Õigus tähendab üldkehtivate ja kokkuleppeliste käitumisnormide kogumit. Kohtuvõimu teostab sõltumatu kohus. Kohtuasutuste ülesanne on seaduste tõlgendamine ja rakendamine ning erapooletu ja ausa õigusemõistmise korraldamine. ÕIGUSSÜSTEEMID Õigussüsteem tähendab ajalooliselt kujunenud ühtset õigusemõistmise traditsiooni. Jaguneb kolmeks: Mandri-Euroopa: kohtumõistmine põhineb põhjalikel seadustel, kohtunik on eluks ajaks ametisse nimetatud riigiametnik Angloameerika: rahvapoolt valitud kohtunik, puudulik seadusandlus, kohtuniku otsusel väga suur vokaal, vandekohtunikud Islamiõigus: sariaat, arhailine õigusemõistmine, kummalised karistused(käe maharaiumine, kividega surnuks loopimine) ÕIGUSHARUD - reguleerivad sarnaseid ühiskondlikke suhteid. Eraõigus-kaubandusõigus, majandusõigus, tsiviilõigus (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, tööõigus)(tsiviilasi: abielulahutus, pärandiasjad, lapsendamine, võlanõu)
demokraatia - poliitiline vorm, kus vim on rahva kes, rahva vimu teostavad rahvapoolt valitavad saadikud. On olemas demokraatlikud vabadused. demokraatlikud vabadused - snavabadus, trkivabadus, koosolekute ja demonstratsioonide vabadus, sdametunnistuse vabadus, elukoha valiku vabadus. desarmeerimine - relvastuse ja relvajudude kaotamine vi vhendamine. diktatuur - mitte millegagi piiratud seadustele mitte alluv jule toetuv vim, hirmuvalitsus. diskrimineerimine - kellegi iguste kitsendamine. doktriin - petus, poliitiline juhtmte.
uusi tehaseid, tööliste arv kolmekordistus. Laialdane ehitustegevus andis tööd Oppositsiooni peamiseks keskuseks sai Tartu ehitusmaterjalitööstusele, küttekriis pani aluise põlvekivitööstusele jms. Kuid Põhiseaduse muutmine 1937 koostati Rahvuskogu poolt uus põhiseadus majandustõus osutus liiga kiireks ja tõi 1923a, kriisi. 1924 a kevadel käivitas (jõustus 1938): Riigipeaks rahvapoolt 6 aastaks president. Riigikogu muudeti rahaminister megamilf Otto Strandman uue majanduspoliitika. Nüüdsest kahekojaliseks. Valitsuse eesotsas peaminister, kelle määras ametisse sekkus valitsus senisest enam majanduse suunamisse, üõõdes tagada selle president. Rahvalt võeti ära omaalgatuse õigus. Valijate vanusepiirang 20'lt vastuoludeta arenemist. Kuna majandussidemed Venemaaga olenesid liialt aastalt 22'le
väga populistlikke seisukohti vapside hulka hakati võtma kõiki soovijaid peagi oli erakonnas üle 20 000 liikme vapside juhid olid A.Larka ja A.Larka poliitilist kriisi üritati parandada uue põhiseadusega riigikogu poolt esitati rahvahääletusele kaks põhiseadust mõlemad kukkusid rahvahääletusel läbi sest vapsid olid vastu rahvahääletus kiitis heaks kolmanda vapside poolt esitatud põhiseaduse see hakkas kehtima jaanuaris 1934 riigivanem valiti rahvapoolt 5 aastaks tal oli õigus laiali saata riigikoguja ära keelata riigikogu poolt vastu võetud seadusi jaanuaris 1934 toimusid kohalikud omavalitsuste valimised kus olid edukad vapsid 12 märts 1934 riigivanema kandidaadid Laidoner ja K.Päts viisid läbi veretu sõjaväelise riigipöörde kuulutati välja kaitseseisukord arreteeriti sajad vapsid K.Päts kuulutas et rahvas on haige ja vajab ravi vapsid ja nendega seotud isikud eemaldati riigiaparaadist
isalamiusulisi jne. I DEMOKRAATIA- rahvavõim. Sõna demoraatia tuleb kreeka keelest, milles demos täh rahvast ja kraatos võim. Demokraatia võib olla mitmesugust: 1. Otsene demoraatia- selline riigikorraldus kus rahvas osaleb otseselt riigi asjade otsustes(nt Vana- Ateenas). Võimalik väike riikides. Tp praktiliselt riigi valitsemises tava inimene ei osale. 2.Esindus demokraatia-valitakse rahva esindus kes vahendavad omaniku huve ja võivad neid riigi organites ellu. Siin on otsustajaks rahvapoolt valitud esindajad. Nt eestis valitakse kord 4a tagant riigiametnikke riigikogusse. 3.Osaldus demokraatia-toimib pikaaegse demokraatia kogemusega riikides.Lisaks esindajate valimisel parlamenti on valiatel pidev kontakt aselle inimesega keda ta valis. St kõrgemates riigiesindusse valitud isikud annavad oma valiatele pidevat aru oma töödest ja tegemistest. II MONARHIA-riigi valitsemise võim. Võimuesindaja on valitavad. Riigipeaks on president, kes valitakse tabaliselt 4-5a.
süsteem. Riigi normid ehk riigikord. Riig iseloomustavad riigi välist struktuuri ja võib tuua kaks jaotust: 1. valitsemise vormid, milleks on monarhia ja vabariik. 2. korralduse vormideks on unitaarriik ja föderatsioon. Monarhia kujutab endast ainuvalitsust, riigi eesotsas seisab monarh, kellel on eluaegne mandaat, ning see on päritav. Monarhiks on kuningas, keiser, suurhertsog etc. vabariik kujutab endast riiki, kus kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad kas otse rahvapoolt või siis parlamendi poolt moodustatavad/valitavad. Kusjuures see kas tegemist on monarhia või vabariigiga ei ütle kas tegemist on ainuvalitsuse või demokraatiaga, sest ainuvalitsus võib esineda ka vabariigi puhul, ning selle nimeks on diktatuur. Eristatakse ka parlamentaarset monarhiat mis on sisuliselt rahvavõim kuigi normiliselt on riigipeaks monarh. Absoluutse monarhia korral kuulub monarhile kogu võimutäius (seadusandlik, kohus ning
Otsene e vahetu demokraatia rahvas langetab kõik olulised otsused ise (rahvahääletusele plebitsiidil). Kaudne e representiivne e esindusdemokraatia selles on olemas parlament, kes langetab kõik olulised otsused riigis. Kehtib representatsiooni printsiip parlament esindab. 2. Parlamentaarne/presidiaalne demokraatia kelle usaldusel püsib valitsus? Parlamentaarne parlamendi enamus on see, kellele toetub valitsus täitevvõimu tipp Presidiaalne - valitseja on otse rahvapoolt valitud ja kutsub ellu/paneb paika valitsuskabineti ja juhib selle tegevust. VII DEMOKRAATIA PÕHIELEMENDID PS JÄRGI Ülesehitatud vastuolule ühelt poolt eeldab põhiõiguste olemasolu ja teisel poolt vastandubneile. 1.Rahvasuveräänsus ja esindusdemokraatia a) Rahvasuveräänsuse põhimõte on sätestatud §1 lg1 me peame eristama sellest mõistest arusaamiseks seda, mis tähenduses see rahvas on. 1) Pouvoir constituant rahvas kui põhiseadusandlik võim
Need organisatsioonid kuuluvad ainult riigile, mitte nt kohalikule omavalitsusele või erakonnale. 1. Teine tabel on esimese tabeli parem pool, ei mahtunud. 77. Rahvas kui kõrgeim riigiorgan. Kõrgem riigiorgan on rahvas. Võim kuulub rahvale. Võimu teostamine: 1)Seadusandlike organite valimine (esindusorganite valimine rahva poolt) 2)Riigipea valimine rahva poolt, kui PS ette näeb (president) 3)rahvahääletus- riigielu tähtsamate küsimuste otsustamine rahvapoolt 4) rahvaalgatus 78. Seadusandliku riigivõimu organid. Seadusandlik võimuorgan tähendab seda, et talle kuulub seadusandlik võim. Parlament on rahvapoolt valitav esinduskogu. Rahvas valib parlamendi ja deligeerib oma võimu parlamendile, parlament esineb edasipidi rahva eest. Kahekojaline parlament on föderatsioonide puhul. See tähendab seda, et on kaks koda. Üks valitakse otse rahva poolt, teise puhul haldusterritoriaaljaotuse alusel moodustatakse teine koda. Liitunud maad omavad
ja teenindus 69,5% (2004). Poola Poola vabariik asub kesk-Euroopas. Tal on piir Venemaa Kaliningradi oblastiga, Leedu, Valgevene, Ukraina, Slovakkia, Tsehhi ja Saksamaaga ning see piir on kujunenud peale II MS. Poola pindala on 312 834 km2 ja rahvaarv 38 135 900 inimest (2009.a.). Pealinn on 1,6 miljoni elanikuga Varssavi. Poola on jaotatud 16 vojevoodkonnaks, riigikeeleks poola keel ja rahaühikuks zlott. Poola on parlamentaarne vabariik, mille riigipeaks on rahvapoolt valitud president. Presidendil on õigus saata parlament laiali ja kuulutada välja uued valimised. Seadusandlik organ on kahekojaline Rahvuskogu; mis koosneb ülemkojast e. Senatist ja alamkojast e. Seimist. Täidesaatev võim kuulub Ministrite Nõukogule, mida juhib presidendi nimetatud ja Seimi poolt kinnitatud peaminister. Kehtib 1997.a. põhiseadus. Rahvastiku keskmine tihedus on 122 in/km2, tihedaimalt on asustatud Sileesia (381
annaabi.ee 
