Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). Aastal 1987 sai Edgar Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna ,,Majandusmõte". Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes pakkus ta välja idee teha Eesti Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. 4 Tegevus poliitikuna Aastal 1989 valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks. Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aastal 1990 kopteeriti ta EKP Keskkomitee liikmeks, Savisaar loobus. 1990 a. valiti Savisaar Eesti saadikuks Ülemnõukogus. Savisaare algatusel sündis aastal 1991 Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest tegelastest, kes polnud astunud teistesse parteidesse, koosnev uus erakond: Eesti Keskerakond. Aastal 1992 sai Edgar Savisaar riigikogu valimistel 4678 häält, mis oli ühtlasi
Esimesest abielust Kaire Savisaarega on Edgar Savisaarel poeg Erki, kellel on tütred Elis ja Riin. Teisest abielust Liis Savisaarega on Edgar Savisaarel tütar Maria ning poeg Edgar.Alates 19. oktoobrist 1996 on ta abielus Vilja Savisaarega (varasem nimi Laanaru). Neil on tütar Rosina. 15. detsembril 2009 teatasid Savisaared, et on otsustanud oma abielu lahutada. Edgar Savisaar lõpetas 1968 Tartu Kaugõppekeskkooli ja 1973 Tartu ülikooli ajaloolasena. 1989. valiti Savisaar NSV Liidu rahvasaadikuks. 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aastatel 20012004 oli Savisaar esimest korda Tallinna linnapea.2003. aastal oli Savisaarel müokardi infarkt, mille järel ta aktiivsest poliitikast mõneks ajaks taandus.Aastal 2005 ilmus Savisaarelt mahukas raamat "Peaminister", mis käsitleb tema peaministriperioodi. 3 Vanemad ja sünd
24. detsembril 1985 sai Jeltsini uueks esimeseks sekretäriks. Jeltsin jäi sellele kohale 1987. aastani. Jeltsin võeti Moskva parteijuhi kohalt maha, sest oli NLKP keskkomitee oktoobripleenumil kritiseerinud Mihhail Gorbatsovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aegluse pärast. 11. novembril 1987 võeti ta maha. Jeltsini ajal renoveeriti Arbat. Veel Parteikarjäärist. Ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest. Jeltsin oli detsembrini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu liige ning juunini 1990 NSV Liidu Ülemnõukogu ehitus ja arhitektuurikomitee liige. Jeltsinist sai ka inimõiguste ja demokraatlike reformide eest seisva regioonidevahelise saadikurühma üks juhtidest. Jeltsin venemaa juhina 29. mail 1990 valiti Jeltsin Vene NFSV Ülemnõukogu esimeheks. 16. juunil 1990 loodi esimese Vene NFSV Rahvasaadikute
Ta suhtles vabalt rahvaga ja neile see meeldis. 1987. aastal võeti Jeltsin parteijuhi ametist maha, sest ta oli kritiseerinud Mihhail Gorbatsovi ja NLKP Keskkomitee sekretariaati reformide aeglust. KGB agendid viisid Gorbatsovi käsul haige südamega Jeltsini vägisi Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril kõrvaldati ametist. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas ning ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Tema poolt hääletas 89.4% valijatest. 3 Esimesel Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil esitati Jeltsin kandidatuuri NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe kohale alternatiivina Mihhail Gorbatsovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates parteidistsipliinile. NSV Liidu Ülemnõukogu valimistel ei kogunud Jeltsin vajalikku arvu hääli, kuid Aleksei Kazannik loovutas talle oma koha Ülemnõukogus.
Haridus Brežnev alustas kooliteed 1913. aastal - kihelkonna kool 2 aastat - gümnaasium 7 aastat Kooliperiood oli raske - kannatas vaesuskompleksi all - karmid karistused iga kaebuse eest, mis koolis esitati 1923. aastal astus Leonid maaparandustehnikumi (Kurskis), mille järel sai ta põllumajandusosakonna juhataja asetäitja kohale Poliitilise karjääri algus Kollektiviseerimise kõrgajal sõitis Leonid Uuralitesse, kus ta valiti Sverdlovski ringkonna Bisertski rahvasaadikuks Andis avalduse parteisse astumiseks (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) 1931. aastal pöördus tagasi sünnilinna Industrialiseerimis perioodil avati palju uusi vabrikuid ja tehaseid, mille tõttu suundusid paljud noored tehnikakõrgkoolidesse Astus ka ise metallurgiainstituuti ja oli aastatel 1936-37 kooli direktor 1937.aastal valiti ta kodulinna täitevkommitee esimehe asetäitjaks → sai palju toetajad oma toetava ja hooliva suhtumisega
pleenumile, kus ta 11. novembril 1987 maha võeti. Jeltsini ajal renoveeriti Arbat. Jeltsin püüdis asjatult saada 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX üleliidulise konverentsi delegaadiks Moskva või Sverdlovski poolt. Lõpuks ta sai viimasel minutil konverentsi delegaadiks Karjala ANSVst. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas (rahvuslik-territoriaalses ringkonnas nr 1) ning ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest ning tema rivaali, Lihhatšovi-nimelise autotehase direktori Jevgeni Brakovi poolt 6,9% valijatest. Jeltsini valimisplatvormi kuulus muuhulgas üleskutse kärpida Nõukogude Liidu kosmoseuuringute programmi. Esimesel Nõukogude Liidu Rahvasaadikute Kongressil esitas Gennadi Burbulis Jeltsini kandidatuuri NSV Liidu Ülemnõukogu esimehe kohale alternatiivina Mihhail Gorbatšovile, kuid Jeltsin taandas oma kandidatuuri, viidates parteidistsipliinile.
mille nelja allakirjutanu hulgas oli ka Savisaar. Oma kirjutiste eest 1980ndatel pälvis Edgar Savisaar Juhan Smuuli kirjanduspreemia (1988). 1987. aastal sai Edgar Savisaar ka Tartu Ülikooli majandusteaduskonna rändauhinna "Majandusmõte". Eesti Televisiooni saatesarjas "Mõtleme veel" esinedes käis ta 1988. aasta kevadel välja idee moodustada Eestis Rahvarinne perestroika toetuseks. Temast sai laulva revolutsiooni üks juhte. 1.4 Tegevus poliitikuna 1989 a. valiti Savisaar NSVL rahvasaadikuks. Aastal 1989 sai ta Eesti NSV Riikliku Plaanikomitee esimeheks ja Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimehe asetäitjaks. Aasta hiljem nimetati tema ametikoht ümber Eesti NSV majandusministri ametikohaks. 1990 kopteeriti ta lähtudes tema ametikohast EKP Keskkomitee liikmeks, kuid Savisaar loobus. Aastal 1990 valiti Savisaar Eesti Ülemnõukogu saadikuks. 3. aprillil 1990 nimetati Edgar Savisaar Eesti valitsuse juhiks. Sellel ametikohal jätkas ta ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist kuni 29
annaabi.ee 
