Mao Zedong Hiina RV vapp Mauism Kommunistliku õpetuse Hiina suund Kaasnesid massilised repressioonid, inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile, massilised tapmised, vangistamised, sundväljasaatmised ja kohustuslik ühistöö Suur hüpe 1958. aastal kuulutas Mao Zedong välja eesmärgi ehitada kommunism üles võimalikult kiiresti - kiirendati suurtööstuse rajamist - loodi rahvakommuune ehk ühismajandeid Tulemuseks oli tööstustoodangu järsk vähenemine, segadus põllumajanduses ja näljahäda Kultuurirevolutsioon Suure hüppe tulemusena tekkinud rahulolematuse mahasurumiseks alustas diktaator kultuurirevolutsiooni - eesmärgiks oli Mao Zedongi poliitiliste vastaste kõrvaldamine - haritlased, HKP tegelased ja riigitöötajad kuulutati ,,rahvavaenlasteks", kelle tagakiusamiseks moodustati rühmad
7. Missugused muutused toimusid Hiinas 1940- 1980? 1946. 1949. toimus Hiinas kodusõda. Kodusõja võitsid kommunistid, Hiinas kuulutati välja Hiina Rahvavabariik. Riigipeaks ja kommunistliku partei juhiks oli Mao Zedong. Hiinast kujunes diktatuuri riik, majanduses mingi üle käsu ehk plaanimajandusele. 1958. aastal nn ,,Suur Hüpe" raames loodi hiigaslikke majandeid ehk rahvakommuune, kiirendati suurtööstuse arendamist ning korraldati majanduslikke eksperimente. Rahva rahutuste maha surumiseks algatati 1966. a nn Kultuuri revolutsioon st Ma Zedongi vastaste kiusamine. Mao surma järel, 1976. aastal tulid võimule mõõdukad kommunistid. Suurmajandid saadeti laiali, rakendati turumajanduse põhimõtteid, pöörati tähelepanu olmekaupade tootmisele ning lubati ka välismaiste ärimeeste tegutsemist
10. Tänu suure hüppe läbi kukkumisele ei uskunud paljud inimesed enam Mao Zedongi ja kultuurirevolutsiooni abil üritas ta nende usku endasse taastada. See seisnes selles, et ta pani oma parimatest meestest kokku rühmad kes hakkasid neid inimesi taga kiusama kes ei uskunud enam Mao Zedongi. 10.b See oli Mao Zedongi mõte ehitada kommunism üles võimalikult lühikese ajaga, see tähendas seda, et hakati kiirendama suurtööstuste rajamist ning hakati rajama rahvakommuune. 11. Side läänemaailmaga oli väga halb, seda peaaegu polnudki. Näiteks kui sa tahtsid saata kirja Tallinnast Soome siis enne Soome jõudmist käis see kiri Moskvast läbi kus ta üle vaadati ja siis kui see oli sobilik siis saadeti see edasi sinna kuhu sa tahtsid seda algul saata. 11.b Seda tõestas juba see et seal oli ainult üks valitseja, kõiki kes teisiti mõtlesid neid kiusati taga
Selle suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sundväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. · mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon, millised olid nende tagajärjed 1958. aastal kuulutas Mao Zedong välja nn suure hüppe, st kommunismi ülesehitamise võimalikult lühikese ajaga. Saavutamaks seda eesmärki, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus asjad ühistati. Suur hüpe ebaõnnestus. Tulemuseks olid tööstustoodangu järsk vähenemine ning segadus põllumajanduses. Riigis sai alguse näljahäda. Kultuurirevolutsiooni alustas Mao 1966 aastal, et suruda maha suure hüppe järgset rahulolematust. Juhile ustavatest sõduritest, julgeolekutöötajatest ning linnanoortest moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Sajad tuhanded haritlased, Hiina
Selle suunaga kaasnesid massilised tapmised, vangistamised, sundväljasaatmised, kohustuslik ühistöö ja inimeste täielik allutamine kommunistliku partei diktatuurile. · mida kujutasid endast nn suur hüpe ja kultuurirevolutsioon, millised olid nende tagajärjed 1958. aastal kuulutas Mao Zedong välja nn suure hüppe, st kommunismi ülesehitamise võimalikult lühikese ajaga. Saavutamaks seda eesmärki, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus asjad ühistati. Suur hüpe ebaõnnestus. Tulemuseks olid tööstustoodangu järsk vähenemine ning segadus põllumajanduses. Riigis sai alguse näljahäda. Kultuurirevolutsiooni alustas Mao 1966 aastal, et suruda maha suure hüppe järgset rahulolematust. Juhile ustavatest sõduritest, julgeolekutöötajatest ning linnanoortest moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Sajad tuhanded haritlased, Hiina
* Prantsuse Indo-Hiina (Vietnami) sõda 1945.a.-1954.a. ja Alzeerias 1954.a.-1962.a. * Holland Indoneesias 1945.a.-1949.a. * Portugal peaaegu kõigis oma kolooniates. * Hiljem (1980nendatel aastatel) metropolid lihtsalt leppisid tõsiasjaga. 5.Mauistliku Hiina majandus.Hiina p2rast Maod Suur hüpe (1958-60) kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga: kiirendati industrialiseerimist loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli Suur hüpe ebaõnnestus tööstustoodang vähenes järsult ja põllumajanduses oli kaos Hiina p2rast Maod : Vqimule tuli Deng Xiaoping.Pqllumanajduses likvideeriti kollektiivmajandid.lqdvendati kesket juhtimist.Taastati osaliselt eraomand.haridussusteem kujundati umber.majandus ja kultuurisuhted v2lismaaga hakkasid tihenema.elatustase tqus. 6
· Riikide sõltumatus ning koostöö võrdõiguslikkuse ja vastastikuse kasulikkuse alusel. · Kaotada kolonialism · Kaotada riikide majanduslik ebavõrdsus 6. Millal ja kelle poolt loodi Hiina RV? Kes sai Hiina juhiks? 1949. aastal kommunistide poolt. Hiina juhiks said Mao Zedong. 7. Selgita(võimalusel ka ajaline määratlus): Suur hüpe 1958. kommunismi ülesehitamine võimalikult lühikese ajaga. Et seda saavutada, hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ning looma rahvakommuune ehk ühismajandeid, kus kõik tootmisvahendid ning mõnikord isegi isiklikud asjad ühistati. Rahvakommuun ühismajand, kus kõik tootmisvahendid ühistati. Kultuurirevolutsioon 1966-1967. Zedongi tegevus, mis pidi maha suruma vastuseisu ja rahulolematuse Mao Zedongi suhtes. Moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Vaenlaseks kuulutatud isikud kas tapeti, vangistati, tagandati töökohalt, saadeti maale ümberkasvatamisele või pandi koduaresti. 8
välja Hiina Rahvavabariik. Guomindangi valitsus säilitas võimu ainult Taiwani saarel. Hiina RV juhiks sai Mao Zedong, kelle juhtimisel hakati majandust arendama viisaastakuplaanide alusel. Samal ajal hakkas kujunema ka partei juhi Mao Zedongi jumaldav kummardamine ehk isikukultus. 1958a. kuulutas Mao välja suure hüppe, mille eesmärgiks oli kommunism üles ehitada võimalikult lühikese ajaga. Selle saavutamiseks kiirendati suurtööstuse rajamist ja loodi rahvakommuune. Suure hüppe tulemusena vähenes tööstustoodang ja kujunes vastasseis Mao Zedongile. Rahulolematuse mahasurumiseks algatati uus kampaania nn kultuurirevolutsioon, mille käigus moodustati rühmi, kelle ülesandeks sai Mao vastaste tagakiusamine. Kui Mao 1976a. suri, tuli võimule kultuurirevolutsiooni ajal kannatada saanud poliitik Deng Xiaoping, kelle eesmärgiks oli muuta Hiina mõne aastakümnega võimsaks suurriigiks.Ümberkorralduste põhiidee oli
8.Hiina RV a) Kommunistliku Hiina tekkimine: pärast Jaapani väljatõrjumist (1945) taasjätkus kodusõda (1946-49), kus Guomindangi väed said lüüa ja tõrjuti Taivanile 1949 oktoobris kuulutati välja Hiina RV KP esimeheks Mao Zedong Hiina viimine suuriigiks juhtivaks riiklik sektor + industrialiseerimine ja kollektiviseerimine b) Suur hüpe (1958-60) kommunismi ehitamine võimalikult lühikese ajaga: kiirendati industrialiseerimist loodi rahvakommuune (ühismajandeid), kus tegeldi ka algelise tööstusega üle 7 miljoni väikese sulatusahju, kust saadi vähekõlblikku metalli Suur hüpe ebaõnnestus tööstustoodang vähenes järsult ja põllumajanduses oli kaos c) Kultuurirevolutsioon (1966-76) vägivaldne poliitika vastuseisu mahasurumiseks Maole partei juhtkonnas ja ühiskonnas: hungveipingid noorte punavalvurite salgad, kes kiusasid taga Mao vastaseid
see lõppenuks 1976. aastal, siis kui suri Mao Zedong. Pärast Maod anti kohtu alla nn nelikjõuk. Tegemist oli kultuurirevolutsiooni nelja kõige radikaalsema eestvedajaga. See oli tingitud järjekordsest võimuvõitlusest. Nende hulka kuulus ka Mao abikaasa. Nende üle peeti näidiskohtuprotsessi ja nad mõisteti surma. Nendele jäi siis süüks revolutsiooni aegsed liialdused. Nende kampaaniad tunnistati ekslikeks. 1990. Enamik rahvakommuune saadeti laiali, tekkisid jälle üksikmajapidamised ja ka tööstuslikus tootmises soodustati igati eraettevõtlust. Mindi üle turumajanduslikele põhimõtetele. Kui NSVL need reformid kippusid minema isepidi, siis Hiinas toimusid need range kontrolli all. Majandus liberaliseerus, aga poliitilises mõttes ei muutunud midagi. Kehtima jäi ikka kommunistlik partei. Välispoliitika vahetult pärast II ms suheldi NSVL-ga. Suhted halvenesid, kui Stalini
annaabi.ee 
