"imekivi" pole mitte meteoriidi tükikene. Talumees Tõnis avaldas Masingule arvamust, et kivi kukkus kindlasti tuldpurskavate mägede seest välja. Kross viitab eestlase õpihimulisele iseloomule. Arvan, et Kross väljendab ka läbi Masingu ühte selle raamatu olulist mõtet- ,,Andke sellele rahvale mõtlemismaterjal kätte- tema võib imesid valmis mõtelda". Teose pöördepunktiks on vanameister Masingu ja ennast rahvalaulikuks pidava Petersoni lahkumine Masingu kodust. Masing laseb Petersonil ette kanda viimase rahvalaule. Vanema generatsiooni loomingu esindaja Masing analüüsib noore hakkaja luuletusi, kuid konservatiivsest meelest ja võib-olla ka kadedusest, laidab Masing Petersoni uuendusliku loomingu maha. Tegemist on generatsioonide vahelise konfliktiga, kus kaotajaks jäi sel korral noorema põlvkona esindaja. Veel üheks ,,Taevakivi" läbivaks teemaks on Cara armumine noorde Kristjan Jaak Pertersoni.
Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Contra on särav lavaesineja, kelle esinemisstiilile on omane luuletuste lauldes esitamine, vahetu ja aval suhtlus publikuga jms loov eneseväljendus. Seetõttu on Contra nõutud esineja kõikvõimalikel üritustel, sh väga palju koolides.Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku- TV saates. „...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga “Mida teha”. Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü
CONTRA 22.03.1974 Võrumaa, Urvaste CONTRA (kodanikunimega Margus Konnula) sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü. Mõni võtt või-olla viis minutit
Urvastes, aastail 19961999 oli Urvaste postiülem. Pärast seda vabakutseline kirjanik ja stsenarist. Urvaste Valla Lehe toimetaja aastail 20042008. Tartu Noorte Autorite Koondise (NAK) liige aastast 1997, Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1997. Tema abikaasa on Airi Hallik-Konnula ja ka kaks poega: Herbert ja Verner. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellmä tasapisi ka proosat ja kolumne ja midä kõikõ. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü
"imekivi" pole mitte meteoriidi tükikene. Talumees Tõnis avaldas Masingule arvamust, et kivi kukkus kindlasti tuldpurskavate mägede seest välja. Kross viitab eestlase õpihimulisele iseloomule. Arvan, et Kross väljendab ka läbi Masingu ühte selle raamatu olulist mõtet- ,,Andke sellele rahvale mõtlemismaterjal kätte- tema võib imesid valmis mõtelda". Teose pöördepunktiks on vanameister Masingu ja ennast rahvalaulikuks pidava Petersoni lahkumine Masingu kodust. Masing laseb Petersonil ette kanda viimase rahvalaule. Vanema generatsiooni loomingu esindaja Masing analüüsib noore hakkaja luuletusi, kuid konservatiivsest meelest ja võib-olla ka kadedusest, laidab Masing Petersoni uuendusliku loomingu maha. Tegemist on generatsioonide vahelise konfliktiga, kus kaotajaks jäi sel korral noorema põlvkonna esindaja. Veel üheks ,,Taevakivi" läbivaks teemaks on Cara armumine noorde Kristjan Jaak Petersoni.
huumorilisas ,,Naeris" avaldatud tekstide eest (2003), Oskar Lutsu huumoripreemia (2007). CONTRA (kodanikunimega Margus Konnula) sündis 22. märtsil 1974. aastal Võrumaal Urvastes, õppis Urvaste, Kuldre ja Antsla koolides, töötas Urvastes postiljonina, pärast seda vabakutseline kirjanik, ajakirjanik, populaarne esineja telesaadetes ja avalikel üritustel. Elab Urvastes Piitsakülas. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuulub lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. ,,...laian laastun ma kiruta luuletusi. Aga jah, alates tollest, kui Kersna mu üles korjas, veidikene võeti hoogu, aga siss nakati tellma tasapisi ka proosat ja kolumne ja mida kõike. Ta nigu lumepallina veeresi. [...] Nüüd om mul on arvutin üts nimekiri, fail päälkirjaga "Mida teha". Sääl omma mul poolelioleva plaani ja tüü.
Palju leidub Contra loomingus paroodiad, samuti kalambuure (nt loomaporno: panen tallele). Olles vaimu poolest tihedalt seotud oma kodupaigaga, kasutab Contra oma loomingus väga tihti võru murret ja räägib seda ka esmase kõnekeelena. Peaaegu kõik Contra luulekogud on ilmunud tema omakirjastuse Mina Ise väljaandena ja on välimuse poolest taotluslikult tagasihoidlikud. Vahetu kontakt publikuga, spontaanne elav esitus ja päevakajalisus kuuluvad lahutamatult tänapäeva rahvalaulikuks kutsutud Contra loomingu juurde. Laiemalt tuntuks saigi ta pärast esinemist Vahur Kersna juhitud Hommiku-TV saates. Esimese tõsise luuletuse kirjutas Contra 1989. aastal, olles siis tollal 15-aastane noormees. ,,Originaal pole vist säilinud, sest poole aasta luuletamise järel põletasin osa luuletusi ära. Aga ma olin mõistlikum kui Juhan Liiv, valisin paremad välja", sõnas mees kirjatüki kohta lisaks.
Luuletaja tegi seda oma lõbuks. Lõpuks saadi aga aru, et see ei ole oma lõbuks. Luuletaja panustas tohutult rahvuskultuuri teda tuli väärtustada. See oli pööranguline sündmus vene kultuuris. Miks aga muutus Puskin nii tähtsaks? Rahvuspoeet on see, kes kirjutab oma rahva kohta seda, mis eristab seda rahvast teistest. Noor Puskin teadvustas endale, et peab olema üks selline kuju, kes vihastab enda loomingus seda rahva vaimu. Zukovski nimetas Puskinit rahvalaulikuks. Krõlov oli ühe zanri meister. Kuulsaks muutus ta aga just valmikirjutajana. Krõlov suretas valmi zanri vene kirjanduses teda ületada pole enam võimalik. Vene kirjanduse tõlkimine eesti keelde algas Krõlovist. Puskin kirjutas aga kõikides kirjandusliikides, -zanrites ja haaras enda loominguga nii vene rahvuskultuuri kui ka väga paljusid Euroopa sündmuseid, tõlkis, tegi ümber, kirjutas teiste rahvuskultuuride ainetel
annaabi.ee 
