Tähelepanu on pööratud haiguste äratundmisele ja kirjeldamisele. Autori põhimõte on, et osav arstimine peab looduse väele abiliseks astuma ja haiguse läbi teelt eksinud toimetusi seaduslikule korrale tagasi juhtima. Kodutohter ilmus aastal 1879, 1884, 1890, 1900 ja 2001. Maailm ja mõnda mis seal sees leida on Koguteose "Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on. Tullosaks ja öppetlikuks aeawiteks Ma- rahwale" koostab Kreutzwald H. Laakmanni algatusel, kes kavatseb saksa populaarse pildiajakirja "Pfennig-Magazin" eeskujul välja anda samalaadset eestikeelset ajakirja. Kavatsused ei teostu täies ulatuses, väljaanne ilmub viies vihikus. Lugejale pakutakse teadmisi maailmaruumist, loodusest, välismaa elanikest ja loomadest, ajaloolistest sündmustest ja mälestusmärkidest, raudteest, elektrist, trükikunstist ja teistest kaasaegsetest tehnikasaavutustest, aga ka praktilisi õpetusi tervishoiu ja
Lembitust on kirjutatud mitmeid raamatuid, luuleid, näitemänge ja ooperit. "Kui mõtleme Eesti rahwa wõitlustele muistseil aegadel, kerkib kujutlusse esimese wabaduswõitluse üldjuhi Lembitu jõuline kuju. Me kui näeksime teda koondamas ja juhtimas Eesti malewat, me kui tajuksime tema kaugelenägelikku pilku. Lembitu suutis ühendada kõik Eesti rahwa osad ühiseks rindeks. Lembitu langenud Paata lahingus, algasid meie rahwa ajaloo murelikumad leheküljed. Aga Lembitu maim elas ja mõitis rahwale tagasi hallis minewikus kaotatud mabaduse." (Moora, 1938, 6) Sellest lõigust võib arusaada, et umbes 70. aastat tagasi oli Lembitu väga kõrgel kohal ja ilma temata oli raske. Väga lühidalt öeldes oli Lembitu üks Saksamaa vanematest, kes paistis silma saksalastevastastes võitlustes ja langes Madisepäeva lahingus. Helme, Mart. Lembitu eestlaste kroonimata kuningas. Tallinn: kirjastus "Kunst", 2010. Kärmas, Mihkel. "Eesti ja Poola ülikoolid uurivad legendi Lembitu pea kohta"
" Mihkel Veske on märkinud, et 1876. aastal, et eesti taludes moodustasid viljapuuaiad 1/5 kuni 1/20 taludest. 1870 hakati rohekm õunapuuaedu rajama Lõuna-Eestis. Mõned talud rajasid koguni puukoolid. 20. sajandi alguseks oli õunapuuaedu juba üle kogu maa ja õunapuud aedades tavaliseks muutunud (Kask 2012 : 11) Nii nagu Arveliuski, kirjutab kahe taluinimese Mardi ja Liisa dialoogi vormis õunaseemne lugu ka Johann Wilhelm Ludwig Luce raamatus ,,Sarema Jutto Ramat, mis ma rahwale lustiks ja kassuks" 1807 viiendas loos ,,Õuna pu." Luce loos avaldatakse tänu mõisahärrale, kelle heatahtlikust soovist ärgitatakse maarahvast õunapuid kasvatama. Selles teoses on juba vihje ka õunapuude pookimisele, Mart otsib metsast metsiku õunapuuvõrse ja loodab, et hea mõisahärra talle omast õunapuuaiast parema sordi vitsakese annab, siin kirjutatakse metsiku --ja kultuurõunapuu kokkusobitamisest. Mart ja Liisa kavatsevad õunasaagi sakstele maha müüa
sajandil haruldane Maakeelne kirjasõna ● 1715, Uus Testament põhjaeesti keeles ● 1739, Anton Thor Helle tõlgitud piibel põhjaeesti keeles ● Friedrich Gustav Arvelius “Üks Kaunis Jutto ja ÖppetusseRamat”, “Ramma Josepi Hädda ja AbbiRamat. Ehk maggused ja tullusad juttud ja öppetused, kuida marahwas woib röömsaste ellada, ausal wisil rikkaks sada, ja isse ennesele ja mu rahwale monnesugguses häddas ja wiletsusses abbi tehha” ● Nõuanderaamatud ● Friedrich Wilhelm Willmanni teosed populaarsed Talurahva omavalitsus Talurahva reformide põhjused ● Pärisorjusliku mõisamajanduse kriis ● Mõisnike luksuslik eluviis ● Sisepinged ● Pärisorjus kahandas LääneEuroopas tsaarivalitsuse autoriteeti ● Valgustusideede mõju
võita auhinna.36 Võru linna 150. juubelipidustuste puhul ilmunud artiklis ,,Wanad Wõrulased jutustavad" kirjeldab 1934.aasta Võru vanim elanik 95-aastane Leena Wõsu 20. augusti pidupäeva järgmiselt: ,,Ilm olnud ilus ja rahwast rohkelt koos. Aga siiski mitte nii rohkelt, kui nüüdsel ajal suurteks pidustusteks koguneb. Turuplatsil mängis maa-moosekandid, kuna linnas orkestrit veel polnud. Lõbustusi oli rahwale aga palju õlut wõidi juua turuplatsil nii palju kui keegi tahtis. Põrsail lastud turuplatsil joosta, ja nende püüdmine kotis olnud kunst. Ka olla turuplatsile ülesse jäetud suur post. Kes posti otsa jõudis ronida - post oli seebiga libedaks hõõrutud - see omandanud posti otsa pandud wõidud ja auhinnad, nagu saapad, wiinapudelid jne."37 Samal ajal kui sakslased tähistasid teise pidupäeva lõppu Ressource'i saalis toimuva balliga,
aastal seltsi ,,Vanemuine", mis kujunes ärkamisaja peamiseks ja mõjukamaks keskuseks. Koostas-avaldas ka raamatuid, tõlkis ja seadis pietistlikke värsse (,,Sioni-Laulo-Kannel" I-III, 1845- 1860), koostas laulutekstide valiku ,,Eesti laulik" (1860), tõlkis saksa luulet ja mugandas neid eesti oludega (,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm"). Tõlkis-mugandas enam kui 200 juttu, avaldas neid ,,Sannumetoja" (I-VII, 1848-1860) väljaandes, kogumikus ,,Püssipappa essimessed Külla-Juttud külla rahwale" (1854). algselt taunis teatrit, kuid kui nägi selle mõju rahvale, toetas ,,Vanemuise" tegemisi ja kirjutas ka ise näidendid - ,,Pärmi Jaagu unenägu" (1873), ,,Kihlvedu 5000 rubla pääle" (1873), ,,Tuhalabia valitsus" (1875). 1857. aastal alustas Pärnus ,,Perno Postimees ehk Näddalileht" toimetamisega, millega pani ühtlasi aluse eestikeelsele ajakirjandusele. Leht saavutas ülemaalise populaarsuse, Tartusse kolimise järel, 1864
annaabi.ee 
