veebruar- Eesti Vabariigi aastapäev • suur reede • ülestõusmispühade 1. püha • 1. mai- kevadpüha • 23. juuni- võidupüha • 24. juuni- jaanipäev • 20 august- taasiseseisvumispäev • 25. 26. detsember- jõulupühad RAHVUSLILL-RUKKILILL • valiti rahvuslilleks 1968 • kohtab sageli rukkipõldudel • rukis tähistab eestlaste põllukultuuri RAHVUSLIND- SUITSUPÄÄSUKE • valiti rahvuslinnuks 23. juunil 1960. a • püha lind, õnnetooja lind RAHVUSKIVI- PAEKIVI • valiti rahvuskiviks 4. mail 1992. a • leidub rohkesti maa põhjaosas ja saartel • kasutatakse sise- ja välisviimistluses, ehete valmistamisel • kergesti töödeldav RAHVUSEEPOS “KALEVIPOEG” • eesti ennemuistne jutt 20 laulus • koostas Fr. R. Kreutzwald
ee/search? newwindow=1&dcr=0&biw=1366&bih=651&tbm=isch&sa=1&ei=9WiMWtXWI8SRkwX7_oLwAg&q=kekes+mountain&oq=kekes+m&gs_l=psy- ab.1.1.0l2j0i30k1j0i8i30k1l4j0i24k1l3.2119.3126.0.6177.2.2.0.0.0.0.196.372.0j2.2.0....0...1c.1.64.psy-ab..0.2.369....0.9MURiVB93Lg#imgrc=5XlnYjcjZYnRsM: LOOMASTIK · Ungaris elavad muuhulgas hirved, rebased, jänesed leidub ka teisi loomi, kes on eestis olemas. · Balatoni järve ääres on mitmesuguseid linde. Nagu näiteks toonekured. Rahvuslinnuks on valitud Euroopa suurim lind suurtrapp (Otis tarda), kelle kaitseks rakendatakse spetsiaalseid elupaikade kujundamise meetmeid. · Jõgedes ja järvedes on karpkala, haugi, ahvenat ja teisi kalu. Siin on üks Hungari lambatõug https://www.google.ee/search?
rahvuslill Sõltuvalt vahelduvast reljeefist ning temperatuurist on väga palju haruldasi liike Gerbera Orhidee Moon Metsad Venetsueela rahvuspuu Araguaney e.``Kuldne kevad`` Loomad Populaarsemad loomad on jaaguar,laisklased,ahvid,otselotid,sipelg aõgijad,armadillid,karud,hirved jne. Jaaguar Prillkaru Puuma Vesi siga Ahv Linnud Rahvuslinnuks on papagoi Venetsueelas on 1346 liiki linde Populaarsemad:flamingod, haigurid,iibised,õlilinnud,papagoid Flamingo Valge kraega jakobiin Kakaduu Tuukan Nümfi kakaduu Valge kakaduu Veeloomad,roomajad ja kahepaiksed Väga palju on erinevaid liike madusid,kalu,krokodille Kollane püüton Boa
riik, mis asub Lõuna-Aasias. India on rahvaarvu poolest teine riik maailmas, esimesel kohal asub Hiina. Lõuna-Aasias asuvas Indias elab üle miljardi inimese, kelle eripäraks on see, et nad räägivad üle 100 keele, põhikeeled on Hindi ja Inglise. India pealinnaks on New Delhi. India rahaühikuks on ruupia, riigikord on parlamentaarne vabariik ja India iseseisvus 15. augustil 1947. aastal, millega kaasnes ka suur rahvaarvu kasv. Indial on oma rahvusloom, kelleks on tiiger, rahvuslinnuks on paabulind, rahvuslill on lootos(sarnaneb vesiroosiga), rahvuspuu on viigipuu ja rahvuspuuviljaks on mango. India suuremateks linnadeks on pealinn ehk Delhi, Mumbai, Chennai, Bangalore, Kolkata, Pune, Surat ja Kanpur. India peamisteks eksportimis toodeteks on vääriskivid, sõidukid ja rõivad, peamised importimis tooted on toornafta, väetis, raud ja teras. Tähtsamateks vaatamisväärsusteks on India üks suuremaid haudehitisi(surnu mälestuseks
Pesa rajamine on külviorientiir: "Kui pääsukesel on pesas kaks muna, siis külva kahe sõrme vahelt, kui viis, siis viie vahelt." Suvist lahkumist, pesitsuskohtadelt on dateeritud jakobipäevaga 25.VIII (varase rukkikülviaja enne) ning pärtlipäevaga 24.VIII (pika sügise enne). Üldtuntud on ilmaenne: kui pääsukesed madalal lendavad, tuleb vihma, kui kõrgel, siis kuiva. Populaarsuse tõttu rahvapärimustes ning kuuluvana maakodude juurde valiti suitsupääsuke 1992. a. Eesti rahvuslinnuks. Kasutatud kirjandus: · http://www.folklore.ee/tagused/nr4/linnud3.htm · http://et.wikipedia.org/wiki/R%C3%A4%C3%A4stap%C3%A4%C3%A4suke · http://en.wikipedia.org/wiki/Common_House_Martin 6
ka Jaapan ja Saksamaa. (1, lk 113) 6 4. Vaatamisväärsused Davaod kroonib Filipiinide kõrgeim mägi Apo vulkaan (2954 m). Linna ja ümbrust ilmestavad vulkaani jalamil asuvad tsitruste, banaanide, mangostanide jt troopiliste puuviljade istandused. Eelkõige on sealne piirkond tuntud haruldase, ühe maailma suurima kotka - rahvuslinnuks oleva filipiinide kotka järgi. Sama haruldane on ka orhidee waling-waling. (4) Samuti on Davaole iseloomulik pöörane liiklus tavaautode kõrval kohtab tänaval ohtralt dziibilaadseid furgoone ja kaetud külgkorviga mootorratast meenutavaid tritsikleid. (4) Palawanis on leitud koopainimeste 40 000 aasta vanuseid säilmeid. Arvatavasti tulid nad Borneo saarelt, kuna sel ajal ühendas neid kahte saart maismaasild. Palawani nime päritolu kohta on kaks varianti
Vappi (embleem, aastast 2006) ümbritseb rahvuslille puisrododendroni õitest pärg. Selle sees on riigi kontuur, mille taustaks on Nepali ja maailma kõrgeim mägi Dzomolungma ning roheline mägimaastik. Mehe ja naise käepigistus osutab sugude võrtsusele. Vapi all on sanskritikeelne deviis "Ema ja sünnimaa on tähtsamad kui taevane kuningriik". Hümniks on "Rastriya Gaan" aastast 2006 sõnade autor on Byakul Maila kodanikunimega Pradeep Kumar Rai, viis Bakhatbir Budhapirthi. Nepali rahvuslinnuks on kroon- läikfaasan. LOODUS Nepali lõunaosas asub Gangese madaliku ääreala Terai tasandik. Sellest põhja pool eristatakse 3 astmena kerkivat mäestikuvööndit. Esimene neist on Siwäliki ehk Eel-Himaalaja ahelik (500-1872m). Sellele järgneb Mahäbhärati ehk Väike-Himaalaja ahelik (kuni 2901m), mida Himaalaja peaahelikust Suur ehk kõrge-Himaalajast eraldab keskmäestikuliste orgude ja nõgude vöönd tuntuimad on Katmandu ja Pokhara org
Esimeseks riiklikuks looduskaitset puudutavaks õigusaktiks oli 7. juunil 1957. aastal vastuvõetud seadus "Eesti NSV looduse kaitsest". Sellega moodustati Looduskaitse Valitsus, mis kinnitas 1958. aasta 24. detsembril kaitsealuste liikide loetelu. Sellesse kuulus 55 taimeliiki ja 54 loomataksonit. Kaitstavate taimede puhult eristati kaht nimekirja: haruldased ja dekoratiivsed taimeliigid ning loodusmälestusmärgid. Aastast 1962 on eesti rahvuslinnuks suitsupääsuke ja aastast 1968 eesti rahvuslilleks rukkilill. 1958 loodi Tartu üliõpilaste looduskaitsering. 1966 loodi Jaan Eilarti eestvõttel Eesti Looduskaitse Selts. 1971 moodustati esimese rahvuspargina Lahemaa rahvuspark. Looduskaitse ökoloogilise põhjendamisega tegeles Viktor Masing. Tema initsiatiivil moodustati 1981. a. ka 30 sookaitseala. Peale 1990 1990 moodustati Lääne-Eesti Saarestiku Biosfäärikaitseala. Selle alusel jaotati kaitsealused liigid
lauluvidistajaks. Suitsupääsuke on usaldav linnuke teda võib jälgida päris ligidalt. Suitsu- pääsuke ehitab oma pesa hoonetesse, seetõttu kutsutakse teda ka küla-, pööningu-, laka- või laudapääsukeseks. Pääsuke on õnnelind pääsukeste elutsemist maja juures on peetud hea õnne märgiks. Populaarsuse tõttu rahvapärimustes ning maakodude sagedase kaaslasena valiti suitsupääsuke 1992. a. Eesti rahvuslinnuks. Suitsupääsuke on üks meie kolmest pääsukeseliigist. Veel elavad Eestis räästapääsuke ja kaldapääsuke. Rahvapärimusi ja muistendeid pääsukesest: 1. Abielumees võtab uue, noorema naise. Eelmine lendab pulmast pääsukesena minema. 2. Nõid (võõrasema) muudab pruudi pääsukeseks ja paneb oma tütre asemele. Pääsuke oma laulus teatab tõe, mispeale ta välja kihutatakse. Lõhkilöödud saba saab ta pulma- mõõgalt. 3
" Selles nõuti MRP avalikustamist. 1978 - Eestis algas uus venesatamine Karl Vaino juhtimisel. Anti välja määrus venekeele õpetamise parandamisest koolides. 1980 - Eesti juhtivate haritlaste poolt koostati "40 kiri," mis saadeti Pravda, RahvaHÄÄLe ja Sovetski Estonia toimetustesse avalikustamiseks. Selles rõhutati NSVL-is tekkinud probleemide korrastamis vajadusele ja Eesti rahvuse säilitamisele. 26.11.1952 - Loodusuurijate Seltsi ornitoloogia sektsioon valib Eesti rahvuslinnuks suitsupääsukese. 1952-1953 jaotati ENSV kolmeks oblastiks (Tallinna, Pärnu ja Tartu) ning paljudeks väikesteks rajoonideks. 05.12.1953 - suri Stalin. NLKP KK peasekretäri kohale seati Nikita Hrustsov. Sula aeg - 1953-1964 - N. Hrustsovi valitsemis aeg, kuni ta ametist tagandati. Kommunismi ehitamisel võti tempot maha, tsensuur nõrgenes, viidi läbi mitmesuguseid eksperimenete majanduses näiteks maisi kasvatamine. Paljastati Stalini isikukultus.
annaabi.ee 
