soo-loorkull, roo-loorkull ja paljud ujupardid. · Iseloomulikke pesitsejaid on kokku umbkaudu 30 liiki. · Lamminiidud on paljude lindude jaoks rändeaegseks toitumiskohaks. · Suurvee ajal võib üleujutatud luhtadel kohata arvukalt erinevaid pardiliike, väikeluiki, raba- ja suur-laukhanesid. · Suurvee alanedes tulevad siia toituma valge-toonekurg, must-toonekurg, sookurg, konnakotkad. Inimmõju · Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises. · Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidakse. Kaitse · Lamminiidud on reeglina tekkinud inimese majandustegevuse tulemusena, siis on ka nende püsimine ainu-võimalik pideva inimesepoolse majandustegevuse tulemusena. · Niitmise ja karjatamise lõppemisel saavad lamminiitudel ülekaalu looduslikud protsessid, mille tulemusel hakkavad vohama võsataimed.
Enamasti on lamminiidud tekkinud inimtegevuse tulemusena niidukooslused on kujunenud jõgede ääres asunud (lammi)metsade maharaiumisele järgnenud karjatamise ja niitmise tulemusena. Sajandeid kestnud inimmõju ja looduslike tingimuste (üleujutustega kaasnev toitainete ja muda juurdekanne ning liigniiskus) koostoimel on lamminiitudel kujunenud välja omapärased taime ja loomakooslused. 4.2 Inimmõju Inimmõju lamminiitudel on läbi sajandite seisnud puude ja põõsaste raiumises ning heinategemises ja kohati ka karjatamises. Lamminiitude omapäraks on mulla viljakuse püsimine hoolimata sellest, et heinaga pidevalt toitaineid välja viidi. Põhjustas mullaviljakuse püsimist üleujutuste ajal veega lamminiidule kantud muda sadestumine sinna. Seetõttu ei olnud vajalik lamminiite spetsiaalselt väetada. 4.3 Kaitse Kuna lamminiidud on reeglina tekkinud inimese majandustegevuse tulemusena (metsa ja võsa raiumine
Anne lõpetab oma mängud ja Peeter saab aru et nad teavad et teda lolliks tehti. 9. Tuleb Enn ja näitab lepingut, mille järgi peab Peeter talle kohe 125 rubla andma või saab Enn Maie endale. Maie ei taha Ennule minna. Märt vaatab lepingut ja ütleb et Ennul on tõesti õigus Maie võtta. 10. Jüts hakkab Ennu sõimama et ta tema pärast peaaegu oma pastlad oleks kaotanud. Sisse tulevad Kirjutaja ja Kure Aadu kes süüdisatavad Ennu meelega parema pöidla maha raiumises, et kroonuteenistusest lahti petta ja viivad ta kohtusse oma nuhtlust saama. Märt annab veel Ennule ta raha et ta ei saaks Maiet endale nõuda ja Enn lahkub koos Aadu ja kirjutajaga. 11. Peeter tunnistab oma viga ja Märt teatab uudiseid et ta ostis talle ja Maiele Aluste talu. Peeter lubab Maie Märdile.
kasvavad peamisel männid. Tsiili metsamassiivid paiknevad riigi lõunaosas (allpool 40° ll). Lõuna-Tsiilis asub üks kahest maailma ulatuslikumast parsvöötme metsadest. Metsi kasutatakse eelkõige paberi tootmiseks, Tsiili on paberipuu tootmiselt maailmas 8 kohal (12 mln m3 aastas). Lisaks toodetakse palke, puitlaudu, mööblit jms. Metsade järelkasvu eest hoolitsetakse mingil määral, kuid kuna osa metsadest on eraomandis, siis paljud maaomanikud näevad metsa raiumises kerget raha ning metsa järelkasvu eest ei hoolitse. Peamine metsaga seotud probleem ongi seega lageraie ning sellega kaasnevad mulla- erosioon, vee saastatus jms. Tõenäoliselt olemasolevad puiduvarud rahuldavad riigi vajaduse, sest puitu ei impordita, hoopis eksporditakse. Metsasaadused on Tsiili kolmas ekspordiartikkel, moodustades 11,8 % 16 kogu ekspordist
oksad 1,5-2 meetri kõrguseni ära lõigatud. Tuletõkestusvööndi ülesanne on tõkestada pinnatule levikut, teatud juhtudel võib see peatada ka ladvatule. Ladvatule peatamise tõenäosust suurendab laiemate (10 m + 10 m) vööndite rajamine. Tuletõkestusvööndi hooldamine seisneb vööndi keskel oleva tõkke ehk tuletõkestusriba hooldamises, tee korrashoius, kraavi puhastamises ning tõkkest kahele poole jäävatest vöönditest okaspuude välja raiumises, maha kukkunud puude, risu ja 39 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 21. 40 www.metsad.ee/mkro/200907_voldik_metsa_tuleohutusnouded.pdf (19.04.2010). 41 Metsatulekahjud. Alton, H., Kiil, A. D. Lk 55. raiejäätmete koristamises ning okaspuu järelkasvu ja alusmetsa kõrvaldamises."42 Tuletõkestusribade loomisel on antud ka soovitusi kasvatada neile lopsakaid taimi. Eesti oludes sobiks selleks taimeks näiteks lupiin
jahile, kegrelt võeti maha üks raudmees ja varastati ta vein ja miski ei takkistanud hetkel ägedate pulmade pidamist. Ja nii oligi, kõik oli lõbus ja eufoorliline, teose õnne tipphetk . Hiie, Leemet, Mõmmi ja Salme olid kõik joobes ja tantsimas kui juhtus kõige hullem mis võis juhtuda. Hiilis põõsast välja vattine hunt ja ründas murdes maha Hiie ja ta ema, emalt oli ta hammustanud ema ja oma verelombis vandus ta, et haldjad maksid kätte Hiie raiumises. Kõik olid totaalses šokis, Leemet oli hiiglaslikus meele segaduses ja ei teadnud teha midagi targemat kui kõndida, vaid kõndida. Lõpuks tuli tal mõistus jälle tagasi ja ta läks tagasi pulma pidamise paikka kus kõik külalise kohal olid, Hiie ja ta ema oldi pandud puu vastu lebama, Leemet lausus, et las nad olla seal ja kukkus pikkali kaotades teadvuse. Depressioonis põdes Leemet mitu kuud, ei olnud tahet ega mõttet paremaks saada.
aastal peale raiet. Varajasel kultiveerimisel on aga kärsakakahjustuste oht. · Mida paremini on maapind ette valmistatud, mida paremini on tehtud lapid, künniviilud - seda vähem on vaja hooldada. · Mida parem, elujõulisem on istutusmaterjal, seda vähem on vaja hooldada. Peamised hooldamise viisid on järgmised: 1. Rohttaimede ja võsa kõrvaldamine - seisneb rohttaimede ja kiirekasvuliste lehtpuude niitmises, raiumises. Mõnikord kaasneb sellega ka mulla pealmise kihi kobestamine. Hooldada tuleb seda sagedamini, mida viljakam on muld. Kasutatakse tänapäeval selleks valdavalt võsasaage, trimmereid aga ka vikateid, võsakiine. Meie oludes tuleks kultuuri hooldada keskmiselt 1-3 korda vegetatsiooniperioodi jooksul. 2. Täiendamine ja koosseisu reguleerimine - mitmesugustel põhjustel osa taimi hukkub (juurte vigastused, ebaõige istutamine, ebasoodsad ilmastikutingimused jne).
annaabi.ee 
