Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest.
Nimetus pärineb Aristoteleselt. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest.
(organisatsioon, ühiskond) on sageli väga erinevad arusaamad nii kasulikkusest kui ka heast- halvast. Teadusharuna sai ärieetika alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsamal (ettevõtte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, hankijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest.
kirjanduskriitika. 9. Mis on ,,tertium comparationis"? Ühisosa ehk võrdlusalus. 1. Millal tekkis ja mida uurib võrdlev kirjandusteadus? Tekkis 19. saj algul (romantism). 1) Ületab rahvuskirjanduse piirid 2) Uurib rahvuskirjandust internatsionaalses kontekstis 3) Uurib erinevate rahvuskirjanduste omavahelisi suhteid 4) Võrdleb erinevaid tekste, epohhe, suundumusi ja toob välja erinevused/sarnasused ja võimalikud omavahelised mõjutused. 2. Püüdke tuua näiteid eesti kirjanduse ,,rahvusvahelisusest". Jaan Kross, sest teda on tõlgitud paljudesse erinevatesse keeltesse. Paguluskirjandus on paremini mõistetav rahvusvahelisel taustal teades nii eesti kui pagulaste uue kodumaa tingimusi. 3. Mille poolest kvalifitseeruvad kirjandusliku teksti tõlked võrdleva kirjandusteaduse uurimisobjektina? Saab võrrelda ei ajastutel tehtud tõlkeid omavahel. Saab võrrelda tõlkimisviise: tekstilähedane, sisuline, selgitav. 4. Tooge näiteid kirjanduse interdistsiplinaarsusest
) on sageli väga erinevad arusaamad nii kasulikkusest kui heast-halvast. Teadusharuna sai ärieetika (business ethics) alguse USA-st ning alates 1980-ndatest on jõudnud pea kõigi Euroopa ja Ameerika kõrgkoolide õppekavadesse. Õppeaine käsitleb ärieetikat nii kitsal (ettevõte) kui ka laiemal (majanduseetika) tasandil, puudutades lisaks suhetele tarbijate, tarnijate, konkurentide ning ettevõtte töötajatega ka suhteid ühiskonnaga ning ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. USAs kujunes ärieetika välja eelkõige seetõttu, et tegemist on tavaõiguse (common law) maaga, kus võit või kaotus kohtuprotsessis sõltub suuresti tõlgendamisest, sellest, kui eetilisena või ebaeetilisena suudetakse osaliste käitumist esitada. Teiseks oluliseks põhjuseks on sealsed suured korporatsioonid, mis ühelt poolt mõjutavad tarbijat ja ühiskonda, teiselt poolt sõltub aga nende endi majanduslik edukus ühiskonna suhtumisest.
Saksamaal on kombeks jagada nimetatud problemaatika kahte ossa (Meel, 1997). Ettevõtluseetika (Unternehmungsethik), mis käsitleb ainult ettevõttesiseseid eetilisi prob- leeme, st ettevõtja suhteid töötajate, tarbijate, hankijate ja teiste ettevõtetega. Majanduseetika (Wirtschaftsethik), mis käsitleb ettevõtluse ja riigi (ühiskonna, keskkonna) vahel tekkivaid eetilisi probleeme või ettevõtluse rahvusvahelisusest tulenevaid konflikte. Ka mitmetes ingliskeelsetes käsitlustes esineb analoogiline jaotus: kitsas ärieetika (narrow business ethics); lai ärieetika (broad business ethics). Tänapäeval eksisteerib õige mitmeid (äri)eetika teooriaid. Oluliseks lähtekohaks on hinnang tegevusele ja tagajärgedele. Teleoloogiline lähenemine. See hindab tegude õigust või väärtust vastavalt tagajärgedele.
annaabi.ee 
