Tema isikupärane , poeesiarikas ja väljapaistvalt kunstiväärtuslik looming on kõige intiimsemalt seotud põlises rahvakultuuris ja rahvakunstis avalduva omapärase psüühilise laadiga. Saare loomingu on kujundavalt suunanud tema kaasaegsete, eriti aga nooremate Eesti heliloojate loomingulist tegevust, kogu eesti muusika arengut. See on eriti suure edasiareneva jõuna avaldunud eesti kooriloomingus. Eeskätt koorilaulu kui kõige rahvalikuma zanriga on Saar kasvatanud laiade rahvahulkade maitset ja võimet mõista ja hinnata kõrge kunstilise väärtusega muusikat. Oma koorilauludega on ta rahvahulki kõige enam vaimustanud, vaimselt virgutanud ja rikastanud. Ka eesti soololaululoomingu on Saar viinud kõrgele kunstilisele tasemele. Väga isikupärased on ta eesti vanale pillimuusikale loomulikus lopsakas väljenduslaadis, rahvuslikus stiilis kirjutatud klaveriteosed.
filosoofiline, religioosne aga ka erootiline tekst. Enamaltjaolt pühalikud armastuslaulud. 16.saj. lõpul muutusid madrigalid üliekspressivseteks, helikeel ja harmoonia väljendusid dissonantsides. Saksamaal oli ilmalik laul kuni 16.saj. alguseni valdavalt ühehäälne. Mitmehäälne polüfoonia oli neljahäälne tenorlaul, kus viis oli ülemises hääles e. tenoris. Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal, mis Inglismaale jõudnuna sai rahvalikuma kuue. Eriti popp oli kauni meloodiaga lautosaatega soololaul e. aaria. 20. Instrumentaalmuusika ,,laulmiseks või mängimiseks" tabulatuurnoodikiri, pillid, instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar Per cantare o sonare ...ehk "laulmiseks või mängimiseks" - kuni 16.saj.-ni ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal. Väga harva kirjutati spetsiaalselt instrumentidele mõeldud muusikat. Varasemad pillimuusika näited on enamasti vokaalmuusika
Tema isikupärane , poeesiarikas ja väljapaistvalt kunstiväärtuslik looming on kõige intiimsemalt seotud põlises rahvakultuuris ja rahvakunstis avalduva omapärase psüühilise laadiga. Saare loomingu on kujundavalt suunanud tema kaasaegsete, eriti aga nooremate Eesti heliloojate loomingulist tegevust, kogu eesti muusika arengut. See on eriti suure edasiareneva jõuna avaldunud eesti kooriloomingus. Eeskätt koorilaulu kui kõige rahvalikuma zanriga on Saar kasvatanud laiade rahvahulkade maitset ja võimet mõista ja hinnata kõrge kunstilise väärtusega muusikat. Oma koorilauludega on ta rahvahulki kõige enam vaimustanud, vaimselt virgutanud ja rikastanud. Ka eesti soololaululoomingu on Saar viinud kõrgele kunstilisele tasemele. Väga isikupärased on ta eesti vanale pillimuusikale loomulikus lopsakas väljenduslaadis, rahvuslikus stiilis kirjutatud klaveriteosed.
filosoofiline, religioosne aga ka erootiline tekst. Enamaltjaolt pühalikud armastuslaulud. 16.saj. lõpul muutusid madrigalid üliekspressivseteks, helikeel ja harmoonia väljendusid dissonantsides. Saksamaal oli ilmalik laul kuni 16.saj. alguseni valdavalt ühehäälne. Mitmehäälne polüfoonia oli neljahäälne tenorlaul, kus viis oli ülemises hääles e. tenoris. Inglismaal võeti eeskujuks itaalia madrigal, mis Inglismaale jõudnuna sai rahvalikuma kuue. Eriti popp oli kauni meloodiaga lautosaatega soololaul e. aaria. 20. Instrumentaalmuusika ,,laulmiseks või mängimiseks" tabulatuurnoodikiri, pillid, instrumentaalvormid canzon, sonata, ricercar Per cantare o sonare ...ehk "laulmiseks või mängimiseks" - kuni 16.saj.-ni ei tehtud vahet vokaal- ja instrumentaalmuusikal. Väga harva kirjutati spetsiaalselt instrumentidele mõeldud muusikat. Varasemad pillimuusika näited on
See oli väike lautotaoline pill, mis jõudis Euroopasse Hispaania mauride kaudu 13. sajandi teisel poolel. 4 keelega gittern ei olnud populaarne üksnes rändlaulikute, vaid ka aadli seas. Hispaanias muutus gittern vihuelaks, lamedaks kaarjate külgedega pilliks, millel oli viis paari keeli ja üksik chanterelle (üksik kõrgem E-keel). Vihuela oli peenema seltskonna muusikariist, aga väiksemat nelja keelepaariga kitarri kasutati rahvalikuma muusika mängimiseks. 16. sajandi lõpuks oli see kuulus kogu Euroopas. 18. sajandil tuli kasutusele tänapäevane 6 keelega kitarr. Viiul Kolme keelega viiulid olid olemas juba 16. sajandi algul ja need olid fiidli ja rebeki sulamid. Uus muusikariist ühendas esimese kõlavuse ja mänguvõimalused teise lihtsusega. Esimene kuulus viiulimeister oli Andrea Amati (1525 1611), kes pärines Cremonast ja rajas Cremona viiulimeistrite koolkonna. 1550 aastal hakati viiuleid valmistama 4 keelega
Voltaire’i roll ajaloo huvi tähtsustamisel Euroopas oli väga suur. Ajalugu tuleb tunda. Tavakõne viia dialoogi – näiteks talutüdruk pannakse talutüdruku kõnepruuki rääkima. See on otseses vastuolus klassitsismi mõttega, kus tavainimestest eriti ei räägitud. Voltaire kutsus üles mitte rääkima madalatest asjadest vaadatuna ülevalt, vaid just madalast vaatepunktist (rahvalikuma keele kasutusele võtmine). Kirjutanud palju raamatuid, kus pilk läheb idamaadesse, see on ka võõrandumise idee. Voltaire’le on omane idamaisus, eksootika, võõrandumine. Tema üks juhtivamaid temaatikaid on fanatism. Ta võitles selle vastu ja leidis, et fanaatilisus on halb. Voltaire’i looming läheb sajandi keskel pooleks. Varasemad mõtted saavad uue tõuke 1756ndal aastal (toimus Lissaboni maavärin, mille kohta ta kirjutab poeemi). Voltaire’il
Tema isikupärane , poeesiarikas ja väljapaistvalt kunstiväärtuslik looming on kõige intiimsemalt seotud põlises rahvakultuuris ja rahvakunstis avalduva omapärase psüühilise laadiga. Saare loomingu on kujundavalt suunanud tema kaasaegsete, eriti aga nooremate eesti heliloojate loomingulist tegevust, kogu eesti muusika arengut. See on eriti suure edasiareneva jõuna avaldunud eesti kooriloomingus. Eeskätt koorilaulu kui kõige rahvalikuma zanriga on Saar kasvatanud laiade rahvahulkade maitset ja võimet mõista ja hinnata kõrge kunstilise väärtusega muusikat. Oma koorilauludega on ta rahvahulki kõige enam vaimustanud, vaimselt virgutanud ja rikastanud. Ka eesti soololaululoomingu on Saar viinud kõrgele kunstilisele tasemele. Väga isikupärased on ta eesti vanale pillimuusikale loomulikus lopsakas väljenduslaadis, rahvuslikus stiilis kirjutatud klaveriteosed. 30
annaabi.ee 
