usuellu, siis leidsid Rootsi võim ja kirikurongkonnad eest üsnagi käestlastud rahva. Enamik neist ei teadnud kümnest käsust, issameiest ega armulaual käimisest mitte midagi. Talupojad sooritasid ikka oma vanades pühapaikades rituaale, milledes segunesid loodususundi ja katoliikluse jooned ohverdasid raha, vaha, lõnga jne. Viru-Nigula Maarja kabeli varemete juures 2. juulil peetud ,,ebajumalateenistuste" tõkestamiseks oli kohale kutsutud isegi sõjavägi. Teateid analoogilistest rahvakogunemistest reeglina vastava kiriku või kabeli nimipühaku päeval oli rohkesti. Tänapäeval nimetatakse neid päevi rahvakalendri tähtpäevadeks. 17. saj. hakkas loodususund siiski taanduma ja talupojad hakkasid kirikus käima. Üleminek ei olnud järsk, vanad uskumused vahetusid uutega sujuvalt, ent kindlalt. Vastuolulisel kombel oli 17.sajand Eestis ühtlasi nn. nõiaprotsesside kõrgaeg, kuid see polnud nii ainult Eestis, vaid ka mujal
Jungil on 2 suurt õpetust: · erinevusõpetus Jungi põhiterminid, mille järgi ta inimesi jagab, on ekstra (libido välja)- ja introvertsus (libido sissepoole suunatud). Ekstravert on hea suhtleja, hästi kohanev, ei tõmbu iseendasse ka rasketes olukordades, kuid võib olla pealiskaudne, vajadus endast head muljet jätta, ei pruugi olla küllaldaselt enesekriitikat, ei meeldi üksi olla. Introvert on ebakindel suhtlemises, enesessetõmbunud, ei pea lugu rahvakogunemistest/seltskondadest, enamasti on tundlik ja sügav sisemaailm, millega kaasneb kõrgenenud enesekriitika, pessimistlik suhtumine ümbritsevasse. Üldiselt eelistatakse ekstraverte, samas pole introverdid nii edukad. Ekstra- ja introvertidel on ka alajaotus. Kummalgi 4 alatüüpi. On olemas mõtlev, tundev, aistiv ja intuitiivne. Ekstra- ja introvertseteks jagas ta vaimselt terveid inimesi. Samas võivad kõik inimesed haigestuda. Mõlemal tüübil on oma psüühilised haigused
Karolingide ajal kutsuti kogunemisi maiväljadeks, merovingide ajal märtsiväljadeks. Tactius tahtis vahendada oma ideaalkorraldust. 11 Hõimujuhid printsipiaadid (principes) olid piiratud ring, perekond, kellele traditsiooniliselt kuuluv võim. Juba olemas sõltuvad kihid. Märtsi ja maiväljadest osavõtjate ring kahanes, sest vabade relvakandjameeste (aadlike) osakaal vähenes. Skandianaavias Riigipäevadel vabad talupojad, sest see on väljaarenenud kunagistest rahvakogunemistest. Hõimuriikide eesotsas olid kuningad ja juhid. Dux = juht, keskaegses derminoloogias tõlgitakse hertsogina. Heer +Zug =hertsog ehk sõjaretke juht. Rex =kuningas. Rahvasterändamise ajal, kui rahavad puutusid kokku uute maade ja inimestega, siis see tugevdas kinldasti kunonga võimu. Hõimud territooriumide järgi. Frankide riigi administratsiooni põhiametnikeks olid krahvid. Krahv tähendab esialgset kuninga ametnikku, kes esindab kuningat riigi piirialadel
Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. · Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. · Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. o Jung arvab et need kaks tüüpi on vastandlikud ja näevad üksteises negatiivseid jooni. Jungi teooria on rohkem introvertne. o Kumbi nendest kahest tüübist moodustavad veel alatüübid: aistiv, mõtlev, tundev, intuitiivne o Need kaks tüüpi tasakaalustavad üksteist, igas inimeses on olemas mõlemad
kauakestev ja suurejooneline Rahvakalender.Tähtpäevad Enne ristiusku ja kalendrikuupäevi Mõeldes end ajas tahapoole, võime kujutada, kuidas ennemuiste mõne praegu tuhandeaastaseks peetava tamme ümber kogunes inimeste rühm, nagu on tänapäeva ekskursioonid. Sellisteks minevikust jutustavateks puudeks võiks olla Pühajärve sõjatamm, Rannamõisa tamm Kodavere- Mustvee maantee ääres, Tamme-Lauri tamm Urvastes ja paljud teised. Ettekujutust muistsetest rahvakogunemistest pühades hiites aitavad saada kirjapanekud märksa hilisematest aastasadadest. Koguneti kokkulepitud ajal ühise palvuse pidamiseks, pöörduti abiandjate poole loitsusõnadega, sest oli tarvis, et vihm ega rahe ei rikuks põldu, et kari kosuks ja oleks metsakiskjate eest kaitstud, et tuli ei laastaks hooneid ja karta poleks vaenuvägesid. Nende kaugete aegade kajastus püsib vaimolendeid märkivates nimetustes, nagu metsavaim,
Jungi libido on laiem, mitte ainult seksuaalne, vaid inimese psüühiline energia. Kui see vaimne energia on inimeses suunatud väljapoole, siis on tegemist ekstraverdiga, kui sissepoole, siis on tegemist introverdiga. Neid tüüpe jaotabki ta selle järgi, kuhu liibido on suunatud. Ekstraverdid head suhtlejad, elavad, hästi kohanevad, pealiskaudsed, tahavad endast head muljet jätta, ei meeldi üksindus, võib olla puudulik enesekriitika võime. Introverdid ei pea lugu rahvakogunemistest, tundliku ja sügava sisemaailmaga, kipuvad olema pessimistlikud, enesekriitilised. Meie tüüpi ühiskonnas on ekstraverdid edukamad. Need kaks tüüpi näevad üksteise juures pigem halbu omadusi. See on ka üks põhjus, miks üldse tekivad maailmas vastandlikud teooriad, ellusuhtumised, eluviisid jms. Isegi psühholoogilisi koolkondi saab niimoodi jagada. Nii lihtne see jaotus ei olnud, et on ainult kaks tüüpi. Need mõlemad kaks tüüpi jagunevad omakorda neljaks ??
annaabi.ee 
