Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet. Kohapärimus on kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Kohapärimuse väljaanded: Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) ja Vaido Valper ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" (2010). 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud, rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud? Rahvapärased muinasjutud on need, mis on ammustest aegadest alates levinud ühelt inimeselt võu rahvalt teisele. Need on põlvest põlve edasi kandunud, kuid siiski on neil ka omad tunnused. Näiteks need muinasjutud algvad aeglase tempoga ja ka lõpevad aeglaselt, kasutades enamasti kolme peategelast. Vestlused toimuvad paaris(mitte nt kolm tegelast korraga) jne. Rahvapärased muinasjutud on mõeldud eelkõige täiskasvanutele.
Kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm. Mari-Ann Remmel ,,Mõisalegendid. Harjumaa" (2008) Valdo Valper ,,Metsast leitud kirik. Mõtsast löütü kerik. Urvastõ kohapärimus" (2010) Mari-Ann Remmel ,,Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast" (2011) 36. Mille poolest erinevad rahvapärased muinasjutud, rahvamuinasjuttude töötlused ja kunstmuinasjutud? Rahvapärased muinasjutud: paljude rahvaste seas räägitavad noorte ja täiskasvanute muinasjutud. Rahvamuinasjuttude töötlused: rahvapäraste muinasjuttude süzeed pandi kirja, sõnastati ümber ja hakati trükis avaldama. Neist said üldtuntud ,,lastejutud". Kunstmuinasjutud: rahvamuinasjuttude eeskujul kirjutatud muinasjutud, mille süzeed on kirjanikel endal välja mõeldud, kuigi neis võidakse
19. saj keskpaigas on märgatav huvi tekkimine lastekirjanduse vastu. Ilmusid esimesed noorsooraamatute tõlkemugandused, aga ka kohalike kirjameeste otseselt lastele mõeldud proosa- ja luuleraamatud. Fr. R. Kreutzwaldi „Eestirahwa Ennemuisteste juttude“ ilmumine vihikutena aastatel 1860-1865 (I-III) ja tervikkoguna 1866 (Helsingis, Soome Kirjanduse Seltsi väljaandel) oli oluliseks sündmuseks kogu rahvuskirjanduse, sh ka lastekirjanduse arengu seisukohalt. Kreutzwald pani aluse rahvamuinasjuttude väljaandmisele ja siit sai alles tekkiv lastekirjandus nii kunstiliselt kui ka ideeliselt tõhusat täiendust. Eesti lastekirjandus tekkis ja arenes käsikäes kogu rahvuskirjandusega. Sajandi teisel poolel toimus otsustav murrang ka õppekirjanduses, mille tõi kaasa C. R. Jakobsoni „Kooli Lugemise Raamatu“ I (1867) ilmumine. 19. saj viimase veerandi tõlkekirjanduse hulka kuulub palju rahvusvaheliselt tuntud ning tunnustatud laste- ja noorsooraamatuid. Tuleks esile tuua H. C
mõistetavamaks, sobitada ta uude kultuurilisse konteksti või kohandada vastavalt publiku vajadusele 2) adaptisoonil on mitmeid vorme ja lähedalseisvaid tehnikaid, nt kirjandusteose lihtsustamine, lühendamine, laiendamine, teksti zanrilise ja/või meedia kuuluvusse muutmine. Täiskasvanute kirjanduse töötlused lastele., kultuuriliselt mugandatud tõlked, proosatekstide kuuldemängu-, draama- või filmiversioonid, raskepärase teksti lihtsustatud variandid võõrkeele õppijale, rahvamuinasjuttude töötlused jne. LK adaptsioon kui tekstide lastepärasemaks ja lastele vastuvõetavamaks muutmine palju kasutusel. 14
aluse ise laadi traditsioonile. Henrik Ibsenitpeetakse üheks maailma suuremaks näitekirjanikuks ja suurimaks realistiks näitekirjanduses. Teised tolle aja väljapaistvad kirjanikud olid Bjørnstjerne Bjørnson, Alexander Kielland ja Jonas Liega said 19. sajandi lõpuks "neljaks suureks". Tähtsad kirjanikud olid ka Arne Garborg ja Amalie Skram. Peter Christen Asbjørnsen ja Jørgen Moes andsid välja norra rahvamuinasjutte, mis esimest korda ilmusid 1840ndatel. Rahvamuinasjuttude rahvalikul keelel oli suur tähtsus norra kirjakeele ja norra kirjanduse kujunemisel. 20. sajandi esimese poole mõjukamad kirjanikud olid Sigrid Undset ja Knut Hamsun, kes mõlemad olid poliitiliselt konservatiivsed. Mõlemad on saanud Nobeli kirjandusauhinna. Teise maailmasõja järel oli norra kirjandus väga mitmekesine, ulatudes Jens Bjørneboe ja Agnar Mykles kultuuriradikalismist Dag Solstadi vasakradikaalse modernismini ja Erlend Loe naivismini
uusromantikute poolt. Kunstmuinasjutt - Kunstmuinasjutt on teadaoleva autori poolt kirjutatud muinasjutt. Kunstmuinasjutud on enamasti kirjutatud rahvamuinasjutu baasil. Spetsiifilise kunstmuinasjutu kui zanri algus on seotud Anderseniga. Kunstmuinasjutt toetub vähemalt algjärgus rahvamuinasjutule, kasutab rahvamuinasjutu süzeesid, teemasid, struktuure ja väljendusvahendeid. Põimib neid ja arendab edasi. Kunstmuinasjutt ei allu rahvamuinasjutu seadustele. 16. Erinevusi rahvamuinasjuttude töötlustes (Perrault, vennad Grimmid, Andersen) Perrault kirjutas ilusaid ja õpetlikke muinasjutte (8tk). Tema eesmärgiks oli harida õukonna noori neidusid, et nood hukka või halvale teele ei läheks. Nt. MJ-s ,,Punamütsike" on moraal lausa otseselt loo lõppu kirjutatud. Nagu MJ ikka, oli teema pärisellu üle kantav, kuid esinesid sümboolsed tegelased (nt. iharate noormeeste sümboolseks kujuks kuri hunt) ja muud MJ iseloomulikud tunnused.
Rahvamuinasjutt – kunstiline väljamõeldis, vaba fantaasiavili, kindlad poeetilised võtted ja reeglid, süžeeline arendus, lemmikteemad ja –karakterid. Lõppevad üldreeglina õnnelikult. Iseloomustab anonüümsus ja suuline levik (folkloor) Kunstmuinas- ehk autorimuinasjutt – individuaal loomingulinerahvamuinasjutu laadi järeleaimus ja edasiarendus, segli mingi allegoorilise või sümboolse sisuga, viljeldud eriti romantikute ja uusromantikute poolt. 16. Erinevusi rahvamuinasjuttude töötlustes (Perrault, vennad Grimmid, Andersen). Perrault kirjutas ilusaid ja õpetlikke muinasjutte (8tk). Tema eesmärgiks oli harida õukonna noori neidusid, et nood hukka või halvale teele ei läheks. Nt. MJ-s „Punamütsike“ on moraal lausa otseselt loo lõppu kirjutatud. Nagu MJ ikka, oli teema pärisellu üle kantav, kuid esinesid sümboolsed tegelased (nt. iharate noormeeste sümboolseks kujuks kuri hunt) ja muud MJ iseloomulikud tunnused.
annaabi.ee 
