Elor Lember AUT-21 Hardi Kiviselg AUT-21 Rahvastikuprotsessid Rahvastikuprognoos ÜRO 2002. aastal koostatud rahvastikuprognoosi keskvariandi kohaselt pidi Eestis 2050. aastal elama vaid 657 000 inimest, kuid Eesti Statistikaameti prognoosi kohaselt on Eesti rahvaarv 2050. aastal 1,25 mln. Rahva tuleviku mure pärast hakati ühiskonnas rakendama sündimust toetavat, turvalisust kasvatavat ja rahva tervist arendavat poliitikat, mis viis sündimuse ja tervisenäitajate paranemisele. Eesti rahvastiku soo-vanuskoosseis Click to edit Master text styles Second level
Pärnu maakonna linnades on naiste osatähtsus suurem kui valdades Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Pärnu maakonnas oli 89 343 elanikku. Neist 46,4% oli mehed ning 53,6% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,5, suremuse üldkordaja 13,3 ja loomulik iive -3,8. 87,4% elanikest oli eestlased 9,2% venelased ja 1,3. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 15,5%, tööealisi (vanuses 15-64) 66,6% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 17,8%. Töötuse määr oli 5,9%. Elanike tihedus oli 53,8 in/km². Rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb aastail 20002015 rahvaarv 3,8%. Prognoosi põhjal on aastaks 2015 eakaid 17,9% ja noori 15,6% rahvastikust. Ülalpeetavate määr on 50, demograafiline tööturusurveindeks 0,77. Naisi on elanikkonnas 50,1%. 3 Vaatamisväärsus Arheoloogiamälestised- Soontaga maalinn, Mädara linnamägi Arhitektuurimälestised-kirikud, pastoraadid, mõisad, Sillad, koolihooned, postijaamad
Teine on selline, et täiskasvanute (25-64) elukestvas õppes osalemise määr peab aastaks 2020 suurenema 17%-ni. Kolmas on selline, et tuleks vähendada ilma eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaalu alla 30%. Neljas on selline, et tootlikkus hõivatu kohta peab tõusma tänaselt 64.5% tasemelt EL keskmisega võrreldes aastaks 2020 80%-ni EL keskmisest. Tallinna rahvaarv väheneb järgmise 40 aasta jooksul ligikaudu 45 000 inimese võrra. Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2020. aastaks ligikaudu kümnendiku võrra 351 900 inimeseni. 1. jaanuaril 2010 elas Tallinnas 397 287 inimest. Samuti suureneb Tallinna rahvastikus vanemaealiste osatähtsus. 1. jaanuaril 2010 oli pealinnas 65-aastaste ja vanemate osatähtsus 16%, 2020. aastal 30%. keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tõuseb 1,58-lt 1,65-le, keskmine eluiga tõuseb meestel 10 ja naistel 7 aastat. Ränne on negatiivne -- Tallinn kaotab
kasvas järsult. Ka seda nähtust võib kõige paremini selgitada Eesti riigi taasiseseisvumisega ning suure venekeelse rahvastiku väljavooluga, kui lahkusid peamiselt noored inimesed. Rahvastik muutus vanemaks ja seetõttu suurenes ka suremuse üldkordaja. Ida-Virumaa rahvastikku mõjutas peale Nõukogude Liidu lagunemist vene armee välja viimine ja suure nooremapoolse vene keelse kogukonna tagasi Venemaal ümber asumine. Metoodika Rahvastikuprognoosi viisin läbi, kasutades vabavara Spectrum, et arvutada välja vajalikud näitajad. Kõik töös kasutatud andmed pärinevad Eesti statistikaameti andmebaasist. Prognoosi jaoks koostasin nelja stsenaariumit aastateks 2017-2040 - baas, pessimistlik, optimistlik ja tõenäosus stsenaarium, kus muutujateks oli sündimuse summaarkordaja, oodatav eluiga ja rändesaldo. Baas stsenaarium kirjeldab olukorda, kus oodatavas eluiga jääb muutumata,
EL-iga ning seejärel majanduskriisi tõttu töötatakse kauem (pensioniiga tõuseb praeguse kava järgi järk-järgult 65. eluaastani; kauem töötamist soosib tervelt elatud eluaastate kasvutrend ja hoiakute muutused). 1.2 Rahvastiku soovanus koosseis ja prognoos aastani 2050 Käesolevas alapunktis vaadatakse Eesti rahvastiku soovanus koosseisu ja rahvaarvu prognoosi aastani 2050 tuginedes Eesti Statistikaameti (ESA) rahvastikuprognoosi stsenaariumile ning analüüsitakse olulisemaid rahvastiku vananemist peegeldavaid näitajaid (rahvastiku mediaanvanus, üle 65- aastaste osakaal rahvastikus, sõltuvusmäär) Eestis, EL ja KIE riikides. Riikidevahelises võrdluses on ESA prognoosi asemel kasutatud ÜRO rahvastikuprognoosi, mille eeldused ning seetõttu ka tulemused erinevad mõnevõrra ESA prognoosist. ESA rahvaarvu prognoos tugineb järgmistele eeldustele (stsenaarium number II, vt detailide kohta
aastal ligi 13 700 last, mis on paarsada last rohkem kui aasta varem. Arvestades, et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud, sündis 2014. aastal esialgsel hinnangul naise kohta rohkem lapsi kui aasta varem. 2014. aastal suri 15 500 inimest. Surmade arv on viiendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes vaid +/-300 inimese võrra. 2014. aastal nii sisse- kui ka väljaränne vähenes. Eestisse saabus 2014. aastal elama 2900 inimest ja Eestist lahkus 4600 inimest. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt hakkab välisränne lähiaastatel vähenema seoses aktiivses rändeeas (2039- aastased) rahvastiku vähenemisega. POSTIMEES.ee»Eesti uudised http://www.postimees.ee/3057909/eesti-rahvaarv-vahenes-mullu Ekvivalentnetosissetuleku põhjal arvutatakse ka ebavõrdsuse näitajad, nagu sissetulekukvintiilide suhte kordaja ja Gini koefitsient. Sissetulekukvintiil hõlmab viiendiku aasta ekvivalentnetosissetuleku alusel järjestatud elanikkonnast. Esimesse
Koostöös uuringu tellijaga valiti neli valdkonda, millega seotud kulusid hinnati: KOVides lastekaitsetöötajate arvu viimine nõutud tasemele; SKAs lastekaitsesüsteemi ülesehitamine; täiendkoolituste süsteemi maksumus; supervisiooni maksumus. KOV-ides lastekaitsetöötajate arvu viimine nõutud tasemele 2012. aasta lõpu seisuga oli S-veebi andmetel Eestis kokku KOVides 175 ning maavalitsuses 12 lastekaitsetöötajat (kokku 187). Arvestades statistikaameti rahvastikuprognoosi ning strateegilisi eesmärke (2015. aastal 1325 ning 2020. aastal 1274 kuni 17-aastast last ühe lastekaitsespetsialisti kohta), on 2015. aastaks tarvis juurde vähemalt kuus ning 2020. aastaks vähemalt 33 lastekaitsetöötajat (arvestatud ei ole töökohalt lahkunud lastekaitsetöötajate asendusvajadust). Arvestades ka erialalise hariduse puudumist ning eeldades, et tarvis on asendada ka need lastekaitsetöötajad, kellel erialane haridus puudub, on 2015
annaabi.ee 
