Puuliigid: palmid, eukalüpt Tähtsus: keskkonnakaitseline tähtsus, küttepuit 5. Ekvatoriaalsed metsad Aastane juurdekasv: 50 m3/ha aastas Puuliigid: palmid, hevea, punane puu, ülekaalus väheväärtuslikud puud Tähtsus: väärispuidu üleraie, olulised elukeskkonna säilitajatena loomadele ja taimedele, hapniku tootjad MAAILMA METSI LAASTAB ALEPÕLLUNDUS 04.05.2006 | Märt Riistop (ÄP Tööstus) Ikka veel leiab umbes pool maailmas raiutavast puidust kasutamist kütusena ning suur osa metsadest langeb tuleroaks seetõttu, et põllumaadele ruumi teha. ÜRO organisatsioon FAO [ütleb], et maailma metsade pindala väheneb endiselt, kuid see vähenemise ulatus on varem arvatust väiksem. Aastatel 2000-2005 vähenes maailma metsade pindala keskmiselt 7,3 miljonit hektarit aastas (Eesti metsade pindala on 2,28 miljonit hektarit, viimase viie aastaga on metsade pind kasvanud 0,04 miljoni hektari võrra)
Metsade majandamine tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest(külvist) kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsaga tegutsemine Arenenud riikides puidu saadused, tooraine, mööbel, ehitusmaterjalid, paber. Arengumaades põllumaa tegemiseks, energia saamine, söögi tegemine, eksportimiseks, töötlematta. Puitu veetakse välja sealt kus seda on palju, Venemaa, Kanada, Brasiilia, Kongo, Indoneesia. Ümarpuit palgid ( kõige rohkem toodab USA) 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänud puutoodete valmistamiseks. Metsa kaitse : Mets on varjupaik lugematutele liikidele. Ilma maapinda kaitsva metsata erodeerib vooluvesi mägistes piirkondades suuri maa-alasid ja muudab need kasutuskõbmatuks. Jõgedesse satub palju setteid, mis ummistavad voolusänge ja suudmeid, põhjustades üleujutusi. Troopikaaladel võib ulatuslik metsataie muuta piirkonna kliimat. Kui kaitsev taimkate
põllumaade kasutuselevõtt metsade arvelt Suur põldude rajamine rikub ökosüsteemi Põllumaade rajamisega kaasnevad asulate ja teede rajamine kui suureneb metsade raiumine, siis suureneb ka kasvuhooneefekt VARIMETSANDUS Puidu ja metsaga seotud õigusrikkumised võib koondada samataoliste terminite alla, nagu ebaseaduslik metsandus, metsanduslik kuritegevus või varimetsandus Eestis ametlikel andmetel raiutud ebaseaduslikult metsa vaid mõni protsent kogu raiutavast metsast. Samal ajal arvavad keskkonnakaitsjad, et ebaseadusliku puidu osakaal on kuni 50% MIKS ON HALB ? Ebaseaduslikud raied lühikese ajaga nullida metsameeste ja looduskaitsjate aastatepikkuse töö Raiutud puit taastub metsas saja aastaga, ent hävinenud metsa ökosüsteemid võivad taastuda aastasadu või üldse mitte kunagi. Kui pole võimalust puidu päritolu ja legaalsust kontrollida, ei saa ka metsakasutust jälgida, suunata ja korraldada
kasutab inimene kuni 220 l vett ööpäevas, arengumaades 3 liitrit. Viimase 60 aasta jooksul on vee tarbimine kasvanud ligikaudu 4 korda. Inimestel tuleb olla kokkuhoidlik, tuleb kasutada vett korduvalt ja kaitsta varusid. Praegu lahendust veepuuduse leevendamiseks pole. Mets Aastas väheneb metsade pindala umbes 20 mln ha. Praeguste hinnangute järgi on 40% troopilistest vihmametsadest juba hävinud ning nende lõplikuks kadumiseks läheb veel umbes 30 aastat. Üle poole raiutavast puiduressursist kasutatakse küttena, ülejäänud läheb ehitusmaterjaliks või tööstuspuiduks. Metsakaitset rakendatakse arenenud maades, arengumaades hävitatakse metsa piiramatult. Loodusvarad Eestis Põhjavett kasutatakse raiskavalt, vett on siiski piisavalt. Metsade kasutamine pole kuigi säästlik, kuid piirangud on siiski abiks. Taastumatute varade poolest on Eesti vaene. Tähtsaim on põlevkivi, millest toodetakse elektri ja soojusenergiat. Ulatuslikult
· Metsas kasvab palju erinevaid taimi. · Mets on koduks paljudele loomadele. · Mets on tähtsaim hapniku tootja Maal. · Mets on pakkunud kaitset ja toitu ka inimestele. · Hoiab kinni viljakat mulda- kui puude juured mulda kinni ei hoiaks oleks see kärme erosiooni tõttu ära uhtuma. PÕHJUS (MIKS HÄVITATAKSE???) · Metsade laastamise ja hävimise peamine põhjus on ühiskonna üha kasvav nõudlus puidu järele. Enamus raiutavast puidust (va küttepuit) kulub paberi ja erinevate pakendimaterjalide tootmiseks. · põllumaa, karjääri või veehoidla rajamiseks · Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks · ohustatud ülemajandamisest, küttimisest, mittesäästlikust turismist ja asulate ning infrastruktuuride rajamisest. · Kinnisvaraarendus · Metsade biomassi nähakse üha enam taastuva energia allikana, mis pakub alternatiivi fossiilkütustele
Metsa majandamine · Hõlmab metsa uuendamist, kasvatamist, kasutamist ja kaitset · Aastane raie ei tohi olla suurem metsa aastasest juurdekasvust · Tootmistsükkel pikk (80-100a) · Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne-, ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas, Jaapanis · 20saj viimasel kümnendil vähenes arengumaades Metsatööstus · Tegeleb puidu varumise, töötlemise, puidutoodete valmistamisega, paberi ja tselluloosi tootmisega · 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks · Suurim puidutarbija USA (25%) · Enim palke toodavad USA ja Kanada (50%). Venemaa ekspordib 1/3 oma toodangust · Euroopa paberitööstus Soome ja Rootsi ettevõtete käes Metsatööstus · Enamik paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia, Kanada metsadest · Suurimad paberitootjad on USA,Jaapan, Hiina · Tarbepuitu ostavad sisse nii riigid, kes pole metsarikkad kui ka riigid,kes soovivad oma
Arenenud maades keskendutakse rohkem tulu saamisele. 10. Selgita metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme. Metsade hävimisega tulevad kaasa järgnevad kesskkonnaprobleemid: kiirendatud pinnase degradatsioon kõrbestumine puidu kadumine kliima muutused mulla viljakuse vähenemine puidu liigikuse vähenemine paljude looma- ja taimeliikide varjupaikade hävimine 11. Kuidas kasutatakse puitu? Raiutavast puidust ~55% kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänud puidutoodete valmistamiseks. 12. Nimeta riike, kes ostavad ja kes müüvad puitu ja puidutooteid. 13. Milles seisneb metsade tähtsus? Metsad on elupaigaks paljudele taime- ja loomaliikidele. Metsast saab inimene küttepuid, ehitusmaterjali ning toorainet mööbli- ja paberitööstusele. Metsadest korjatakse marju ning seeni ja käiakse jahil. Metsi peetakse keskkonna tasakaalustajateks
Kuusik 80 387-585 285-437 52-78 73-109 92-132 78-111 151-220 Männik 100 323-522 261-432 10-15 14-20 67-100 56-84 70-104 Arvutusnäide. Kui palju metsamaa pindalaühikult oleks keskmiselt võima- lik saada puitkütust massi-, mahu- ja energiaühikutes. Oletame, et kavandatakse esimest harvendus- võib olla otstarbeks kogu raiutavast materja- raiet kaasikus, eraldise suurus on 0,4 ha. Väl- list toota hakkpuitu. Sel juhul saab raiutavast jaraie tulemus oleks siis järgmine: tarbepuidust toota 2,5 x (5,2...7,2) tm = 13...18 - tarbepuitu - 0,4 ha x (13...18) tm/ha = 5,2...7,2 pm3 hakkpuitu ja raiutavast traditsioonilisest tm, küttepuidust 1,7 x (4,8...7,2) tm = 8,16...12,24 - traditsioonilist küttepuitu e halupuitu - 0,4 ha pm3 hakkpuitu
12. viimane rida Kaasaegne metsamajandus 20. saj. Kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Kaasaegne metsamajandus on Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne. 55% raiutavast puidust kütteks, üks viiendik paberiks ja ülejäänu mitmesuguste puudtoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA, kõige enam toodab palke USA. Suurima küttepuu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indoneesia. Suurima paberipuu toodanguga: USA, Brasiilia,Venemaa, Rootsi. Suurima ümarpuidu toodanguga:USA , Kanada, Venema, Brasiilia. Maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USAs, Kanadas, Soomes ja Rootsis.
4.6 Kaasaegne metsamajandus 20. saj. Kujunesid enim arenenud piirkondades välja metsatööstusklastrid. Need hõlmavad metsamajandamise , puidu varumise ja töötlemisega seonduvad majandusharud ja äriteenused. Kaasaegne metsamajandus on Lääne- ja Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Selleks, et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemneid jne. 55% raiutavast puidust kütteks, üks viiendik paberiks ja ülejäänu mitmesuguste puudtoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA, kõige enam toodab palke USA. Suurima küttepuu toodanguga riigid: Hiina, Brasiilia, Etioopia, Indoneesia. Suurima paberipuu toodanguga: USA, Brasiilia,Venemaa, Rootsi. Suurima ümarpuidu toodanguga:USA , Kanada, Venema, Brasiilia. Maailma suurimad metsatööstusettevõtted paiknevad USAs, Kanadas, Soomes ja Rootsis.
puidu varumise ja töötlemisega seonduvaid majandusharusid ja äriteenuseid. Kaasaegne metsamajandus on olemas Lääne ja PõhjaEuroopas, PõhjaAmeerikas ja Jaapanis. Selleks, et metsade juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest oidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne. Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, ouidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, 1/5 paberi tootmiseks ja ülejäänu puidutoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu USA, kes koos Kanadaga annab üle poole maailma toodangust. Enamik maailma paberipuudest raiutakse USA, Skandinaavia, Venemaa, Brasiilia ja Kanada metsadest. Puidu ja paberi kõrge hinna tõttu rajavad rikkad riigid istandikke soojematesse piirkondadesse, kus metsade juurdekasv on suurem ja majandamiskulud väiksemad.
puuliigiti optimaalsed raiemahud ja samuti seati eesmärgiks võtta range kaitse alla vähemalt 10% Eesti metsadest. Asutati Erametsaliit. 2003. 2002-2003 aasta raiemaht oli üle 9 miljoni tihumeetri, kuuse raie ületas metsanduse arengukavas määratletud mahtu. 2004. 2003-2004 raiehooajal raiuti alla 7 miljoni tihumeetri, kuuse raie oli langenud allapoole metsanduse arengukavas ettenähtud mahust. Eesti Roheline liikumine avalikustas uuringu, mille järgi kuni 50% Eestis raiutavast puidust on illegaalne. 2005. Eesti metsades raiuti 2005. aastal 5,12 miljonit m3 puitu; sellest vähem raiuti viimati 1997. aastal. Võrreldes 2004. aastaga vähenes puiduraie 2005. aastal 32,9% võrra. Seoses jaanuaritormiga suurenes sanitaarraie võrreldes eelmise aastaga ligi kolm korda. 2005. aastal raiuti sanitaarraiega 1,19 miljonit m3 puitu, mis moodustas kogu raiemahust tervelt 23,3%. Kõik ülejäänud raieliigid vähenesid tuntavalt: uuendusraie 41,3%, valikraie 89,3%,
eksporditulusid. Metsad võivad üleraie ja ebaõige majandamise tulemusena hoopis hävida. Selleks et juurdekasv ja raie oleks tasakaalus, tuleb metsa eest pidevalt hoolt kanda: istutada ja külvata uut metsa, teha kahjurite tõrjet ja hooldusraiet, varuda seemet jne. metsaistandikel on tarbepuidu varumises järjest olulisem roll. Metsatööstus - Metsatööstus tegeleb puidu varumise, töötlemise, mitmesuguste puidutoodete valmistamise ning paberi ja tselluloosi tootmisega. Umbes 55% raiutavast puidust kasutatakse kütteks, üks viiendik paberi tootmiseks ja ülejäänu mitmesuguste puutoodete valmistamiseks. Maailma suurim puidu tarbija on USA. Kõige enam toodab ümarpuitu ehk palke USA, koos kanadaga annab üle poole maailma toodangust. Samas ostetakse märkimisväärne kogus ümarpuitu veel sissegi. Suurtootjad on ka venemaa, kes ligi kolmandiku oma toodangust ekspordib ning brasiilia ja hiina. Paberipuudest raiutakse usa, skandinaavia, venemaa, brasiilia ja kanada metsadest.
annaabi.ee 
