Saksa keisririigi sünd Preisimaa esiletõus: Kui 19. sajandi esimesel poolel hakati rääkima saksa rahvusriigist, tõusis päevakorrale piiride küsimus. 1848. aasta Rahvuskogul vaieldi selle üle, kas loodava Saksa riigi aluseks peaks olema Suur-Saksamaa või Väike-Saksamaa. Pärast 1848. aasta revolutsiooni allasurumist taastati Saksa Liit revolutsioonilisel kujul. Preisimaa oli saavutanud majandusliku edu osava tollipolootikaga. 1833. aastal oli ta sõlminud tollilepingud suurema osa Saksa riikidega ning rajati Saksa tolliliit. Ühtne majandusruum kiirendas oluliselt tööstuse arengut ja raudteede ehitust. 1849
kõikidest kihtidest inimesi. Asutati Isamaalised Noorte org. Kodutütred, Noorkotkad. Algas majandustõus. Pätsi ägedaimaks vastaseks oli Tõnisson. Tõnissonilt võeti Postimees ära ja piirati kõrgkoolide autonoomiat. Saabus stabiilne aeg, mis poliitiliselt oli autoritaarne. Eriti hästi elasid põllumehed, propaganda talitus tegutses efektiivselt-eesti talu, eesti ema, eesti naise valimised. Nimede eestistamise kampaania. 36a. Uusaasta läkituses teatas Päts, et ta lubab kokku tulla rahvuskogul, mis töötaks välja uue põhiseaduse, mille peamine väljatöötaja oli Jüri Uluots. Hakkas kehtime 1.jaan. 1938-kõrgemaks võimukandjaks oli rahvas; kõrgem seadusandlik võim kuulus kahekojalisele parlamendile e. Riigikogule; ülemkoda e. riiginõukogu valiti asutuste, org. Ja presidendi poolt; alamkoda e. Riigivolikogu valiti rahva poolt otsestel valimistel; veeb. Toimusid valimised, 24apr. Valiti Päts riigipeaks, kes nimetas ametise valitsuse eesotsas Eenpaluga
teistsuguse valimisprotseduuri ning ka teistsuguse poliitilise strateegia. Erinevused puudutavad ka poliitikat ja töökorraldust. Praeguse süsteemi kohaselt on ainult senaatoritel ja täitevvõimu kõrgematel ametnikel õigus esitada ettepanek muuta põhiseadust. Senatil on ka voli jälgida ja kontrollida riigi välissuhtlust ning tänapäeva mõttes vahest olulisemanagi lõimumist Euroopaga. Selle sihiga on Senati kasutuses spetsiaalseid resursse, mida Rahvuskogul pole: ,,kõrv" Brüsselis Euroopa Liidu peakorteris, ning erisuhted täidesaatva võimuga, mis annab pidevalt Senatile aru lõimumise käigust. Ülemkoja pädevuses on ka lepingute ratifitseerimine ning sellised seadusemuudatused, mis võivad muuta Prantsusmaa territooriumi suurust ja kuju. - 11 - Prantsusmaa Kristel Tilk Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Liit. 2 küsimust: kas I etapp ikka oli seaduspärane, kas tuleks korraldada uued valimised?; kas tunnistada Jaan Poska võimu ülemkomissarina või valida uus. Toimumise ajaks mõlemad küsimused pm lahendatud. Kohal olid valdadest valitud valijamehed, linnavolikogude esindajad ning nõukogude esindajad. Kongress pm palju kära, vähe villa. 3-4.07 leidis samas kohas aset teinegi kongress (Eesti Rahvuskogu e Rahvuskongress), mille kokkukutsujaks Postimehe ringkonnad (dem- d). Rahvuskogul samad esindajad, kuid üksnes eestlased. Rahvuskogu toimus väga üksmeelselt. Enamlased üritasid 4.07 Rahvuskogu laiali ajada, kuid ebaõnnestunult. Kõneles Jüri Vilms, kes esmakordselt seadis üle järgmise rahvusliku sihi. Leidis, et Ve-st peab saama fõderatsioon ja arvas, et Eestist peab saama võrdõiguslik osariik selle koosseisus. Eestis pandi kinni ajalehed Kiir ja Utro Pravdõ. Enamlaste tiibu kärbiti päris tuntavalt pärast juuli sündmusi Petrogradis
Sel ajal kui ei olnud veel alustatud ettevalmistusi rahvuskogu moodustamiseks, oli Päts moodustanud erakorralise komisjoni tulevase põhiseaduse väljatöötamiseks. Sellega oli asi juba paika pandud. 3liikmeline komisjon töötas kogu 1935. aasta jooksul. Dets-s 36 muudeti see eraviisliselt töötanud komisjon ametlikuks põhiseaduse ettevalmistamise komisjoniks. Veebruriks uue põhiseadus eelnõu koos. 17.02 kitis valitsus eelnõu heaks ja esitas rahvuskogule. St rahvuskogul ei olnud otsustada midagi. 1937 a suveks PS tekst valmis, jöi üle see ainult heaks kiita ja kinnitada (kes peab seda tegema? – ägedad debatid). 28.07.1937 võttis rahvuskogu põhiseadus lõplikult vastu. Enamik saadikutest hääletas põhiseaduse poolt. Uue põhiseadusega likvideeriti rahvaalgatus ja rahvahääletus, mis hakkas olenema presidendi suvast. Põhiseaduse muutmise õigus läks rahvalt ära. Selle pidi edaspidi otsustama kaks järjestikust parlamendikoosseisu
Põhiseadus viiks Eesti vastu diktatuurile, mida tuleks igal juhul vältida. 1935. aastal konkreetseid samme ei astutud. 1935. aastal käis Päts Poolas ja tutvus seal ravil viibides äsja vastuvõetud Poola põhiseadusega. Alles 1936. aastal hakkas asi tasapidi edenema. Uusaasta kõnes Päts ütles, et tuleb luua uus Asutav Kogu, kes võtaks vastu uue põhiseaduse. Päts andis uue dekreedi, et tuleks luua rahvahääletus Rahvuskogu kokku kutsumiseks. Kas lubada rahvuskogul kokku tulla või ei. Rahvahääletus pidi aset leidma 24., 25., 26, veebruaril. Sellist küsimust ei olnud varem esitatud ja sellele vastamine osutus parajaks pähkliks - enamus inimesi andis oma hääle rahvuskogu kokkukutsumise poolt või vastu, mitte kui riigikorra poolt. Enne hääletamist käivitati propaganda. Maal nimetati ametisse nn usaldusmeest võrk - vastutasid selle eest, et inimesed läheks rahvahääletusele. 76% hääletajatest vastas jah, 24% ei
annaabi.ee 
