Jakob Hurt (1839–1907) ja tema suur kogumisaktsioon. Üleskutsed ajakirjanduses (alates 1871, kuulsaim “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” 1888). Ligi 1400 kaastöölist kogu maalt, üle 120 tuhande lehekülje üleskirjutusi. Väljaandmine: Monumenta Estoniae antiquae kavandamine, kaks köidet “Vana kannelt” (I Põlva laulud 1875–1886, II Kolga-Jaani laulud 1884–1886), “Setukeste laulud” (I–III,1904–1907). Pärast Hurda surma viidi kogu Helsingisse SKS rahvaluulearhiivi hoiule. Oskar Kallas (1868–1946) alustas 1904. aastal eesti rahvaviiside süstemaatilist kogumist EÜS (Eesti Üliõpilaste Selts ) raames. Kasutas soomlaste kogemusi. Tehti korjandusi, pidusid jms. üritusi, et kogumist finantseerida. Kogujateks otsiti haritud inimesi, neid juhendati, neile maksti sõidu- ja elamisraha. Püüti saata laule üles kirjutama kaks inimest, kellest üks oleks muusikalise haridusega ja kirjutaks viise, teine kirjutas sõnu.
Rahvamängud on mõnus ajaviide nii lastele kui ka täiskasvanutele. Algselt olid rahvamängud rituaalsed nendega taotleti viljakust ja tõrjuti kurja. Tänu erinevatele kihelkondadele on mänge palju ja õnneks on väga suur hulk nendest ka tänaseni säilinud. Referaadis kasutatavate mängude näited on kirja pandud Aleksander Kalamehe poolt, kes oli hinnatud spordipedagoog. Antud tegevused valis Aleksander Kalamees välja Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluulearhiivi materjalide hulgast, mida tolleks ajaks (1973. aastaks) oli talletatud juba rohkem kui poole sajandi vältel. Paljud rahvamängud on võrdse füsioloogilise toimeväärtusega igale teisele kehalisele harjutusele. Nende põhjal on võimalik noortes arendada kõiki kehalisi omadusi osavust, kiirust, jõudu ja vastupidavust. Mängudega saab noori tihti ka köitvamalt kehalistesse treeningutesse rakendada. Eesti rahvamänge annab üldiselt lahterdada nelja eri liiki
muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) • Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi • Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 52. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Autentsus ehk ehedus; Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus, nt: – Monumenta Estoniae An[qua vanasõnade väljaande tekstide “autentsuskontroll” (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid); – Regina Bendixi monograafia “In Search of Authenticity” (1997): kes vajab autentsust ja miks? • Ü. Valk (2005): “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloris[ka vajab seda mõistet allikakriitilises töös;
muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) · Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi · Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 52. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? · Autentsus ehk ehedus; · Essentsialistlik vs konstruk[vistlik autentsuse käsitlus, nt: Monumenta Estoniae An[qua vanasõnade väljaande teks[de "autentsuskontroll" (kõrvale jäe[ ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud teks[d); Regina Bendixi monograafia "In Search of Authen[city" (1997): kes vajab autentsust ja miks? · Ü. Valk (2005): "autentsus" ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloris[ka vajab seda mõistet allikakrii[lises töös;
s 15 140, variante 81 500; mj-tüüpe 350-400, variante 7 korda rohkem (vrd Piret Voolaiu esitatud lühivormide tüübiloendid); Variant – iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasõna, tants, tava jne) 56. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? • Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus, nt: – Monumenta Estoniae Antiqua vanasõnade väljaande tekstide “autentsuskontroll” (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid); – Regina Bendixi monograafia “In Search of Authenticity” (1997): kes vajab autentsust ja miks? • Ü. Valk (2005): “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös. 57. Kuidas määratletakse folkloristikas (ja laiemalt kultuuriteadustes, nt K. Kuutma artikli alusel) mõisteid representatsioon, traditsioon ja kultuuripärand? Representatsioon
liitumine), funktsioonimuutused; tahtmatud muutused: unustamine. 50. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Autentsuse ehk eheduse mõistet on folkloristikas vaja, sest seda kasutatakse allikakriitilises töös, aga see ei aita määratleda, mis on rahvaluule. Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus: Monumenta Estoniae Antiqua vanasõnade väljaande tekstide "autentsuskontroll" (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid) Regina Bendixi monograafia "In Search of Authenticity" (1997): kes vajab autentsust ja miks? Hupel- ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" Hurt- rahvaluule väljaandmisele (`Liivi- ja Eestimaa topograaflised teated', IIV, 17741783) A. O. Väisänen 1912-1914, 1914. a. eestlased C. Kreek ja J. Muda EÜSi kogumisaktsiooni käigus.
annaabi.ee 
