Gabonil on väike, umbes 5000 meheline sõjavägi. Rahaühik on Kesk Aafrika Frank. Tänapäeval on Gabon üks läänelikumaid ja arenenumaid Aafrika riike, tema edukus on samuti rajatud õlirikkusele, kuigi enamus riigist on kaetud vihmametsaga (85%) nagu eelnevalt mainitud. Gabonis on rannikutasandikud (20 300 meetrit merepinnast), mäed (kulmineerides 1575m kõrguse Mont Iboundjiga) ja savann idas. 2002. aastal kandis Bongo oma riigi kaardile, kui 11% riigi pindalast rahvuspargina, mis peaks seega olema suurim riigi ja rahvuspargi pindala vastavuselt. Gabonis on teed suhteliselt halvas korras, vähe on asfaltteid ja parem on liikuda osadele kaitsealadele ja piirkondadesse hoopis veeteid pidi, kuigi samas on ka veeliiklus vähe arenenud ja näeb vaid väiksemaid paate. Gaboni maavarad on magneesium, petroolium, raud, kuld, uraan ja metsad. Põllumajandus on vähe arenenud, kaupa ostetakse peamiselt sisse. Enamus sõjaväelastest
Rahvuspark on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Lahemaa Rahvuspark ülevaade Lahemaa rahvuspark loodi 1971. a esimese rahvuspargina Balti riikides, tollases Nõukogude Liidus . See hõlmab praegu 64 915 ha maismaad Harjumaal ja Lääne-Virumaal ning 47 096 ha sellega piirnevat rannamerd. Rahvuspargi eesmärgiks on tagada Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastike kaitse. Lahemaa rahvuspark on Eesti suurim kaitseala pindalaga 725 km2. See on tähtis Euroopa tähtsusega metsakaitseala ja õhu kaugseirejaam. Lahemaal on esindatud Põhja-Eesti rannikumaastik oma lahtede (Kolga, Hara, Eru, Käsmu),
aasta 24. detsembril kaitsealuste liikide loetelu. Sellesse kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomataksonit. Kaitstavate taimede puhult eristati kaht nimekirja: haruldased ja dekoratiivsed taimeliigid ning loodusmälestusmärgid. Aastast 1962 on eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke ja aastast 1968 eesti rahvuslilleks rukkilill. 1958 loodi Tartu üliõpilaste looduskaitsering. 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. Looduskaitse ökoloogilise põhjendamisega tegeles Viktor Masing. Tema initsiatiivil moodustati 1981. a. ka 30 sookaitseala. Peale 1990 1990 moodustati Lääne-Eesti Saarestiku Biosfäärikaitseala. Selle alusel jaotati kaitsealused liigid nende ohustatuse ja kaitse ranguse järgi kolme kategooriasse: kõige rangema kaitsega I kategooriasse kuulusid 22 taimeliiki ning 10 loomaliiki ;15. detsembril 1994. aastal võeti vastu II
Kuni enne I maailmasõda 1879 rändrahnude säilitamine 1910 Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938) Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 Natura 2000 31. Eesti looduskaitse organisatsioon. Looduskaitse regioonid. Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Keskkonnaametil on 6 regiooni: 1. Harju-Järva-Rapla 2. Hiiu-Lääne-Saare 3. Jõgeva-Tartu 4. Põlva-Valga-Võru 5
Kuni enne I maailmasõda 1879 – rändrahnude säilitamine 1910 – Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938) Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 – Natura 2000 31. Eesti looduskaitse organisatsioon. Looduskaitse regioonid. Keskkonnaamet on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus. Keskkonnaametil on 6 regiooni: 1. Harju-Järva-Rapla 2. Hiiu-Lääne-Saare 3. Jõgeva-Tartu 4. Põlva-Valga-Võru 5
valitsevast riigikorrast. Kuni enne I maailmasõda 1879 – rändrahnude säilitamine 1910 – Vaika linnukaitseala 1918-1940 Võeti vastu looduskaitseseadus (1935) ja loodushoiu seadus (1938) Esimesed liigid võeti Eestis looduskaitse seaduse alusel kaitse alla 12. mail 1936 1945-1990 Aastal 1955 moodustati TA Looduskaitse komisjon 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. 1990-2004 1. juunil 1994. aastal võeti vastu kaitstavate loodusobjektide seadus Alates 2004 2004. aasta 10. mail hakkas kehtima Looduskaitseseadus. 2004 – Natura 2000 35) Eestis tegeleb keskkonnakorraldusega keskkonnaministeerium. Üheks tema alluvuses olevaks valitsusasutuseks on Keskkonnaamet. Missugused on Keskkonnaameti põhiülesanded? Tooge näide põhiülesande selgitamiseks .
Lahemaa rahvuspark Kaitsealused I kategooria liigid: rohekas õõskeel, merikotkas, tutkas, kõre; läbirändel ka väike- Pindala 72 510 ha (sellest 35% on meri). laukhani, kalakotkas, väikepistrik, rabapistrik. Loodud 1971. aastal esimese rahvuspargina kogu toonases Nõukogude Liidus. Kaitsealused I kategooria liigid: ebapärlikarp, must-toonekurg, merikotkas, limatünnik. M atsalu rahvuspark on Lääne- L
· loodusreservaat · sihtkaitsevöönd · piiranguvöönd · programmiala üldvöönd (Vt. lahtiseletust allpool) Rahvuspargid On erilise rahvusliku väärtusega kaitsealad looduse ja kultuuripärandi, maastike ja rahvuskultuuri kaitseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvusparkide territooriumid jagunevad loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Meie rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark - loodud 1971. a. esimese rahvuspargina Baltikumis. Asub territoriaalselt Harju- ja Lääne-Viru maakonnas, moodustub 64915 ha-st maismaast ja 47096 ha-st maismaaga piirnevast rannamerest. Rahvuspargi eesmärk on tagada Põhja-Eesti iseloomuliku looduse ja pärandkultuurmaastiku kaitse. 70 % rahvuspargi maadest on metsade ja 9 % soode all. Lahemaa sisaldab endas veel 145 km rannajoont, kuus saart ja palju laide, 15 järve, 10 paisjärve, 8 jõge ja üle 30 oja.
annaabi.ee 
