SISSEJUHATUS Valisin kirjeldatavaks statistikaks lageraie Eestis, nii riigimetsa kui ka erametsa puhul, kuna mulle tundub, et lageraie teostamine Eestis on suurenenud. Samuti võrdlesin lageraiet ja metsa taastamist. Tahtsin kontrollida, kas see on tõesti nii. Kui lageraie suurenemine jätkub, siis üheks hetkeks on suur osa Eesti metsast kadunud (Raidla 2016). MÕISTED Lageraie- Metsaseaduses on lageraie defineeritud järgmiselt: Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20–70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv (Riigiteataja). Riigimets- Mets, mis kuulub riigi omandisse. Eramets- Mets, mis kuulub era omandisse. Hektar- Pindalaühik; 1 ha = 100 a = 10 000 m2. 40000 35000 30000 25000
Mida näitab tonnkilomeeter? Kui palju tehakse transporditööd ühe tonni kauba vedamiseks ühe km kaugusele Mida iseloomustab veoki arvestuslik kandevõime? Kui palju mahutab lastiruum arvestusliku kaaluga kaupa Mida näitab veeremi tootlikkus? Tehtud veotööd ajaühikus Mida tähendab vedude tasakaal? Veosed jagunevad nii edasi kui tagasi marsruudile võrdselt Millistel vedudel on veotasakaalu parandamine võimatu? Ümarpalgi väljaveol raielangilt Kuidas on vedude efektiivne korraldamine maanteetranspordis seotud loodushoiuga? Milline väide on tõene? Kasutades suurema kandevõimega veovahendeid on võimalik sama kütusekuluga vedada rohkem kaupu ja kütusekulu ühe kaubaühiku kohta on väiksem Mida hõlmab ATP kokkulepe? Kiirestiriknevate toidukaupade vedu Kas mitut kaubaalust tohib laadida koormas üksteise peale? Tohib laadida juhul kui see ei
· täius kuni 70%, ,,hundi" tüüpi puid ei raiuta, sest see tekitaks suuri tühimikke; · võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus; viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie 13. Lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta. Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud. Männi puistutes on maksimaalne laius 100 meetrit ja pindala 5 hektarit, kuid on ka erandeid.
· võra 1/4...1/5 puu pikkusest; · sellises vanuses enam põdra ohtu ei ole; · kuusk jätta teise rindesse, kase võib välja raiuda, sest tal on väiksem küpsusvanus; · viimane harvendusraie 50-70 aastaselt, hiljem vastavalt vajadusele sanitaarraie. 13) Lageraie Lageraide eesmärk on luua tingimused loodusliku uuenduse tekkeks ja/või metsauuendamiseks ja lageraie on ka peamisi puidu varumise viise. Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: seemnepuudeks jäetavad 20-70 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi ühe hektari kohta, elujõuline järelkasv ja sälikpuud kogumahuga vähemalt 5 tihumeetrit ühe hektari kohta. Lageraiet võib teha, kui puistu on saavutanud vastava küpsusvanuse. Männi korral on see 90-120 aastat. Ka langi mõõtmed on piiratud. Männi puistutes on maksimaalne laius 100 meetrit ja pindala 5 hektarit, kuid on ka erandeid
kasutamise võimaldamiseks, kui see ei ohusta elustiku mitmekesisust (sanitaarraie). (8) Valikraiet on lubatud teha üksikute puude väljaraiumise teel kaitsealuste liikide kasvu ja elutingimuste parandamiseks vastavalt looduskaitseseaduse §le 54. (9) Kvartalisihtide sisseraiumisel peab minimaalseks kvartali suuruseks jääma kümme hektarit. § 29. Lageraie (1) Lageraie korral raiutakse raielangilt ühe aasta jooksul raie algusest arvates kõik puud, välja arvatud: 1) seemnepuudeks jäetavad 2070 hajali või mõnepuuliste gruppidena paiknevat mändi, arukaske, saart, tamme, sangleppa, künnapuud või jalakat ühe hektari kohta ja elujõuline järelkasv; 2) säilikpuud; 3) elustiku mitmekesisuse tagamiseks vajalikud puud või nende säilinud püstiseisvad osad tüvepuidu kogumahuga vähemalt viis tihumeetrit ühe hektari kohta.
pärast. Heades marjametsades võib marjadest saamata jääv tulu ületada puidu juurdekasvust tekkiva hinna kao mitmekordselt. Tules kahjustatud puit sobib küttepuiduks ja tarbepuiduks, kuid mitte enam paberipuiduks. Tuli võib ka kasu tuua. Näiteks kuivendatud soos võivad paraneda metsa kasvutingimused. Vahel aitab tuli männil viljakatel alades uueneda. Mitmed vanad männikud on arvatavasti tekkinud peale tulekahjusid, mis hävitasid kuuse ja lehtpuud. Raielangilt üle käinud tuli vähendab putukkahjustuste ohtu. Metsatulekahjude tekkepõhjused Metsatulekahjude põhjuseks on enamasti hooletu või pahatahtlik inimene. Tulekahju võib alguse saada lõkkest, mahavisatud suitsukonist või tikust, kulupõletamisest, korrast ära summutiga autost või traktorist, raudteede ääres veduri rikkest. Maapinnal vedelevad klaasikillud võivad koondada päiksekiiri ja süüdata taimestiku. Jäätmehunnikud võivad kuumeneda ja ise süttida
Kokkuveoteed peaksid olema - võimalikult sirged; - piisava laiusega (vähemalt masina laius + 1 m); - vahekaugus sõltuvalt kasutatavast tehnoloogiast 20 50 m; - vältida pehmeid kohti või tugevdada pinnast okstega; - vältida suuremaid külgkaldeid (üle 10 %); - teede ristumisi võimalikult vähe; - võimaluse korral vanad kokkuveoteed ja kvartalisihid ära kasutada; - ühelt teelt teisele üleminek kaarduv laoplatsi suunas; - kokkuveoteed risti elektri- ja sideliinidega. Kui raielangilt on alusmets likvideeritud, raiutakse jalalkuivanud puud, pehkinud ja tuulemurru puud, kuna need kujutavad suurimat riski raietöölisele. Kui on kavas teostada harvendusraie, märgitakse raiumisele kuuluvad puud kriidi või spetsiaalse aerosoolvärviga. Uuendusraie eel märgitakse langil ära need puud, mis kavatsetakse alles jätta seemne- või säilikpuudena. Vajadusel tuleb ette valmistada kokkuveoplats, so koht, kuhu pääseb ligi metsaveoauto.
annaabi.ee 
