• 1986. aastal vallandus 300-aastaste koolide liikumine oma tõese ajaloo kaitseks, mille tuumikuks oli "12 Kooli Klubi." • Klubi korraldas mitmeid üritusi ning koolide liikumisest sai 22.02.1989 selts. • Avaldamaks tunnustust 17. sajandi haritlaskonnale, kelle eredaimaks esindajaks on B. G. Forselius, võtsid Rootsi-aja (1561–1721) juurtega koolid oma ühendusele Bengt Gottfried Forseliuse nime. • Seltsi sümboolikas on aukohal kuke kujutis. Kukk on rahvausundite ja ristiusu sümboleid, tema kasutamine aabitsates sai alguse pärast reformatsiooni. • Kukk on eesti aabitsate kaanelind – "aabitsakukk", seepärast nimetati aabitsat ka „Kukeaabitsaks". FORSELIUSE SELTSI SÜMBOOLIKA AABITS • I eestikeelsed aabitsad ilmusid 16. sajandi lõpul. • Aabits esitas tollal katekismuse teksti, mis oli silbitatud ning usulise sisuga. • Forselius andis välja ka aabitsa, kuid see pole meie päevini säilinud.
Uurimused ja reisikirjad · 1544, Sebastian Münsten, Cosmographey · 1647, Adam Olearius, Uus Pärsia reisikiri · 1685, Johann Forselius, Eestlaste ebausukomber Käsikirjalised kirikuvisitatsioonid · 1664 Piksepale Urvaste · 1694 Heinrich Gösekeni aruanne praostile "ebausu" kommetest Mihkli khk. Keeruliseks teeb asja see, et nad on kirjutatud erinevatel eesmärkidel. Reisikirjad on kindlasti neutraalsemad kuid nt kirikukirjad kajastavad pastorite võitlust rahvausundite ja kombestiku vastu. Keeruline on tagasi minna minevikku ja mõista seda tervikpilti. Varasemate allikate eelis on see, et nad kirjeldavad mingit situatsiooni, kust saab ise leida folkloristikat. · Usundiline muistend · Usuldiline teade Muistend on jutustus aga teade ongi kindla vihje presenteerimine. Kui muistend on oma vaatepunktist kirjutatud, endaga juhtunud, siis on tegu memoaariga. · teiste rahvaluuleliikide puhul on see keerulisem, sest tuleb tunda tekstispetriifilikat
pakub ja seda elujõulisem ta on (oht: identiteet võib kaduma minna!). On kultuure, kus kogu religioon on organiseerimata (nt islam on väga tugevalt seotud kohalike kommetega on kultuuri lahutamatu osa; ka hinduism, loodusrahvaste usundid) . Kristlus on organiseeritud, kristlased organiseerunud, kristlus on kultuurist lahutatud. Rahvausk on kollektiivne nähtus, paljud inimesed jagavad seda. Tänapäeval on traditsiooniliste rahvausundite elementide kõrvale uued kerkinud. 1960. aastail on rahvausundi traditsioon talupojakultuuri hävitamise tagajärjel Eestis katkenud. Rahvausundi kombed on uuesti korjatud/kasutusele võetud, järjepidevust üldiselt pole. Rahvalikku (populaar-)religiooni on tänapäeval palju, aga kui vana rahvausundi puhul oli tegemist nn külakristlusega, siis tänapäeval on see uue paradigma uue vaimsusega seotud. E. Bailey 1974:
o 1647 Adam Olearius, Uus Pärsia reisikiri o 1685 Johann Forselius, Eestlaste ebausukomber - Käsikirjalised kirikuvisitatsioonid o 1664 Piksepale Urvaste o 1694 Heinrich Gösekeni aruanne praostile "ebausu" kommetest Mihkli khk. Keeruliseks teeb asja see, et nad on kirjutatud erinevatel eesmärkidel. Reisikirjad on kindlasti neutraalsemad kuid näiteks kirikukirjad, mis kajastavad pastorite võitlust rahvausundite ja kombestiku vastu. Keeruline on tagasi minna minevikku ja mõista seda tervikpilti. Varasemate allikate eelis on see, et nad kirjeldavad mingit situatsiooni, kust saab ise leida folkloristikat. - Usundiline muistend - Usuldiline teade Muistend on jutustus aga teade ongi kindla vihje presenteerimine. Kui muistend on oma vaatepunktist kirjutatud, endaga juhtunud, siis on tegu memuaariga. Teiste rahvaluuleliikide puhul on see keerulisem, sest tuleb tunda tekstispetriifilikat. Seal
aastatel. Setomaa rahvausundi eripärad: Kauasemast püsimisisest tulenev: suurem detailsus, elavus, vahetus Olemuslik: õiguspõhine religioossus, pühakulood, dualism ja kontrastid: hea ja kurja vastasseis, varjatud põhjused, ettemääratus, tegu toob kaasa tagajärje, jumaliku/kõrgema üleloomuliku sekkumine maisesse ellu. Üleloomulik sekkumine inimese ellu, vastus palvetamisele. Eestlased üldjuhul ei palveta, vanemad seto inimesed aga küll. Allikmaterjalid rahvausundite Rahvaluulekogud – kõige suurem hulk. Kogud on süstematiseeritud. H – Jakob Hurda kogu: 1860-1906, kõige vanem, u 115 000 lk. Käivitas üle-Eestilise kogumisaktsiooni, tahtis, et kirjutatakse üles nii, kuidas inimesed räägivad. Loetakse kõige paremaks ja ehedamalt kirja panduks. E – M. J. Eisen: 1880-1944, ei olnud nii nõudlik korrespondentide suhtes, u 90 000 lk. ERA – 1927-1944. Eesti rahvaluule arhiiv, u 265 000 lk
Koguduse päeviku pidamine. Esimest korda tekkis kirjaliku tegevuse vajadus talupojal. Usukirjandus, usutekstide ümberkirjutamine. Hernhuutlased on kujundanud eestlaste muusikalisi harjumusi – koorilaul ja puhkpillimuusika. Negatiivse märgina on vennastekoguduste võitlus rahvausu vastu, taunisid kõike, mis puudutas muistseid rahvakombeid. Seal, kus oli levinud hernhuutlus, seal on rahvaluule kogujatel tegevus raskem. Hernhuutlaste võitlus rahvausundite vastu oli üsna efektiivne. Teoloogiline ratsionalism Valgustusega seotud. Euroopas valgustusliikumist on olnud mitmes variandis. Kogu Euroopa ulatuses Prantsuse valgustus. Prantsuse valgustus oli katoliku kiriku vastu väga kriitiline, Saksa valgustus aga mitte. Valgustus Balti provintsides levis eelkõige Saksa variandis. Valgustusliikumine Baltimaades hakkas levima eelkõige vaimuliku seisuse kaudu. Hakkas levima usuliikumise vormis. Teoloogiline ratsionalism on
annaabi.ee 
