1. Pinged peale Esimest maailmasõda. · I MS tulemused rahuldasid väheseid, suurim pettumus oli Saksamaal, kes polnud nõus Versailles' rahulepingu tulemustega ning sellega, et sakslastega asustatud alad tuli loovutada naabritele. Ungari pidi loovutama enamiku oma territooriumist. Kaotaja oli ka Venemaa, kelle eesmärk oli maailm ümber jaotada, mida ei juhtunud. Itaalia ja Jaapan jäeti ilma kolooniatest ja territooriumitest. Sõja lõpuga ei lõppenud ka rahvastevaheline vaen. 2. Ülemaailmne majanduskriis · Peale sõda oli alati majandus elavnenud, I MS järel seda ei juhtunud. · Majandus ei suutnud rahuaja ringimustega kohaneda, maailmakaubandus ei taastunud oodatud kiirusega, ebakindel oli olukord rahanduses. Kasvas tööpuudus. · Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kuna Saksamaa pidi maksma Antandi riikidele reparatsioone. Saksamaa
Traditsiooniliselt on ka kodune elamine sageli jagatud meeste pooleks maja eesosas ja naiste pooleks maja sügavuses. 48% (ligi 80 miljonit inimest) pakistanlastest räägib panzabi keelt, 12% sindhi keelt, 10% seraikit (on käsitletud ka kui pandzabi keele murret), 8% pustu (pastu), 8% urdu, 3% belutsi (balochi), 2% hindko ja 1% brahui keelt. Sindhai, putsu, pandzabi ja belutsi keel on piirkondlikud keeled. Urdu keel on aga Pakistani riigikeel ja ühtlasi rahvastevaheline suhtluskeel. Inglise keel on eelkõige eliidi ja enamiku valitsusasutuste töökeel ning kasutusel ka enamiku ülikoolides. Kirjaoskajaid on 49%, naistest 26% (2003). Belutsistanis ja Loodepiiriprovintsis on kirjaoskajaid naisi ainult 3-8%. Sindhid, kes elavad ja harivad põldu riigi lõunaosas on rikkalike kirjandus- ja muusikatraditsioonidega rahvas. Riigis valitsev tugev islami mõju takistab naistel hariduse omandamist . Afganistanist oli 2005
Kirjutamine oli vaimulike amet ning nemad lõid traditsiooni, kuidas peab kirjutama. 13-14. Sajandi tekstid on põhiliselt vaimulike poolest kirja pandud. Rahvakeelsele kirjandusele üleminek tuli esimesena kõrgkeskajal Itaalias. Rüütlilood olid rahvakeelsed. Ürikute probleem on see, et nad kajastavad kuidas minevik pidi olema ,aga küsimus on, kas see päriselt ka nii oli? 1 12. sajandil kasvas kirja kasutamine ’Ristirahva vaenlased’Keeled, murded ja rahvastevaheline kommunikatsioon. Kaasaja ja ajaloo mõistmine, ideed maailmariikidest ja maailmaajastutest. Rahvust nagu me seda tänapäeval mõistame, keskajal ei olnud. Pigem oli tegemist õiguskogukondadega, mis ei tähendanud tingimata etnilist kogukonda. Eurooplasi mõisteti kui ühtset ristirahvast, ühine osa oli kristlus, ladina keel ja sarnased sotsiaalsed mudelid. Euroopa kui mõiste ei omanud tähtsust
Hiljem aga lagunes see keeleliit uuesti osadeks ja tekkisid täna- päevased soomeugri keeled (joonis 3). mordva permi Kõige intensiivsemal keelte sarnas- lääne- saami mari mansi handi ungari tumisajal (joonise keskel) tekkis mere- ühissõnavara ja isegi ühise gram- soome matikaga rahvastevaheline suht- luskeel lingua franca, mida nüüd tagantjärele saab nimetada soome- ugri algkeeleks. Sellist mudelit, kus algkeel on üks ühtne keel (kujutatakse joo- nistel metafoorselt puu tüvena),
poliitiliste piiridega. Dialekt- tähistab keele varianti, mis erineb grammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest variantidest ning on seotud geograafilise koha ja/või kindla sotsiaalse grupiga. Enamasti on nii, et peame üht dialekti ,,õigeks". Keeled maailmas- kõige rohkem erinevaid keeli esineb Aafrika keskosas ja Kaukaasia piirkonnas ka väga palju erinevaid keeli. Aasias on lingua frankaks vene keel. Lingua franca- rahvastevaheline keel, mida kasutavad omavahel rahvad, kes ei räägi tavalises elus üht ja sama keelt. Ning mille aluseks oli prantsuse keel, lisaks elemente itaalia, kreeka, hispaania ja araabia keelest. Algselt Vahemeerde äärde tekkinud, et vahemere riigid saaksid omavahel rääkida. Pidzinkeel- mitmest keelest tekkinud lihtsustatud keel. Pidzin on keel ilma rahvata. Ta on kõigile võõrkeel. Esimene laialt tuntud lingua franca oli pidzin keel-see oligi hispaania, prantsuse, araabia jne keeltest kokku
Loomupärane seisund on ohjeldamatu vabadusekord, mis pole hea üldiselt. Vabad indiviidid lelpivad kokku vabaduse piiramises. Ehk siin ollakse nõus oma vabaduse piiramisega. Kuues väide. Vajalik on rahusvaheline õigus. Riik allutatud kellegi teise survele ja vabdusets ilma jäämine? Õigusriikliklust laiendada teistele riiklidele. 1795- igavene rahu. Rahvusvahelisuse organ. Riikide vahelise tüli lahendamine, ilma et tuleks sõda. Maailmaajaloo telos on rahvusvaheline õigus/rahvastevaheline õigus. Seal inimesed ei saa kokku leppida ja loodus on siin, et need konfliktid sunnivad nõustuma looma asutusi. Kaheksas väide. Ideel puudubvaste kogemuses. Empiirika looduse kavatsuses? – Teoreetiline kinnitus. On ka praktiline funktsioon, sest oleme huvitatud oma võimete tõestusets ja õigusriigi teostamisest. Filosoofi funktsioon on anda inimsoole inspireeriv siht – käsitleme „just nagu“ liiguks see õigusriigi poole. Saame indiviidile tegudele mõttejärelduse;
annaabi.ee 
