meditsiini saavutuste rakendamisele suhteliselt tõhus, siis on Aafrika rahvastiku kasv olnud alates 1970. aastatest maailmas kõige kiirem. Kirjeldatud kasv viis Aafrika 1990. aastate keskpaigas rahvaarvult Euroopast (arvestatud koos Venemaaga) ette ning maailmajagudest Aasia järel teisele kohale. 20. sajandi lõpul elas Aafrikas 13% maailma rahvastikust, 21. sajandi keskpaigaks tõuseb vastav suhtarv viiendikuni (20. saj. algul 6%). Rahvastikuarenguga seonduvad julgeolekuriskid P.Wallensteeni ja M.Sollenbergi kokkuvõtte kohaselt leidis maailmas 1990. aastatel aset kokku 107 erineva intensiivsusega relvakonflikti. Enamuse nimetatud konfliktidest moodustavad nn tsiviilkonfliktid, milles pole osalisteks mitte üksteise suhtes vaenulikult käituvad riigid, vaid samasse ühiskonda kuuluvad rühmitused, kes kasutavad omavaheliste suhete klaarimiseks relvastatud võitlust.
SÜNDIMUST JA SUREMUST MÕJUTAVAD TEGURID SÜNDIMUS Sündimust mõjutavad tegurid: · Viljakas eas naiste arv · Naise vanus sünnitamisel · Religioon · Pereplaneerimine (meditsiin, abordid) · Kooselu traditsioonid · Väärtused (mida elus hinnatakse) · Traditsioonid ühiskonnas (ühiskonna suhtumine) · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada · Majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks Sündivus erineva rahvastikuarenguga riikides Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis: · Ei kasutatud pereplaneerimist · Abiellumine ja laste sünd oli omavahel tihedalt seotud · Lapsed on pere rikkuse märk · Lapsed aitavad majapidamistöödes, hoolitsevad vanemate eest · Normid ja tavad soosivad paljulapselist peret Kaasaegses ühiskonnas: · Abiellumine, seksuaalsuhted ja laste sünd pole tihedalt seotud · Rasedust ja laste sündi saab planeerida · Laste eest hoolitsemine nõuab palju
naisega ; kui palju on elu jooksul partnereid jne. ) 6. väärtused ( millised on elus kõige hinnatuimad väärtused ) 7. traditsioonid ühiskonnas ( normiks peetav laste arv, suhtumine laste saamisesse ) 8. naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada 9. majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, elatustase, poliitika ) Sündimus erineva rahvastikuarenguga riikides Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata enamasti pereplaneerimise võtteid. Abiellumine ja laste sünd omavahel tihedalt seotud. Lapsed on pere rikkuse märk. Normid ja tavad soosivad paljulapselisi peresid. Lapsi odav ülal pidada, kuna lähevad varakult tööle ja ettevalmistumise periood eluks on lühem. Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine, seksuaalsuhted ja lapse sünd nii seotud. Osa inimesi ei abiellu kunagi ning neil pole ka lapsi
· Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130miljoni lapse. · Igas minutis üle 250 lapse. Sündimust mõjutavad : · viljakas eas naiste arv · Naiste vanus laste sünnitamisel · Religioon · Pereplaneerimise võimaluste olemasolu · Kooselu traditsioonid · Väärtused · Traditsioonid ühiskonnas · Naiste ja meeste seisund ühiskonnas · Majanduslikud võimalused laste kasatamiseks · Karjäär · Haigused, sõjad jne. Sündimus erineva rahvastikuarenguga riikides · Rahvastiku arengu traditsioonilised etapis ei kasutata enamasti pereplaneerimise võtteid. Abiellumine ja laste sünd on omavahel tihedalt seotud. Lapsed on rikkuse märk. Laste kasvatamine on sellises ühiskonnas opdav, sest kulutused hariduele on väikesd, lapsed lähevad varkakult tööle. · Kaasaegses ühiskonnas - abiellumine, seks ja lastesünd ei ole enam nii selgelt seotud. Rasedusi ja laste sündi planeeritakse. Lapsi on peres vähe
Peapats Traditsioonid ühiskonnas (laste norm. Arv, suhtumine laste saamisse jne) Naiste ja meeste seisund ühiskonnas, elukorraldamisvabadus Majanduslikud võimalused (toit, raha, eluase, riigi politika) Viimastel aastakümnetel ollakse vabamad ühiskondlikest normidest, mistõttu inimeste käitumist on raske ennustada (sündi ja suremust paika panna). Riikide sündimustaseme võrlemiseks kasutatakse laste arvu näitajat naise kohta. Sündimus erineva rahvastikuarenguga riikides: Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis (ausõna, mai tea mis see tähendab): Pereplaneerimisvõtteid enamasti ei kasutata. Enamus inimesi abiellub, naised sageli noorelt. Peredes on palju lapsi, kes aitavad vanemaid majapidamises, laste kasvatamine on odav, sest haridusele ei pöörata erilist tähelepani + lapsed hakkavad varem tööle. Kaasaegses ühiskonnas:
Mõisted: demograafilise ülemineku (siirde) teooria, traditsiooniline rahvastikutüüp, kaasaegne rahvastikutüüp, demograafiline plahvatus, demograafilise ülemineku esimene etapp, demograafilise ülemineku teine etapp, rahvastiku vananemine. Õpilaste eelteadmised ja oskused: Eelnevalt on tehtud sissejuhatus demograafia teemasse. Õpilased teavad, mis on sündimus, mis suremus ning aspekte, mis seda mõjutavad. Õpilased on kuulnud põgusalt erineva rahvastikuarenguga riikidest. Kõik õpilased pole teadmiste hulga poolest võrdsed, mõned vajavad lisaks praktilisi ülesandeid või pinginaabriga arutlemist. Tutvutud on vaid mõningase teoreetilise osaga demograafia teemast. Eelnevalt vajalikud tegevused õpetajale: Vajalik on teha Powerpointi esitlus, mis baseeruks õpetaja enda konspektil ning aitaks õpilasi iseseisval tunni konspekteerimisel. Samuti jagada töölehed, millel küsimused ja näidis rahvastikudiagrammid.
naisega ; kui palju on elu jooksul partnereid jne .. ) 6. väärtused ( millised on elus kõige hinnatuimad väärtused ) 7. traditsioonid ühiskonnas ( normiks peetav laste arv, suhtumine laste saamisesse ) 8. naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada 9. majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, elatustase, poliitika ) Sündimus erineva rahvastikuarenguga riikides Rahvastiku arengu traditsioonilises etapis ei kasutata enamasti pereplaneerimise võtteid. Abiellumine ja laste sünd omavahel tihedalt seotud. Lapsed on pere rikkuse märk. Normid ja tavad soosivad paljulapselisi peresid. Lapsi odav ülalpidada, kuna lähevad varakult tööle ja ettevalmistumise periood eluks on lühem. Kaasaegses ühiskonnas ei ole abiellumine, seksuaalsuhted ja lapse sünd nii seotud. Osa inimesi ei abiellu kunagi ning neil pole ka lapsi