Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rahvuslipuna" - 7 õppematerjali

Etiketi lõputöö
4
doc

Etiketi lõputöö

Ametikohtumised saab jagada nelja rühma nimeta kaks. 1.vestlused 2.nõupidamised Mitu cm lauapinda tuleks ametikohtumistel arvestada igale osavõtjale? 50cm Koosoleku sobivaim pikkus? 1,5h Koosolekul toimuva kohta koostatakse üks dokument, mis on selle dokumendi nimi?protokoll Nimeta kolm lepingu liiki. 1. äirleping 2. tööleping 3. rahuleping Nimeta kolm Riigilipu heiskamise päeva (lipupäeva). 1. jaanipäeev 2.iseseisvusäev 3. emakeelepäev Riigilippu rahvuslipuna ei langetata..jaanipäeval......................................... (millal?) Kutse peaks sisaldama järgmist informatsiooni. 1. kutsuja 2. üksi või kaaslasega 3. põhjus 4. aeg 5. riietus Mida tähendab? avec-kos kaaslasega R.S.V.P.-oma tulekust või mittetulekst tuleb teatada Kuidas liigitatakse vastuvõtud? 1. 2. 3. Kirjelda mis on Brunch? Hiline hommikueine Mis on fourchette? Kirjelda. Kerge püstjala vastuvõtueine Mis on servjett? Kus ja milleks kasutatakse

Filosoofia → Etikett
105 allalaadimist
Eesti sümbolid
16
doc

Eesti sümbolid

22. juunil tõsteti sinimustvalge küll oma kohale tagasi, kuid selle kõrvale pandi punalipp. 27. juulil või 6. augustil 1940 kadus sinimustvalge lipp Pika Hermanni tornist. EÜS-i liikmed viisid ajaloolise lipu Nõukogude võimu eest varjule Vaimastvere lähedale Lääne- Mardi tallu. 28. augustil 1941 heiskas 16-aastane Fred Ise koos kaaslastega lipu Pika Hermanni torni. 1941­1944 tunnustasid Saksa okupatsioonivõimud sinimustvalget eestlaste rahvuslipuna, kuid mitte riigilipuna. 21. septembril 1944 tõsteti Eesti lipp sakslaste lahkudes korraks veel Pika Hermanni tippu, ent 22. septembril 1944, kui Punaarmee oli Tallinnasse sisenenud, asendati see taas punalipuga. 21.oktoobril 1987 lehvis Võrus ja seega esmakordselt okupeeritud Eestis sinimustvalge lipp mida võimurid ei söandanud maha rebida. Umbes 1000 vihast võrulast suundus Võru kesklinna nõudes Ain Saare ja tema naise vabastamist. 24

Ühiskond → Ühiskond
7 allalaadimist
Eesti taasiseseisvumise põhjused - arutlus
3
docx

Eesti taasiseseisvumise põhjused - arutlus

nõrk ja samal ajal ka pimedusega löödud, kuna olulistest sündmustest oldi mitmel korral mööda vaadatud ning K. Vaino vabastati ametist alles päev enne Rahvarinde poolt organiseeritud meeleavaldust Lauluväljakul 17.juunil 1988. See sündmus sai taaskord ajaloos oluliseks, kuna rahvas sai avaldada oma nõudmisi võimudele. Kõige tähtsam nendest, mis ka Eesti NSV Ülemnõukogu poolt täideti, oli sinimustvalge lipu taastamine eestlaste rahvuslipuna Seda ja teisi 1988.aasta suvel toimunud üritusi tunneb ajalugu Laulva revolutsiooni nime all. Eestlased kui laulurahvas korraldas ühiseid laulmisi, algul Raekoja platsil, hiljem Lauluväljakul. Kulmineerusid need sündmused septembris ,,Eestimaa lauluga", kus kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning Heinz Valgu kurikuulus lause: ,,Ükskord me võidame niikuinii.". Kuigi rahvuslikele jõududele loodi vastukaaluks Interliikumine, ei suutnud see takistada Eestil

Ajalugu → Ajalugu
187 allalaadimist
Eesti Taasiseseisvumine
11
doc

Eesti Taasiseseisvumine

Kingissepast sai uuesti Kuressaare. Haapsalu rajoon kuulutas jaanipäeva pühaks. Ning igal pool üle maa hakkas sündima rahvarinde tugirühmi nagu seeni pärast vihma. Rohelised ja muinsuskaitsjad, rahvusliku sõltumatuse partei ja rahvarinne asusid kordamööda kruvima vabadusliikumise tempot. Kõige tagatipuks ja otsekui julgustavaks märguandeks võttis aga Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse sinimustvalgest Eesti rahvusvärvide ja rahvuslipuna!" Nii on kirjeldanud 1988. aasta kevadet Mihkel Tiks, tollane ,,Teater. Muusika. Kino." peatoimetaja ja aktiivne kodanik. Rahvamassid oli võtnud tuld, pärast miitinguid või kontserte koguneti lauluväljakule ning lauldi seal varaste hommikutundideni. Mihkel Tiks on öölaulupidusid kirjeldanud nõnda: ,,Kik olid elevil, üksteise vastu heasoovlikud ja viisakad. Lauluväljakul valitses ülev, pühalik ja lõbus meeleolu. Polnud näha ühtki purjus inimest

Ajalugu → Ajalugu
49 allalaadimist
Inglise ÜhendKuningriik
21
doc

Inglise ÜhendKuningriik

Wales on Euroopa Liidu valimisringkond. Walesi rahvaarv on umbes kolm miljonit. Ametlikud keeled on kõmri ja inglise keel, millel on võrdne staatus. Kaks kolmandikku Walesi elanikkonnast elab Lõuna-Walesis, teine tihedamalt asustatud piirkond on Põhja- Walesi idaosa. Turiste tõmbab Walesi "metsik ja ...maaliline" maastik. Walesi lipul on kujutatud prints Cadwaladeri punane draakon (Y Ddraig Goch) Tudorite dünastia värvide rohelise ja valge taustal. Ametlikult tunnustati seda Walesi rahvuslipuna aastal 1959. Walesi hümni "Hen Wlad fy Nhadau" ("Minu isade maa") esitatakse ametlikel üritustel, samuti näiteks Walesi rahvusmeeskondade jalgpalli- ja ragbimatsidel. Lisaks punasele draakonile on Walesi sümboliteks ka porrulauk ja rahvuslill (kollane) nartsiss. 'Porrulauk' on kõmri keeles cennin ja 'nartsiss' on cennin Pedr (sõna-sõnalt 'Peetruse porrulauk'). Tõenäoliselt tuli üks neist sümbolitest kasutusele teise mõjul. Rahvuspuu on kivitamm

Keeled → Inglise keel
16 allalaadimist
Taasiseseisvumine
11
doc

Taasiseseisvumine

NSV seaduste ees. Arnold Rüütel (Ülemnõukogu esimees) kutsuti Moskvasse aru andma, sest NSV konstitutsioon ütleb, et NSV seadused on kõige tugevamad. Kujuneb esimene partei ERSP ­ Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (Lagle Parek, Tunne Kelam). NL keskvõim tahab luua uue liidulepingu. 1989 kuulutati Eesti keel riigikeeleks, mis juhtus esimest korda. Ülemnõukogu kuulutas seda. Pika Hermanni torni tõmmati esimest korda ka sinimustvalge lipp ­ 24. veebruraril - aga rahvuslipuna, mitte riigilipuna. 1989nda aasta märksõna ­ Eesti Kodanike Komiteede liikumine (Tunne Kelam, Lagle Parek) Tuleb III oluline liikumine (Rahvarinne, Interrinne) ­ Kodanike Komiteede liikumine ­ eesmärgiks kohtadel eesti kodanike loendamine; Tallinnas mood. Eesti Kodanike Peakomitee. Tähtsus: rahvuslik liikumine lõhenes ­ Rahvarinne vs Kodanike Komiteede liikumine (nagu I vabariigi ajalgi - radikaalid ja mõõdukad, kuid ka siin samamoodi, ainult et teise nimega)

Ajalugu → Ajalugu
212 allalaadimist
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks
23
doc

Kronoloogia ajaloo riigieksamiks

1988 Algavad reformid Ungaris Reagani visiit Moskvasse Aprill sõlmitakse Genfi kokkulepped, vastavalt millele tuuakse Nõukogude väed Afganistanist ära 1989.a. veebruariks 13. aprill Populaarses telesaates "Mõtleme Veel" luuakse Rahvarinne muinsuskaitse päevad Tartus: esimest korda kasutatakse avalikult sini-must-valget lippu; esimese omavalitsusena lubab Tartu linn oma territoorimil sini-must-valget lippu kasutada rahvuslipuna Juuni NL-s algavad poliitilised reformid, NLKP XIX kongress Juuni lõpeb K. Vaino valitsemisaeg (asemele tuleb Vaino Väljas) ja Lauluväljakul toimub Rahvarinde massimiiting (150 tuhat inimest, laulev revolutsioon) Juuli vastukaaluks Rahvarindele luuakse ENSV Töötajate Internatsionaalne Liikumine 9.-11. september Toimub EKP Keskkomitee XI pleenum, esmakordselt toetab partei juhtkond rahva püüdlusi. 11. september Lauluväljakul toimub Rahvarinde suurüritus "Eestimaa Laul" (300 tuhat

Ajalugu → Ajalugu
133 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun