lastele kehtivad erinevad intubatsioonitoru suurused (Raivio 1999). Lapse vanus Toru sisemine läbimõõt (mm) Mansetita Mansetiga Enneaegne vastsündinu 2,5-3,0 _ Ajaline vastsündinu 3,0-3,5 _ 6 kuud 3,5-4,0 _ 1 aasta 4,0-4,5 _
väljakujunenud pilti väga paljus muuta. Siiski on kolm probleemi, mis avalduvad eriti intensiivselt just Downi sündroomiga inimeste vananedes. Nendeks on Alzheimeri haigus, krambihood ja muudatused immuunsusteemis. Kasutatud kirjandus Downi sündroom : müüdid ja tegelikkus, Mark Selikowitz; tõlkinud Piret Purru Laste- ja noortepsühhiaatria, Fredrik Almqvist, Hanna Ebeling, Pekka Heinälä, Jari Karhu Lastehaigused, Kari Raivio ja Martti Siimes www.wikipedia.org www.vkontakte.ru (suhtlusporaal, temaatiliste töötubadega)
annaabi.ee 
