domineerivaks stiiliks umbes 1630-1775 aastail, kuid see oli kainem, antiiksetest eeskujudest (eriti Rooma) lähtuv klassitsistlik barokk (nn. varaklassitsistlik), mis Hollandi ja Skandinaavia vahendusel meile levis. Kuressaare raekoda on kõrge kahekorruseline kelpkatusega hoonega. Ehituskehand on kuubikujuline, krohvitud paekivist seintega, lihtne ja range, kuid suursugusena mõjuv nn. põhjamaade barokki esindav hoone, mille ehteks on raidportaal dateeringuga 1670. Raidportaal on tugeva profiiliga, talumkivid ulatuvad seinale lõpetamata kujul, mis on andnud alust oletuseks, et algselt oli portaalil veidi teistsugune kuju või on sealt aegade jooksul midagi kaduma läinud. Erilist tähelepanu väärib portaali kohal suurtest dolomiitplokkidest karniis, mille kohal dolomiidist voluutide vahel
kolmelöövilised. 4. Too paar näidet igast kirikutüübist a) ühelööviline kirik- Nt Valjala kirik Saaremaal. Ühelöövilised kirikud olid kitsad ja mitte avara ruumimõjuga. Ümarakaarelised ja ristküliku kujulised. Kiriku põrand on kaetud hauaplaatidega. b) kahelööviline kirik- Nt Keila kirik. Küllaltki haruldane eestis. Sellel on kõrged tornid ja teravkaarne raidportaal. c) kolmelööviline kirik- Levis Lõuna-Eestis. Nt Suure-Jaani Ristija Johannese kirik ja Oleviste kirik. Ehitusmaterjalina on kasutatud paekivi, maakivi ja tellist. Kolmelööviline kirik oli ka kodakirik. Sellel oli ruudukujuline põhjaplaan, kiriku oli 3 võlvikut. Gooti stiilis. Kesklööv on keskmistest laiem. 5. Nimeta Tallinna keskaegsed kloostrid- Püha Katariina klooster, Püha Miikaeli
10.2011 Renessanss ja manerism Eestis · Renessanss Eestisse 16. saj algus seguneb sajandi keskel manerismiga, mis domineerib kuni 17. saj keskpaigani. · Hansakaubanduse langus · Liivi sõda (1558-83) · Peamised näited Tallinnas Mustpeade maja (1597--1600) Arent Passer kõnelev arhitektuur 59 17.10.2011 Raidportaal ja etikukivid Mustpeade maja saal avar, kumerate akendega ja võlvimata laega 60 17.10.2011 Vaekoda Raekoja platsil (1555) Moresk: stiliseeritud araabiapärane põimornament, kasutati nt talalagede kaunistamisl 61
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13
Osaliselt jäid uues hoones alles ka endise elamu seinad, mis kujunesid keldrikorruse müürideks. Hoone keldrikorrus kujutas tollal küll rohkem soklikorrust, kuna ta paiknes suuremalt osalt maa peal. Hoone kõrge viil on kaunistatud nelja petiknishshiga ning kolme nelisiiruga. Keskmistes petiknishshides asetsevad kaubaluugiavad, neliskiirudesse olid keskajal maalitud Tallinna linna ning Suurgildi vapid. Hoone kaheastmeline tervakaareline raidportaal sarnaneb Raekoja portaaliga ning asetseb hoone kesteljest veidi vasakul. Portaalist vasakul paikneb üks ning paremal kaks algselt nelinurkses raidkiviraamistuses olnud akent. Hoonel on säilinud ka 15. sajandist pärinevad (Tallinna vanimad) tammepuust välisuksed, mida kaunistavad rosetikujulised ehisnaelad. Mõlemal uksel paiknevad 1430. aastast pärinevad pronksist lõvipeakujulised koputid. suurgildi hoone ruumijaotus sarnanes tollaste elamute ruumijaotusega. Tänava pool
Ehituse algjärgus oli hoone arvatavasti võlvimata. Oletuste kohaselt võlviti kirik 1300. aasta paiku kolmelööviliseks kodakirikuks. Kitsad ühejaolised aknad on lamedalt teravkaarsed, ehisraamistikuta ja paiknevad kõrgel nagu teistelgi Järvamaa kirikutel. See viitab ühtlasi kaitseülesandele. Kuna kirik on algselt ehitatud ilma läänetornita, on sellest tingitud ka läänefassaadi kujundus. Fassaadi allosas paikneb teravkaarne kaheastmeline raidportaal (raidportaal esineb Järvamaa kirikutest veel ainult JärvaMadisel). Portaali kohal on tavapärase ümarakna asemel pikk teravkaarne aken (nagu ka Järva 15 Peetris), mis rõhutab hoone pikitelge ja muudab lääneseina kunstilise lahenduse huvitavamaks. Idafassaad on kaunistatud petikniide kompositsiooniga, mille keskne motiiv on gooti akna ehisraamistik. Nii lääne kui idafassaadi kujundus, kus ehismaterjalina on kasutatud tellist,
saj II poolel. [22] Ehitusmaterjalina on kasutatud tellist pae- ja liivakivi kõrval. Algselt oli plaanitud tornita pikihoone ja nelinurkne kooriosa, mille põhiplaan on ruudukujuline nagu kõikidel Järvamaa kirikutel. Ilmselt oli pikihoone algselt võlvimata. Lamedalt teravkaarsed aknad on kitsad ja ühejaolised ilma ehisraamistikuta ning paiknevad kõrgemal nagu linnustelgi. Fassaadi lääneportaali kohal on ümara kolmikkaarega kujundatud püstaken, teravakaarne raidportaal samas kaheastmeline. Esialgu oli astmete vahel sammas kujundatud, mis on hävinenud, kuid ümarmõigas silluskaare astmes on säilinud. Lõunaportaal paikneb nelinurkses ehiseinas, mis on kaheastmelise palendiga ja lamedalt teravkaarne. Siin on sammastel astmetes ümarvöödi ja rihvaga profileeritud baas ning kolmejärguline tüvesevõru ja lehtdekooriga kapiteelifriis. Ühtlasi on realistliku lehtdekooriga seotud üksiku pea motiiv. [23] 4
(harjakivile), ja oli sageli kaunistatud raidkivist lõvikujuga. Elamu tänapoolne viil (harvemini ka tagaviil) kaunistati tihti kõrgete teravkaarjate, harvemini neliksiirude kujuliste, ümmarguste või keerukamate petiknishshidega. Nishshides paiknesid kaubaluugiavad ja laoruumide valguspilud, tihti aga ka maalingud, nagu need on säilinud elamus Kuninga 1. Keskaegse Tallinna hoonete fassaadi tähtsaimaks raiddetailiks oli paekivist teravkaarne raidportaal, mille talum oli reeglina sirge, palestikud ja arhivoldiosa aga tugevalt profileeritud. Talumil esineb sageli madalreljeefseid kujutisi, nagu loomade reljeefe, gooti kirjas tekste, omanike perem&aauml;rke jms. Lisaks elamutele esinesid taolised portaalid ka kirikutel ja ühiskondlikel hoonetel. Selliseid portaale on säilinud väga arvukalt, kokku ligi 50. Raidkiviportaal ongi nn Tallinna gootika üheks silmapaistvamaks elemendiks
annaabi.ee 
