Kaitstavad loodusobjektid ja kaitsekord Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on: 1) kaitsealad; 2) hoiualad; 3) kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid; 4) püsielupaigad; 5) kaitstavad looduse üksikobjektid; 6) kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Kaitseala Kaitseala - inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad sell...
Karula Rahvuspark kuppelmaastik on tekkinud mandrijää ebaühtlase sulamise tulemusena. Metsade, põldude ja heinamaaga kaetud küngaste vahel on rahvuspargis peidus u 40 järve. Karula oluliseks väärtuseks on pärandkultuurmaastikud. See on üks Eesti väiksematest rahvusparkidest ning sealsete elanike eripäraks on väga tugev side maa ja loodusega.
Eesti rahvuspargid Lahemaa rahvuspark 1971. aastal loodud rahvuspark on Eesti esimene rahvuspark. Peaaegu 1/3 sellest moodustab meri, 2/3 rahvuspargi maismaaterritooriumist katab mets. Lahemaal on 4 suurt poolsaart. Lahemaa on üks Euroopa olulisemaid metsakaitsealasid, kus elab rohkesti suurimetajaid. Lahemaa rahvuspargist lõuna pool asuvad suured sood ja metsad, mis lisab veelgi eluruumi põtradele, metssigadele, karudele, ilvestele ja rebastele. Matsalu rahvuspark Matsalu on meie rahvusparkidest maailmas tuntuim. Rahvuspark on loodud pesitsevate, sulgivate ja läbirändavate lindude kaitseks. Matsalus on märgatud 275 erinevat linnuliiki. Nende seas on siin oma pesapaigad 175 liigil ning 33 liiki on rändavad veelinnud. Karula rahvuspark Karula metsades on ammustest aegadest olnud palju karusid, sellest siis ka koha nimi. Rahvuspark asub Lõuna-Eestis. Olulisteks kultuurväärtusteks on pärandkultuurmaastikud. Maastik on väga vaheldusrikas.
20. Kaitsealade ülesandeks on: Sealse looduse kaitsmine, taastamine, uurimine ja tutvustamine. 21. Rahvusparkide rajamise eesmärk: Lisaks kaitsmisele, taastamisele jne lisandub siin ka maastike ja kultuuripärandi kaitse ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamine. 22. NB! Eesti rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad, Natura 2000 Rahvuspargid: VilsandiLaheKaruSooMats (mugav ja meeldejääv lühend Vilsandi, Lahemaa, Karula, Soomaa ja Matsalu rahvusparkidest) Programmialad: Lääne-Eesti saarestiku biosfääri kaitseala, Pandivere veekaitseala Natura 2000: Ühendab üle Euroopalise kaitse- ja hoiualade võrgustiku. 23. Eesti keskkonnastrateegia 2010 põhimõtted: keskkonnahoidlikkuse, ennetus, ettevaatus, strateegilise inegreerituse, õigusliku läbivuse ja terviklikkuse põhimõte jne. Strateegia näeb ette rahvusvahelist koostööd nii üleilmsete kui ka piirkondlike keskkonnaprobleemide lahendamisel. 24
kiskjat Euroopas, võib leida peamiselt Ida-Euroopa ja Balkani riikides, karu elab peamiselt Venemaa ja Skandinaavia vahelisel alal. Inimtegevus ja kaitse Elanud kogu aeg külg-külje kõrval, on inimesed tugevalt mõjutanud loomastiku kooslust. Peamine bioloogilise mitmekesisuse vähenemise põhjus on intensiivne põllumajandusel põhinev tootmine, aga ka metsaraie ning kaevandamine. Puutumata alasid on Euroopas vähe, koosnedes peamiselt looduskaitsealadest ning rahvusparkidest, mis hõivavad Euroopa üldpindalast ligi 26 000 km2. Väga palju looduskaitsealasid asub Põhjamere rannikualadel (linnuvaatluspargid). Kuulsaimad rahvuspargid on Camargue ja Donanan Hispaanias. Euroopa liit on vastu võtnud ambitsioonika eesmärgi: peatada aastaks 2010 bioloogilise mitmekesisuse hävimine. Kasutatud allikad: Vikipeedia, biology.about.com, Google.com -i pildiotsingumootor, bioloogia.net
ole. Haagis- ja autosuvilatega reisimine: Haagis- ja autosuvilate platsid asuvad Eestis üldiselt motellide läheduses, kus saab muuhulgas pesta pesu, süüa ja e-posti kontrollida. Mitmed laagriplatsid pakuvad ka puhkemajade üürimise võimalust. Paljud laagriplatsid on avatud aastaringselt, kuid kasulik oleks seda enne saabumist kontrollida. Telkimine: Telkimine võib olla looduse nautimiseks parim võimalik variant. Telkimisplatse leiad nii rahvusparkidest kui ka populaarsete puhkekeskuste lähedusest. Rahvusparkides on telkimine lubatud vaid selleks spetsiaalselt ettenähtud telkimisplatsidel, kuid igal pool mujal on telgi püstitamine üldiselt lubatud. Kõrvalteede äärest leiad mitmeid toitlustusasutusi, mis pakuvad mõistlike hindade eest head sooja toitu. Mõned neist pakuvad ka enda territooriumil telkimise võimalust ja kindlasti saab sealt küsida head nõu piirkonna vaatamisväärsuste kohta. 7. Külaliskorterid
Teised tähtsamad jõed on Omo, Atbara, Sebel ja Awash. Ka taimkate varieerub: kõrgemal mägedes kasvavad alpitaimed, parassoojas vööndis võib kohata savannimaastikke ja rohumaid, orgudes haljendavad aga lopsakad Aafrika vihmametsad. Madalamates piirkondades on taimestikku väga vähe ning idas, Ogadeni kõrbes, valitseb suur kuivus. Etioopia lõunaosa on ülimalt põnev looduslikus ja etnograafilises mõttes: siin asub ka enamik Etioopia rahvusparkidest ning on esindatud väga paljud haruldased ja meie jaoks tõeliselt eksootilised Aafrika taime-, linnu- ja loomaliigid. Savannides loivavad ringi lõvid, leopardid, gepardid, elevandid, ninasarvikud, kaelkirjakud, sebrad, antiloobid, gasellid, järvedes mulistavad jõehobud ja laiutavad lõugu hiigelmõõtu krokodillid. Kokku üle 70 etnilise rühma. Kliima Kliima on troopiline, kuid sõltub väga palju maapinna kõrgusest; nii on 1500-2500 meetri
puutumatutena. Looduspargid on siiski Eestile tuluallikaks kuna väga paljud välismaalased, kui ka siseturistid on hakanud järjest enam huvi tundma loodusparkide vastu. Ühest küljest on selline tähelepanu väga vajalik kuna looduspargid saavad tänu sellele käibele järjest enam areneda ning rahaliselt on lihtsam loodusparke hooldada, samas teisest küljest rikub rahvarohkus parkide loomuliku atmosfääri. Eesti rahvusparkidest kõige vanem ning suurem on Lahemaa Rahvuspark, see loodi juba 1971 aastal, et kaitsta põhja-eesti maastiku ja looduslikku pärandi ala ning et säilitada 12 tasakaalus suhted inimese ja looduse vahel. Idee teha rahvuspark tõsteti ülesse seetõttu, et Sovieti autoriteedid plaanisid alustada kaevandamisega sellises regioonis, mis oli tuntud enda rahvalaulude, rahvuslike riiete ja atmosfääriga, kalastus külad. Pärast
annaabi.ee 
