hukkunud puistute pindalast ning on siiani tähtis valdkond millele arengukava rakendusel rõhku pöörata. Aastased kasutusnormid nii varasema kui ka praeguse metsamajanduskava järgi määratakse kindlaks kava koostamise käigus. Möödapääsmata tarviduse korral üle normi kasutamist lubati tingimusel, et järgmine aasta raiutakse selle võrra vähem. Tänapäeval nii väga see loogika enam ei kehti, kuna raiutakse vastavalt metsa küpsustasemele ning raielangid on niikuinii kohustuslikult uuendamisele määratud, mistõttu ei teki korraga olulist metsamaa vähenemist. Ka varasemalt olid raielangid määratud kohustuslikule uuendamisele. Metsa ja metsamaterjali müük teostati enampakkumiselt, kindla ja kokkuleppehinnaga Metsaseaduses kindlaksmääratud alustel ja põhimõtetel. Praegusel ajal sõltub see suures osas välisturust ning konkurentsist erinevate puiduhanke ja töötlus firmade poolt. Metsatööstuse
Sihitis eralda muust tekstist nurksulgudega (kui on sõnast suurem üksus) ja märgi lühend S nurksulu peale. Kui alus on pikk (nt terve osalause), võiks ka selle märkida nurksulgudega ja lühendiga A. 1. Eeskojas tümpsusid sammud ja [köögi uks] lükati lahti. 2. Leena oleks nüüd pidanud minema edasi. 3. Võib juhtuda, [et mõni paneb jala ette või tõukab]. 4. Ta oli tõepoolest lootnud, [et siin ei sega [teda] keegi]. 5. Mehed teadsid [rääkida, [et kõik raielangid pole veel nii vanadki]]. 6. Ja ma mõistsin, [et võin nüüd rääkida nendega, keda enam pole]. 7. Paraku teda ei uuritud, ma ei tea, [kas tal oligi üldse haigekassakaarti]. 8. Mind ei hirmutanud ähvardav ajalehesõnum põrmugi, pigem tiivustas. 9. Linda olla enne lõunat tulistamist kuulnud. 10. Tööd olid varakult valmis saanud ja premeerisin ennast parajasti kohviga. 11. Ta kahtlustas isa, kuid mingeid tõendeid tal ei olnud... 12
stabiilsuse, keskkondliku kvaliteedi võimaluse loomaks ökoloogilised, majanduslikud ja sotsiaalsed funktsioonid teisi ökosüsteeme kahjustamata (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2. Oluliseimad väljavõtted Leedu metsaseadusest 2.2.1. Mets ja metsamaa Leedu metsaseaduse järgi on mets vähemalt 0,1 hektari suurune ala, kus kasvavad puud, mille kõrgus looduslikus kasvukohas küpses eas on vähemalt 5 meetrit, samuti muu metsataimestik, harvenenud või taimestiku kaotanud alad (raielangid, põlengukohad). Põldudel, teeäärtel, veekogude ääres, elukohtades ja kalmistutel olevad puuderühmad, 6 kitsad (kuni 10 meetri laiused) puuderibad, hekid, üksikud puud ja põõsad ning linnades ja maakohtades istutatud pargid ei ole määratluse järgi mets. Metsamaaks loetakse ala, mis on kaetud metsaga või metsata ala (raiesmikud, surnud metsaga puistud, metsalagendikud, taimlad, seemlad, istandused). Metsamaa hulka
likvideerimist. Ettekirjutus tehakse kohustatud subjektile teatavaks käesoleva seaduse § 25 lõikes 8 sätestatud viisil. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel tehtud ettekirjutuse täitmata jätmise korral rakendab kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus sunnivahendit. Kui kinnisasja asukohajärgne keskkonnateenistus rakendab sunnivahendina sunniraha, on sunniraha ülemmäär 10 000 krooni. (4) Raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, tuleb raiejäätmetest puhastada. Raielankide raiejäätmetest puhastamise viisi ja korra kehtestab keskkonnaminister metsa majandamise eeskirjaga. (5) Pestitsiide tohib metsas kasutada ainult keskkonnaministri kehtestatud metsa majandamise eeskirjaga sätestatud juhtudel. (6) Metsa uuendamise ja raiega ei tohi pinnast lubatust enam kahjustada. Metsa uuendamisel ja raiel pinnase
järglasi. Lisaks sellele, et mõelda lageraiete vähendamisele, tuleb mõelda ka nii, et säiliksid võimalikud teed (puud) lendoravatele liikumiseks. Nii Margus Pensa kui Jaanus Remm on seda meelt, et metsade majandamise käigus jäetaks raiumisel alles ka vanemaid ja kõrgemaid puid. Üksikuid kõrgeid seemnepuid jäetakse praegugi raielankidele taastumiseks, kuid tarvilik oleks silmas pidada ka seda, et raielangid ja noorendikud ei isoleeriks vanu metsatukkasid. Lendorava puhul peaks metsatukkasid ühendama seega kõrgete puudega n-ö rohekoridorid. Rohekoridoride idee on kindlasti kasulik ja üks võimalus, kuidas tagada lendoravatele liikumine erinevate asupaikade vahel, aga tuleb ka mõelda sellele, et puu kasvamiseks kulud mitukümmend aastat. Jaanus Remm märgib siiski, et metsamajandamine ei pruugi olla ainus põhjus, miks
järglasi. Lisaks sellele, et mõelda lageraiete vähendamisele, tuleb mõelda ka nii, et säiliksid võimalikud teed (puud) lendoravatele liikumiseks. Nii Margus Pensa kui Jaanus Remm on seda meelt, et metsade majandamise käigus jäetaks raiumisel alles ka vanemaid ja kõrgemaid puid. Üksikuid kõrgeid seemnepuid jäetakse praegugi raielankidele taastumiseks, kuid tarvilik oleks silmas pidada ka seda, et raielangid ja noorendikud ei isoleeriks vanu metsatukkasid. Lendorava puhul peaks metsatukkasid ühendama seega kõrgete puudega n-ö rohekoridorid. Rohekoridoride idee on kindlasti kasulik ja üks võimalus, kuidas tagada lendoravatele liikumine erinevate asupaikade vahel, aga tuleb ka mõelda sellele, et puu kasvamiseks kulud mitukümmend aastat. Jaanus Remm märgib siiski, et metsamajandamine ei pruugi olla ainus põhjus, miks
ka vähekvaliteetne. ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Näiteks tammikute hooldamisel. Selle meetodi kasutamisel peab siin eriti ettevaatlik olema - ei tohi korraga liiga palju raiuda, võimalikud on hilisemad kahjustused (põletus kuusel, tormimurd, lumekahjustused). Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid, kuid kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast. Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetest puhastamisele raietööde käigus või nende järel hiljemalt raietähtaja lõpuks. Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või vallidesse
mullastikust. Valgustusraiet Valgustusraie ja harvendusraiet tehakse puistu hõrendamise teel valgus- ja toitetingimuste parandamiseks ning metsa väärtuse tõstmiseks. Siin tuleb jälgida, et ei tekitataks puhtpuistuid. Meie esivanemad vajasid liigirikast, erivanuselist metsa, kasutasid paljusid erinevaid puid ja nende erinevaid osi oma majapidamises. Sellises metsas on rikkam elustik ja ta on püsivam. Raielankide uuendamine. Traditsiooniline ja looduslähedane on raielangid, kus eeldused langi iseenesest väärtusliku puuliigiga uuenemiseks, jätta looduslikule uuenemisele. Looduslikule uuenemisele võib jätta IV ja V boniteediklassi sinika, karusambla, siirdesoo, lubikaloo, osja ja tarna kasvukohatüüpi alad; naadi, sõnajala, angervaksa ja lodu kasvukohatüüpi alad; IV kuni V boniteediklassi sambliku ja leesikaloo kasvukohatüüpi alad juhul kui uuendusraie on tehtud häil- ja veerraiena või kuni 30 m laiuste lankidega lageraiena.
annaabi.ee 
