Klassitsismi maalidel näeme heleda valgusega,ülekullatud ruumi,kus seisavad skulptuuridena üllastesse poosidesse tardunud inimesed.Klassitsismi peamine meister oli prantslane Jacques Louis David tema tuntuim töö ,,Horatiuste vanne" maalisündmustik pärineb Rooma ajaloost. Jacques-Louis David (30. august 1748 Pariis 29. detsember 1825 Brüssel) oli prantsuse maalikunstnik ja klassitsismi esindaja.David oli aktiivne revolutsioonitegelane Suure Prantsuse Revolutsiooni ajal ja ta kuulus Rahvuskonventi ja Ühiskondliku Julgeoleku komiteesse, mis hääletas kuninga hukkamise poolt. Robespierre'i sõbrana omandas ta laialdased võimalused Prantsusmaa kunstielu ümberkorraldamiseks. Pärast Robespierre'i võimult kukutamist ja Napoleoni võimuletulekut sai Davidist Napoleoni õuekunstnik. David oli sunnitud Prantsusmaalt emigreeruma 1815. aastal seoses Bourbonide võimuletulekuga ja oma kodumaale ta enam ei naasnud. Tal oli
Barclay de Tolly- III mis toimus? 5.mai 1789-kutsus kuningas Louis XVI kokku kõik seisuste esindajad. 14.juuli 1789- Bastille vallutamine, revolutsiooni algus 1791-ümberkorralduste kokku võtmine asutava kogu põhiseaduses 22.dets. 1792- äkki 22 sept 1792 ? - prantsusmaa vabariigiks kuulutamine 21.jaan. 1793- Louis XVI hukkamine juuli 1793-tapeti üks populaarsemaid jakobiinide juhte Jean Paul Marati juuli 1794- hukutati jakobiinide diktaduur 1795-uue põhiseaduse vastuvõtmine Rahvuskonventi poolt 9.nov 1799- napoleoni väed hõivasid seadusandliku korpuse hoone 1802- napoleon valiti eluaegseks konsuliks 1804- napoleon kuulutas end prantsuse imperaatoriks, võeti vastu napoleoni tsiviilkoodeks, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. 1805-purustas napoleon austria-vene ühendväed Austerlitzi lahingus, napoleoni häving trafalgari merelahingus Inglise-hispaania ühendlaevastiku vastu 1806- napoleon kuulutas välja majandusblokaadi, prantslased põrmustasid Preisimaa
Ta asus plebeide masside poolele ja kujunes neljanda seisuste esindajaks. Oma vaadete paremaks esitamiseks hakkas ta välja andma ajalehte, mis kandis hilisemalt nime "L'Ami du Peuple" (Rahva sõber). See sai ka tema hüüdnimeks. Ajaleht ilmus rahvalikus keeles, sai kiiresti populaarseks ja mõjukaks ning selle väljaandja tõusis revolutsiooni tippu. Maratil ja tema ajalehel oli ka eriline osa oktoobrisündmustes, mis toimus 1789. aastal. 1792. aastal valiti JeanPaul Marat rahvuskonventi, mis oli tol ajal kõige kõrgem võimuorgan. Ta nõudis revolutsioonilist diktatuuri ja kuninga pooldajate hukkamist. 1793 aasta aprillis Marat arreteeriti, kuid tribunal mõistis ta siiski õigeks ning peale intsidenti tema populaarsus aina suurenes. Ta oli 1793. aasta 31. maist 2. juunini toimunud rahvaülestõusu üks korraldajaid. Selle tagajärjel kehtestus jakobiinide diktatuur, mis kestis 27. juulini 1794. Diktatuuri sisuline juht oli M. de Robespierre. 1793 13
Olles väikesekasvuline (150 cm), mitte eriti meeldiva häälega, otsustas ta seda teha kirjalikult - andes välja oma ajalehte, mille motoks oli Tõde või surm! Teda peetakse üheks esimeseks proletaarse diktatuuri ja terrori ideoloogiks. Kuna Marat kirjutas väga teravaid artikleid, siis ta kogus ka palju vaenlasi endale ja ka valitsuse silmi oli ta ebameeldiv tegelane. 1790.-1792. aastal elas ta "põranda all" või Suurbritannias. 1792. a. valiti Marat kõrgeimasse võimuorganisse - Rahvuskonventi. Ta nõudis revolutsioonilist diktatuuri ja terrorit ( kuninga pooldajate hukkamist). Aprillis 1793 Marat arreteeriti, kuid kohus mõistis ta õigeks ning tema varemgi populaarsus kasvas veelgi. Ta oli 1793. aasta 31. mai - 2. juuni rahvaülestõusu üks korraldajaid. Selle tagajärjel kehtestus jakobiinide diktatuur, mis kestis 27. juulini 1794. Diktatuuri sisuline juht oli M. de Robespierre. 1793. aasta juuli oli väga kuum ning Jean Paul viibis suurema osa ajast taas
5) Seadusandlik kogu- seadusandlik riigivöimuorgan 6) Jakobiinid- Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib, kes käis koos endises Püha Jakobi kloostris; 1793. Aastal töusis Prantsuse revolutsiooni etteossa, kehtestades diktatuuri ja terrori 7) Zirondiinid- Prantsuse revolutsiooni möödukam tiib 8) Soo- kuulus rahvuskonvendi koosseisu pärast vabariigi väljakuulutamist 400 saadikuga 9) Rahvuskonvent- kuulutas Prantsusmaa vabariigiks aastal 1792 ja pärast seda kuulus rahvuskonventi 760 saadikut, koostas ka uue põhiseaduse. 10) Jakobiinide diktatuur- jakobiinide piiramatu võim ühiskonnas 11) Sankülotid- kõige radikaalsemate vabariigi pooldajate hüüdnimi Prantsuse revolutsiooni päevil. 12) Direktoorium- valitsus. Prantsuse Vabariigi valitsus a 1795-1799. 13) Konsulaat- riigikorraldus Prantsusmaal, kus riigi eesotsas seisis kolm konsulit. 14) "Marseljees"- C.J. Rouget de Lisle`i loodud laul , mis on tänaseni Prantsusmaa hümn.
sekkumist Parempoolseid föjaane ehk suurkodanlust ei huvitanud sõda ja purustused. Zirondiinid ehk uuskodanlus nõudis sõda Austria vastu. Mõlema poliitilise tiiva eesmärgiks oli saavutada olukord, kus Austria ja Preisimaa ei tegutse koos Prantsusmaa vastu. Peavaenlaseks loeti Austriat. Robiespierre ja Marat mõistsid, et sõda on möödapääsmatu, kuid pidasid vajalikuks kõigepealt võidelda sisevaenlaste vastu. Tagajärjeks oli siseriiklik terror. Zirondiinide diplomaatia Rahvuskonventi ajal (september 1792-aprill 1793) 1792 aasta 10 augusti ülestõus kaotas monarhia. Konvent kutsuti kokku üleüldise valimisõiguse alusel ja kehtestas maal vabariikliku korra. Kuigi Danton sai justiitsministriks, oli tal suur mõju konvendi välispoliitikale. Vabariigi seisund oli peale preislaste sissetungi üpris lootusetu. Murrang toimus 20 septembril peale Valmy lahingut. 1793 aasta alguseks oli Prantsusmaa intervendid välja ajanud.
garnisoni ülemaks. 1794. aastal sai Napoleonist brigaadikindral ja ta määrati Prantsuse Alpi armee suurtükiväe komandöriks. Tänu kontrrevolutsioonilisele riigipöördele kõrvaldati Napoleon ametikohalt, arreteeriti ja löödi 1795. aasta septembris armeest üldse minema. Kuid juba oktoobris võttis Paul du Barras, kes oli Direktooriumi esimene president, Napoleoni oma abiliseks. Barrase ülesanne oli korraldada võitlus monarhistidest vandenõulastega ja rahvuskonventi kaitsta. Ta usaldas selle rünnaku planeerimise ja juhendamise Napoleonile. Napoleon sai kuulsaks kui vabariigi päästja. Tänu sellele, et Napoleon oli mässu maha surumisel näidanud suurt energilisust ja otsustavust tundsid Direktooriumi liikmed end tema eest võlglastena. Ta ülendati diviisikindlariks ja määrati Pariisi garnisoni ülemaks. 1796. aasta veebruaris määrati Napoleon Direktooriumi poolt Prantsuse Itaalia-armee ülemjuhatajaks
vaenlasi alistada. 1794. aastal sai Napoleonist brigaadikindral ja ta määrati Prantsuse Alpi armee suurtükiväe komandöriks. Tänu kontrrevolutsioonilisele riigipöördele kõrvaldati Napoleon ametikohalt, arreteeriti ja löödi 1795. aasta septembris armeest üldse minema. Kuid juba oktoobris võttis Paul du Barras, kes oli Direktooriumi esimene president, Napoleoni oma abiliseks. Barrase ülesanne oli korraldada võitlus monarhistidest vandenõulastega ja rahvuskonventi kaitsta. Ta usaldas selle rünnaku planeerimise ja juhendamise Napoleonile. Kindal Bonaparte omas umbes 5000 sõdurit, kes koondati Tuileries lossi Konvendi asupaiga kaitsele. Napoleon andis käsu tuua kohale suurtükid ja hommikuks oli 40 suurtükki üles pandud Tuileries´i lossi ette, suunatud rojalistide peamise tugipunkti Saint-Rochusi kiriku poole. Kui 13. oktoobril algas rojalistide tormijooks, käskis Bonaparte anda kartetsidega turmtuld. Kitsastel vanalinna tänavatel tõi
annaabi.ee 
