sama kaupa sama hinnaga: kui teatud tarbekaupade “ostukorv” maksab Saksamaal 25 marka ja USA-s 10 dollarit, siis (25:10) 2,5 marka võrdub 1 dollariga. Eristatakse kahte vastandlikku valuutakursi süsteemi: 1) Vaba vahetuskursside süsteem, kus rahvuslike valuutade vahetuskurss kujuneb vabaturul üksteise suhtes nõudmise ja pakkumise vahekorra alusel. Valuutakurss vabaturul muutub sageli. Kui välisvaluuta hind tõuseb (mõõdetakse rahvusvaluutas), siis rahvusvaluuta kaotab väärtust e. devalveerub; kui välisvaluuta hind langeb, siis rahvusvaluuta väärtus tõuseb, oma raha revalveerub. Raha nõudmist ja pakkumist valuutaturul vaba vahetuskursi süsteemi korral, seega ka vahetuskurssi mõjutavad järgmised tegurid: 1) tarbijate eelistuse muutumine importkaupadele; 2) suhtelised muutused riikide rahvatulu suuruses; 3) siseriiklike hindade taseme muutumine;
Kvoodi suurus pole konkreetselt fikseeritud, vaid see sõltub iga sisseastuja majanduslikust võimekusest, mida hinnatakse erinevate majandusnäitajatega, nagu SKT, valuutareserv, maksebilanss jmt. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on talle rakendatav kvoot. Eesti esialgseks kvoodiks oli 66 mln USD. 90ndate lõpus on kvootide kogumaht u 210 miljardit USD. Reeglina nõuab IMF, et iga riik tasuks 25% kvoodist mõne teise riigi valuutas, ning ülejäänud võib tasuda rahvusvaluutas. Kvootide suurus korrigeeritakse kord 5 aasta jooksul võttes arvesse maailmamajanduse muutused ning liikmesriikide majandusliku taseme suhtelise muutuse. Kvootidena laekunud vahendite arvelt aitab IMF tasakaalustada liikmesriikide maksebilansse ja toetab nende majanduslikku arengut. Lisaks määrab iga kvoodi suurus ka selle, milline on iga riiki juurdepääs valuutafondi rahalistele vahenditele. IMF võimaldab liikmesriikides osaleda hääletuses sõltumata sisse makstud kvoodi suurusest
MAASTRICHTI KRITEERIUMID Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted Inflatsioonikriteerium Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega EL riigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5pp - 2002.a. oli see näitaja 2,9% Liituda sooviva riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise (10 a.) riikliku võlakirja intressimäär ei tohi ületada kolme madalama inflatsiooni- tasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist Intressikriteerium intressimäära, millele on lisatud 2pp -2002.a. oli see näitaja 6,9% Liituda sooviva riigi rahvusvaluuta kurss ei tohi ERM2 perioodi
kvoodiks. Kvoodi suurus ei ole konkreetselt fikseeritud vaid sõltub iga sisseastuja majanduslikust võimekusest, mida hinnatakse erinevate majandusnäitajatega nagu SKT, valuutareserv, maksebilanss jm. Mida võimsam on riigi majandus, seda suurem on talle rakendatav kvoot. Eesti esialgseks kvoodiks oli 66 miljonit USD-d. 1990ndate lõpus on kvootide kogumaht umbes 210 miljardit USD. Reeglina nõuab IMF, et iga riik tasuks 25% kvoodist mõne teise riigi valuutas ning ülejäänud võib tasuda rahvusvaluutas. Kvootide suurust korrigeeritakse kord viie aasta jooksul võttes arvesse maailma majanduse muutused ning liikmesriikide majandusliku taseme suhtelise muutuse. Kvootidena laekunud vahendite arvelt aitab IMF tasakaalustada liikmesriikide maksebilansse ning toetab nende majanduslikku arengut. Lisaks määrab iga riigi kvoodi suurus ka selle milline on iga riigi juurdepääs valuutafondi rahalistele vahenditele.
Majandus- ja rahaliiduga ühinemise kriteeriumid - nn Maastrichti kriteeriumid: Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted Inflatsioonikriteerium Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5pp Intressikriteerium Liituda sooviva riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise (10a) riikliku võlakirja intressimäär ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist intressimäära, millele on lisatud 2pp Vahetuskursi kriteerium Liituda sooviva riigi rahvusvaluuta kurss ei tohi ERM2 perioodi jooksul kõikuda euro suhtes üle ±15%
Kriteeriumi nimetus Kriteeriumi põhimõtted 25 Inflatsioonikriteerium Liituda sooviva riigi inflatsioon ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist inflatsiooni, millele on lisatud 1,5pp Intressikriteerium Liituda sooviva riigi rahvusvaluutas nomineeritud pikaajalise (10a) riikliku võlakirja intressimäär ei tohi ületada kolme madalama inflatsioonitasemega liikmesriigi keskmist pikaajalist intressimäära, millele on lisatud 2pp Vahetuskursi kriteerium Liituda sooviva riigi rahvusvaluuta kurss ei tohi ERM2 perioodi jooksul kõikuda euro suhtes üle ±15%
annaabi.ee 
