c) raharent 3. kohtusõltuvus - talupoja füüsiline karistamise õigus. Pärisorjuse kaotamine 1. isikusõltuvuse kaotamine perekonnanimed 1820-1830 2. maa jäi mõisale; talude vabad rendi lepingud > talude päriseks osr 1960-nd. 3. kohtusõltuvus kaob va. mõistapolitsei. Venestusaeg Eestis 19. saj . lõpp- 1918. a. Miks viidi läbi venestamine? 1881. aastal võimaluse saanud keiser Aleksander III otsustas karmikäeliseks veba rahvuselise soosijaks , kes jättis Balti erikorra järski kinnitamata. 1880-1890-ndatel läbi viidud venestusreformide eesmärgiks oli: - Balti erikorra aegse korralduse likvideerimine. - Balti kubermangude tihedam majanduslik sidumine Vene impeeriumiga , mis oli Venemaa kõige kiiremini arenev piirkond. - Baltisakslaste saksa keele ning meelduse allasurumine, kuna kardeti , et baltiosaksalsed tahavad Balti provintse Venemaa küljest lahti kangutada ja liita Sakasmaaga.
Tekkisid , et inimesi võrdselt koheldaks , II maailmasõja koleduste vältimiseks jne ... Inimõigusi sätestab ÜRD. Inimõiguste ülddeklaratsioon. millised õigused kuuluvad kodaniku- ja poliitiliste õiguste hulka, milline on riigi roll nende tagamisel Õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele. Õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest. Õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise deiskrimineerimise eest, sõnavabadus jt... Riik ei tohi takistada nende õiguste järgimist. millised õigused kuuluvad sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste õiguste hulka ning milline on riigi roll nende tagamisel Õigus toidule, inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele, perekonnale jt ... Riik peab nende õiguste tagamiseks välja töötama vastavad programmid.
1789 Prantsusmaa Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon. 10.detsember 1948 ÜRO Inimõiguste deklaratsioon. 1950 Euroopa inimõiguste konventsioon, Euroopa Inimõiguste kohus. Inimõigused- kõik sünnivad vabadena, võrdsetena, igal inimesel on õigused ja vabadused, õigus elule, vabadusele, isikupuutumatusele. 2. Kodaniku- ja poliitilised õigused. Õigus elule, vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest, sõnavabadus. 3. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Õigus toidule, haridusele, tööle, perekonnale, vara kaitsele. Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem. Religiooni keskmes on jumalikeks, pühadeks ja/või üleloomulikeks peetavad jõud. Maailma usundid jagataks 2te rühma olenevalt sellest, kas austatakse 1te või mitut jumalat: 1. Polüteism- paljud jumalad (kreeka, egiptus, ) 2
piinamise ja muu julma kohtlemise keelustamine; pantvangide võtmise, vangide piinamise, tapmise ja terroriaktide vastu võitlemine põhilised inmõigused on õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja inimvääsele kohtlemisele. poliitilised õigused- õigus elule ja vabadusele; võrdsusele ja isikupuutumatusele; oma õigussubjektsuse tunnustamisele; kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest; kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest; mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus, ühinemisvabadus, õigus eraelu kaitsele. majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused õigus toidule; inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele; tööle, haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, vara kaitsele ja perekonnale. inimõiguste ülddeklaratsiooni võttis vastu ÜRO Peaassamblee 10. detsembril 1948 resolutsiooniga
Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus. Vabadus, võrdsus, vendlus- Prantsuse revolutsiooni aegne loosung, mis pole tänapäevalgi oma sisu minetanud. Ikka ja jälle on juttu kellegi vabaduste piiramistest või mõne inimgrupi õigustega mitte arvestamisest. Võrdõiguslikkus avaldub mitmel tasandil, seda mõõdetakse nii sugudevaheliselt kui ka vanuselise, rahvuselise ja elatustaseme põhjal. Tal on mitmeid harusid ja neist on tänapäeva Euroopas enim kajastust leidnud sugudevaheline võrdsus. Poliitiline võrdõiguslikkus ei ole vähemalt Euroopa piires viimasel paarikümnel aastal suuri probleeme tõstatanud, aga siiski, uurides lähemalt selle õiguse definitsiooni ja täitmist eri riikides tõusevad esile mitmed küsimused. Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on
inimväärikust austav ja kaitsev võim peaks juhinduma. Inimõiguste ülddeklaratsioon koosneb kahte liiki õigustest: kodaniku-ja poliitilised õigused ning sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Kodaniku- ja poliitilised õigused on näiteks : õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest, õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele, sõnavabadus jne. Nende õiguste järgimist ei tohi riik takistada ega keelata. Sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused : õigus toidule, õigus inimväärsele, tervist ja heaolu tagavale elatustasemele, õigus tööle, õigus haridusele ja osalusele ühiskonna kultuurielus, õigusvara kaitsele, õigus perekonnale jne.
Inimõiguste liigid Kodaniku ja poliitilised õigused (esimese põlvkonna õigused, nn negatiivsed õigused) nende õiguste puhul lasub riigil kohustus mitte sekkuda vastavate õiguste teostamisse (klassikalised vabadusõigused) Kodaniku ja poliitilisteks õigusteks on: õigus elule, õigus vabadusele, võrdsusele, isikupuutumatusele, õigus kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise ja karistamise eest, õigus kaitsele rassilise, rahvuselise, soolise või usulise diskrimineerimise eest, õigus mõtte , südametunnistuse ja usuvabadusele, sõnavabadus, õigus eraelu kaitsele jne. Inimõiguste liigid Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (teise põlvkonna õigused, nn positiivsed õigused). Neid õigusi on sageli peetud pigem programmilisteks õigusteks kui tõelisteks individuaalseteks õigusteks. Nende õiguste kaitse ulatus sõltub suurel määral riigi ressurssidest.