lk 22-24 ja 32-34, 38) 4. Mida kujutas endast Eesti NSV: kuidas seda valitseti, milline roll oli julgeolekuorganitel, kuidas oli korraldatud majanduselu, mis oli iseloomulik 1940.-50., 1960. ja 1970. aastatele? (õp. lk 44, 46, 48, 50) 5. Seleta mõisted: kriisikolle, NATO, kollektiviseerimine, industrialiseerimine, metsavennad, plaanimajandus, massirepressioon. Kriisikolle - on mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline vüi muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise. NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon, 1949. a loodud lääneriikide sõjaline ja poliitiline ühendus. Kollektiviseerimine - aktsioon, mille eesmärgiks oli eraomandi likvideerimine ja talupoegade koondamine ühismajanditesse ehk kolhoosidesse. Industrialiseerimine suurtööstuse eelisarendamine.
7)Eesti aeg(1920-1944)algas eestikeelse ülikooli loomisega ja eesti keele muutumisega ametlikuks keeleks EV territooriumil. Saksa ja vene keele osatähtsus kahanes. Kasvas linnaelanike arv, murrete osatähtsus kahanes, kujunesid välja eesti erialakeeled, arenes terminoloogia. Kirjakkelne haridus muutus kohustuslikuks, kirjakeele kasutus muutus avalikus elus üldiseks. 8)Nõukogude aeg(1944-1990)vene keele järsk tõus, venekeelsete sisserännanute hulk kasvas. Rahvustevaheline suhtluskeel oli vene keel(õpetati juba 2. klassist). Kujunesid välja erinevad keelekeskkonnad. Kultuurielus suurenes kirjakeelsus, murded hääbusid( va. Võrumaal ja saartel) 9)Üleilmastumine(1991-...) Eesti keelest sai EV ainus ametlik keel. Kõik eestistati, kuid igapäevaelus kasutatakse endiselt ka vene keelt.Eesti venekeelne elanikkond muutub kakskeelseks, eestlaste noorema põlvkonna vene keele oskus kahaneb. Eesti ja vene keele kõrvale tõuseb inglise keel. Eesti
tohtinud suhelda mitte kommunistlike riikidega. võidurelvastumine- riikide pidev relvastuse uuendamine, et teist poolt üle trumbata. massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt purustusi või inimohvreid tähesõdade programm- Kava mille alusel tuli kosmosesse paigutada raketitõrje süsteemid (e.kaitsekilp), et teha kahjutuks vaenlase tuumarakette. kriisikolle- Mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või rahvustevaheline, usuline või muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas ülemaailmse) sõja puhkemise.
leidudele, on võimalik väita, et selle põhjuseks oli haigus Chytridiomycosis, mille põhjustab seen Batrachochytrium dendrobatidis. Alustatudon paljundamis programmiga, mis toimub Aucklandi loomaaias. Selle eesmärk on kasvatatda populatsioon piirini, kus nad saavad ise paljuneda vabas looduses. Uus-Meremaa Pärismaiste Konnade Taastamise Grupi (Native Frog Recovery Group) üks põhi eesmärk on uurida viise, mis takistaksid nende konnade uut väljasuremise lainet. See liik on IUCN (Rahvustevaheline looduskaitseliit) poolt kirjas kui kriitiliselt ohustatud. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Native+frogs.html, 04.10.2009) Joonis 1. Leiopelma archeyi levila (http://en.wikipedia.org/wiki/File:Leiopelma_archeyi_range.PNG 04.10.2009) 1.1.2.Hamiltoni konn Hamiltoni konn (Leioplema hamiltoni) on üks maailma haruldasemaid konni. Tema arvukus on alla 300 isendi. Fossiilsed leiud näitavad, et tema kunagine levila oli Waikatost
defitsiiti. - Alkoholism. Kasvav abortide arv, vähenes abielude hulk, sagedased lahutused ja vabaabielu. - Paradoksaalsus ,,Läänemeri- rahu meri", tegemist oli äärmiselt militariseeritud piirkonnaga. - Noormeeste ränk koormus kohususlikus 2-aastases sõjaväeteenistuses. See tähendas ka võitlemist ja suremist NSV Liidu sõdades. (Afganistani sõda, Tsernobõli tuumaelektrijaama plahvatuste tagajärgede kõrvaldamine) - Vene keel kui ,,rahvustevaheline suhtlemiskeel". ,,Ei ela ma majas, ei tänaval, mu aadress on NSV Liit". - Laste ja noorte ideoloogiline töötlemine. Ametlike riigipühade juurutamine. Jõulud NSV Liidus pühade alla ei kuulunud. Lätis keelati isegi jaanipäeva tähistamine. - Baltimaade rahvad klammerdusid aga visalt oma kultuuritraditsioonide külge. Kõige selgemalt ilmnes see suvisel ajal vabas õhus peetavatel laulu-ja rahvatantsupidudel, mida korraldati iga viie aasta tagant. Tsensori valvas pilk
otsuseid, võtta/ muuta seisukohti, palju läbirääkimisi, püüame muuta inimeste hoiakuid ja siis muutub situatsioon Majanduslike ressursside jaotamine ei lahenda tihti konflikti Enamus konflikte on objektiiv-subjektiivsed Konfliktide tasandid: Isiksuse sisekonflikt Inimestevaheline konflikt Gruppidevaheline konflikt Ühiskonnakihtide vaheline konflikt Rahvustevaheline konflikt Konflikti tekkimist võib kujutada kolmnurga või ringina, mille kolm otsa/osa on omavahelises sõltuvuses. Need kolm olulist komponenti on Situatsioon Suhtumine s.t. hoiakud, tunded jne. Käitumine Konfliktsus ükskõik, millises osas kutsub esile muutuse järgmises. Ringi pöörlemine jätkub, kiireneb ja konflikt kasvab. Mida enam jõudu me rakendame mingile osale, seda kiiremaks pöörlemine muutub.
Silmatorkav luksus ühelt ja eemaletõukav vaesus teiselt poolt. Linna keskel, selle sisemistes kvartalites võis eriti märgatavalt tunnetada 52-miljonilise maa pulsilööke koos kõikide selle rahvuste maa kaheldavate võludega. Pimestava luksusega õukond tõmbas magnetina oma poole rikkaid ja intelligente. Sellele tuleb lisada äärmiselt võimas tsentralism, millele oli rajatud kogu Habsburgide monarhia. Ainult tänu sellele tsentralismile sai püsida kogu see rahvustevaheline kissell. Selle tulemusel ebatavaline kogu kõr-gema administratsiooni kontsentratsioon riigi residentsis Viinis. Viin oli mitte ainult Doonau-äärse monarhia poliitiliseks ja vaimseks, vaid ka majanduslikuks keskmeks. Kõrgema ohvitserkonna, riigiametnike, kunstnike ja teadlaste armee vastas seisis veel suurem tööliste armee; aristokraatide ja kauplejate arutu rikkuse vastas seisis koletuslik vaesus. Ringil, lossi ees, võis igal kellaajal näha tuhandeid ringi-hulkuvaid töötuid