Ühiskond ei salli teisitimõtlejaid. Teisitimõtlejad on läbi aegade olnud pinnuks halli ühiskonna silmas. Inimesed, kes tahavad vaikselt ja rahulikult oma igapäevaelu elada "nagu vanasti" ei salli teisitimõtlejaid, kuna nad näevad ühiskonnapilti enda peas hoopis teisiti, kui nemad, ning see ärritab neid. Inimesed kardavad muutuseid. Teisitimõtlejad ütlevad oma sõna sekka pea kõigis valdkondades, alustades keskkonnakaitsest ja lõpetades rahvastikupoliitikaga. Kas teisitimõtlejaid on vaja, ning kas nad on alati positiivse tulemi toojad? Teisitimõtleja on väga lai mõiste. Teisitimõtlejaid on selliseid, kes võtavad julguse oma arvamusega midagi peale hakata, seda näidata, kuid on ka selliseid, kes küll arvavad et asjad peaksid vähe teistmoodi olema ent midagi selle heaks ette ei võta. Ühiskonna vaatevinklist on just ohtlikumad aktivistid ning äärmuslased, kes aktiivselt oma nägemusi üritavad ellu viia ning muuta meie elukorraldust
Sellega parane ka nende elujärg. Samuti ei ole Euroopas nälga ja puhta joogivee puudust. Ka arstiabi on kättesaadavam. 13. Selgita rahvastikupoliitika vajadust, eesmärke, meetmeid eri riikides- Rahvastikupoliitika on vajalik rahvaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikupoliitika eesmärgiks on mõjutada otseselt või kaudselt demograafilisi muutumisi ja ka rahvastiku paiknemist. Rahvastikupoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu kasvu või vähenemist, sündimuste suurenemist või vähenemist, inimeste eluea pikenemist, sisserännet teistest riikidest või väljarännet. Eestis kasutatavad meetmed on laste- ja perepoliitika, rändepoliitika ja tervisepoliitika. Hiinas aga näiteks sündide vähenemine.
Tõmbe: parem töökoht, soojem kliima, õppimis võimalused Tõuke: halvad elutingiused, majanduslikult halb seiskord, looduskatastroofid. Rändeiibe ehk saldo on sisse-ja väljarände vahe Liigitatakase: kauguse, põhjuse ja kestvuse järgi. 5. Rahvastikupoliitika- riigi sihiteadlik tegevus rahavaarvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamiine. Rahvastiku arvukust mõjutavad sündimus, suremus ja ränne. Rahvastikupoliitikaga võib riik taotleda rahavarvu suurenemist või vähenemist, sisserännet teistest riikides või väljarännet. 6. Linnastumine ehk urbaniseerumine on linnade arvu, suuruse ja osatähtsuse kasvamine seoses majanduse ja ühiskonna arenguga. Linnastume tase mitu % riigi elanikest elab linnas. Linnastumise tempo- kui kiiresti linn kasvab ja areneb Asula on kompaktsete perede, talude, elamute jne paigutusega asustatud koht
1) sisserände kvoodid 2) meditsiinilise abi tõhustamine 3) ohtudest laialdane teavitamine 4) kultuurilise tegevuse toetamine Paiknemist mõjutavad abinõud: 1) kujundabvälja riigi äärdealadel sobiva infrastruktuuri.(kooli-,teedevõrk, meditsiiniline teenindus) Sellega loob riik tingimused eraettevõtetele. 2) maksusoodustuste tegemine ettevõtjatele. (tulu-,sotsiaalmaks) Kõik rahvastikupoliitika võimalused sõltuvad riigi majanduslikest võimetest. Rahvastikupoliitikaga tegeletakse peale riigitasandi ka rahvusvahelistes organisatsioonides. Olulisemaks tegelejaks on ÜRO oma allorganisatsioonidega tegeles maailma vaeste piirkondadena. Euroopaliidu rahvastikupoliitika pöörab kõige rohkem tähelepanu demokraatlike suhete kujunemisele. 2.6.ASULA TÜÜBID JA NENDE ARENG Jagunevad tegevusvaldkonade järgi.Tulenevad tegevus valdkondadest. Linnalised Maa-asulad *inimesed tegelevad tööstuse ja teenindusega
Kasvama hakkab u. 8000 e.m.a., kui inimesed jäid paikseks. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina, India, Usa, Indoneesia jne. Osatähtsus regioonides: Aasia, Aafrika, Euroopa, Ladina-Ameerika, Põhja-Ameerika. Riigid erinevad rahvastiku tiheduse ja juurdekasvu poolest. Juurdekasvu näitajad: rahvaarvu kasv protsentides iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumistegurid: Sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. PAIKNEMINE: Maailma rahvastik paikneb ebaühtlaselt. Enamik inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades. Paiknemist mõjutavad tegurid: Kliima Majanduslik olukord Loomulik iive Minevikus: elatuti peamiselt põlluharimisest ja karjakasvatusest, tihedaim asustus viljakate muldadega tasastel rannikutel või jõeäärsetel alade. Head kaubandus- ja suhtlemisvõimalused. Kaasajal: tihedamini asustatud alad on jäänud ajalooliselt samaks.
Paljudes arenenud riikides asuvad inimesed elama suurlinnadest väiksematesse eeslinnadesse või isegi maale. Siseränne on peammine linnastumise mõjutaja. 2.5 Rahvastikupoliitika Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Enamasti mõistetakse rahvastikupoliitika all meetmeid, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise ja välisrännet. Rahvastikupoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu suurenemist või vähenemist, inimeste eluea pikenemist, sisserännet ja väljarännet. Rahvastikupoliitika alla kuulub ka regionaalpoliitika, mille eesmärk on tagada piirkondlik areng. Sündide arvu mõjutamiseks kasutatakse maailmas näiteks lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele kui isadele,
Suurem surve sotsiaalsfäärile Sisserändajad ei kohane kohaliku kultuuri ja tavadega ; kasvab konfliktide oht Rahvastikupoliitika On riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu , selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Meetmed, mis mõjutavad sündimust, suremust ning sise-ja välisrännet. Paljud meetmed on sotsiaalpoliitika osa. Majandusareng, tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju nii sündimusele, inimeste elueale kui sisse-ja väljarändele. Rahvastikupoliitikaga võivad riigid taotleda rahvaarvu suurenemist/vähenemist, inimeste eluea pikenemist, sisserännet teistesse riikidesse või väljarännet. Sündimuse arvu tõstmiseks kasutatakse maailmas näiteks lubatud abieluvanuse ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid , peretoetusi, lisapuhkusi emadele/isadele, soodustusi töötamisel ja muid majanduslikke meetmeid. Osa riike reguleerib sisserännet kvoodiga. Asustuse areng, linnastumine
1650. aastaks oli maailma rahvastik suurenenud ligi 50 korda (10 miljonilt 500miljonini) meditsiini areng ja elumistingimuste parenemine. Umbes 1800. aasta paiku elas maailmas juba miljard inimest. Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja joksul. Tänapäeval on maailma rahvastku kiire kasv muutunud ülemaailmseks probleemiks. Samas paljudes riikides rahvaarv hoopis väheneb. Inimeste arvu piirkondades püütakse mõjutada rahvastikupoliitikaga. Tagajärjed: rahvaarvu kasv on tekitanud väga suuri sotsiaal-majanduslikke probleeme: toidupuudus (eriti arengumaades), piirkonniti ülerahvastatus ja ülelinnastumine, tööpuudus, üha suurenev majanduslik ebavõrdsus, suureneb koormus loodusvaradele, jäätmete ladustamise ja utiliseerimise probleemid jne. 44. Sündimuse ja suremuse erinevus arenenud ja arengumaades Sündivus arenenud maades: abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd ei ole enam nii selgelt seotud
annaabi.ee 
