minevikku. Tänasel päeval võib leida kaunis vähe neid, kes on tervet eepost lugenud, kuid peaaegu iga eestlane teab peast tuntud tundelisi ja paatoslikke värsse meie rahvuseeposest. Sageli regivärsi tundmine "Kalevipojaga" piirdubki.Tänapäeva inimesed väärtustavad üldsegi vähem raamatuid, kuna nüüd asendavad neid sellised asjad nagu televiisor, kino jms. Raamatute lugemine on muutunud üha vähem populaarsemaks ja see on ka üks põhjustest, miks meie rahvuseeposele küllalt tähelepanu ei pöörata. Praeguseks on kirjutatud miljoneid raamatuid ja miks peaks üks inimene nende seast valima just "Kalevipoja"? Minu meelest peaks üks iga õige eestlane olema lugenud "Kalevipoega", sest see on eesti rahvusliku kirjanduse alus ja samuti ka hariv, täis musteneid ja vanasõnu.
Kalevipoeg 2.0 Kristian Kirsfeldt Enamus Eesti inimesi loeb või peab teatud eluetapis ,,Kalevipoega" lugema. Tänapäeva noortele on see raamat aga tõeliseks väljakutseks, sest igiammuse kangelase võistlused jäävad 21.sajandi inimesele liiga kaugeks. Kuid miks mitte lugeda kohustusliku kirjandusena ,,Kalevipoeg 2.0"? ,,Kalevipoeg 2.0" on rahvuseeposese uus ning moodne versioon. Eeposes on sarviku asemel kuri pangahärra, sortside asemel zombid ning tuuslarid on oma koha loovutanud bemmimeestele ja Soome suusahüppajatele. Kristian Kirsfeldt on noor reklaamitegija ning ka ,,Kalevipoeg 2.0" autor. Ta on Eesti üldsust mõjutanud järjekindlalt läbi televiisori, raadio ja trükimeedia. Tegemist on tegelikult suurt mõju omava inimesega, nagu seda on kõik reklaamitegijad. Autor on kirjutanud uuseepose ,,Kalevipoeg 2.0" omamoodi peegelpildina Eesti elus...
Nagu kogu Raua looming, on ka need mõtisklevad. Kokkuvõte Kristjan Raud on toonud eesti kunsti väga palju. Kristjan Raud ei ole toonud Eesti rahvale uut kunsti vaid arendanud ka Eesti kultuuri. Tema joonistuste muinasmaailmas on esmakordselt nähtava kuju saanud kummalised olendid, tondid ja kratid ning personifitseerunud loodusjõud, lood lendavatest järvedest. Nagu eesti folklooripärandiski, leidub ka tema joonistustes üsna vähe kergeid ja mängulisi toone. Raua illustratsioon rahvuseeposele "Kalevipoeg", tegi kunstniku nime igale kaasmaalasele tuntuks. Kristjan Raua tähtsust Eestis näitab ka mälestussammas Tallinnas (K. Reitel, 1969). Kasutatud kirjandus Kirber, H 02.10.2006 http://www2.edu.fi/magazinefactory/magazines/wwwtfgtartuee/? str=40&artCat=27&artID=275 Krisjan Raua Majamuuseum 2005 http://www.kultuur.info/yritus.html?id=32665&op=muuseum Juugend ja sümbolism Eestis http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/juugend/eesti/index.html
midagi, mis teda sellises ühiskonnas kinni hoiaks ja et sõltumata sellest, kas tema juured kuuluvad paikkondlikult rohkem Läänemaale, Võrumaale, Liivimaale või hoopiski Kesk- Eestisse, "oled tähtkujult ikkagi karu ja mina laanepüü." Ta on tavaline luust ja lihast naine. Sellest luuletusest avaneb ühtlasi raamatu teine keskse tähtsusega teema oma juurte leidmine ja nende mõistmine. "Luigeluulinn" viitab juba oma pealkirjaga eestlaste rahvuseeposele ning rahvaluulelikkust ja viiteid meie pärimusele leidub ka kaante vahelt. Poleks ilmselt liialdus öelda, et see raamat räägib muuhulgas rahvuslusest. Ometigi mitte oma rahvale vaid majandusliku heaolu ihkamise või poliitilist identiteeti säilitama kutsuvate plakatite paatoslikus laadis. Kristiina Ehin on vist üks väheseid, kes on eestluse teema enda jaoks palju sügavamalt lahti mõtestanud. Tema räägib rahvuslusest, mis on päris elu pärisosa,
Väljapanek on neist viies: elumajas, kõrvalhoones, aidas ja tallis. Elumaja on sisustatud Fr. Kreutzwaldi, tema perekonna ja ajastu esemetega. 2 TÜ Pärnu kolledz: Eesti turismigeograafia Iseseisev töö: Võru maakonna ülevaade Koostas: Meelika Männik, 2009 Kõrvalhoone ja aida kirjanduslik osa avab Kreutzwaldi loomingu raamatute, fotode ja kunstiteoste kaudu. Eriline tähelepanu on pööratud eesti rahvuseeposele "Kalevipoeg". Tutvuda saab eepose erinevate väljaannete ja tõlgetega. Õuel asuvas tallis võib näha ajastule iseloomulikke sõiduvahendeid ja suveaidas muinasjuttudest tuttavaid etnograafilisi esemeid (vokid, kangaspuud, kirstud, käsitööd) (Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum... 2009). · Mõniste muuseum (vanim vabaõhumuuseum Eestis) - ainulaadne 19.saj lõpu ja 20.saj alguse maaelu tutvustav etnograafia- ja vabaõhumuuseum. Näha saab
Norra kunstnik Edvard Munch- ,,Karje" ja ,,Elutants" . Soomlane Akseli Gallen-Kallela sai kuulsaks eeposele ,,Kalevala" põhinedes. Tema parim töö on ,,Kullervo needus". Venelane Lev Bakst ,,Fauni pärastlõuna". Eesti kunstnikest lõi Kristjan Raud ,, Kalmuneiu" üks markantsem teos eesti maalikunstis.Ning on ka teinud ,,Kalevipoja" illustratsioone. Teine suur tegija selles valdkonnas oli Oskar Kallis, kes lisas suurt salapära ja tundesügavust meie rahvuseeposele. Sümbolismiks võib pidada ka praegusaja ühe tuntuma eesti kunstnikku Jüri Arraku loomingut. · Ekspressionism Pärineb Saksamaalt, kus noored kunstnikud moodustasid 1905.aastal Dresdenis rühmituse ,,Die Brücke"(sild).Ekspressioon tähendab väljendudust,eneseavaldust,ekspressiivsust, väljendusrikkust ja ilmekust. Rühmituse juht oli Ernst Ludwig Kirchner. Saksa kunstnikud väljendasid selle stiiliga maailmavalu.Kunst oli ühiskonnakriitiline
annaabi.ee 
