ja julgeolekuorganite hooneid. SDV hättasattunud juhtkond pöördus okupatsioonivõimude poole. Ida- Berliinis ja teistes linnades sõitsid tänavatele Nõukogude tankid. Surma sai ligi kolmsada inimest, vangistati tuhandeid. See oli esimene massiväljaastumine Ida- Euroopa sotsialismimaades Moskva surve vastu. Järgnesid Ungari (1956), Tsehhoslovakkia(1968), Poola... Sisepoliitika SDV kõrgeim riigivõimuorgan oli Rahvakoda (Volkskammer). Rahvakoda valis Riiginõukogu, mis täidab Rahvakoja otsuseid ning esindas riiki rahvusvahelis-õiguslikes suhetes. Nõukogu eesotsas oli Ulbricht, kellest lähtusid kõik otsused ja keda omakorda käsutas Moskva. Sotsialistliku liikumise peaeesmärk oli riigi kodanike kaasamine sotsialismi ehitamisele ja neis sotsialistlikku teadlikkuse kasvatamine. Vormiliselt kehtis SDV-s samuti mitmeparteisüsteem nagu Lääne- Saksamaalgi.
troopilised vihmametsad.taimekoosluses on ka lähistroopilise liike,parasvöötme liike ja alpiniite. Indias on 207 looduskaitseala ja 45 rahvusparki.Sealhulgas on ka Nilgiri Biosfääri kaitseala,Giri rahvuspark,Sandjay Gandgi rahvuspark,Corbetti rahvuspark ja Kaziranga rahvuspark. Riigikord India on föderatiivne vabariik kus kehtib 1950.a põhiseadus.Seadusandlik võim kuulub kahekojalisele parlamendile.(Rahvakoda ja Osariikide nõukogu) ja riigipeale.Presidendi valib viieks aastaks valijameeste kolleegium,mis koosneb parlamendi mõlema koja ja osariikide seadusandlike kogude liikmeist.Rahvakoda valitakse otsestel ja üldistel valimistel samuti viieks aastaks.Osariikide Nõukogu valivad osariikide seadusandlike kogude liikmed kuueks aastaks.Täidesaatvat võimu teostab valitsus,kes vastutab Rahvakoja ees.Osariikides kuulub
Keisririigi konstitutsioon 1849. aasta mai lõpuks jõudis Frankfurdi parlament lõpule konstitutsiooni koostamisega ja võttis selle vastu. Põhiseadus kuulutas välja ühtse Saksa keisririigi, mille eesotsas seisab päriliku võimuga sakslaste keiser. Kõik 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid hakkama alluma keisrile ja kahekojalisele Riigipäevale, mille esimeseks kojaks kavandati üldise, võrdse ja salajase hääletamise teel valitud Rahvakoda, teiseks riike esindav Riikidekoda. Kavas oli luua föderatiivne keisririik. Frankfurdi parlament valis Saksa keisriks Preisi kuninga Friedrich Wilhelm IV, kuid too keeldus. Polnud jõudu, millega põhiseadust kehtestada. 1849.aasta kevadel puhkesid siiski mitmel pool Lõuna- ja Lääne-Saksamaal ülestõusud konstitutsiooni elluviimise toetuseks. Üks suurimaid väljaastumisi toimus Saksimaa pealinnas Dresdenis.
see samas üks maailma kõige enam parandatud riikluse alusdokumente, millesse on pärast selle kehtimahakkamist 1950 tehtud üle 80-ne paranduse. Suurel määral on parandused kajastanud seniajani käivat võimuvõitlust parlamendi ja ülemkohtu vahel, sest parlamendi suveräniteedi põhimõte põrkab tihti kokku põhiseadlikkuse järelvalve põhimõttega. Seadusandlik võim Parlament kahekojaline parlament, mille kodadest suurema võimuga on Rahvakoda. Ainult selles kojas saab algatada finants-seaduseelnõusid, kuid seadused ise peavad saama mõlema koja heakskiidu. Rajya Sabha (Osariikide koda) Ülemkoda koosneb 245-st liikmest, kellest 233 valivad osariikide ja territooriumide seadusandlikud kogud, 12 aga on eraldatud presidendi mööratavatele auväärt kodanikele. Liikmete volitused kestavad kuus aastat, kuid iga kahe aasta järel uuendatakse kolmandik koosseisut. Lok Sabha (Rahvakoda) Alamkoda koosneb 545
Pindala 3 287 263 km2 ja elanikke 1 129 667 500 (2007). Pealinn on New Delhi, India on jagatud 28 osariigiks ja 7 territooriumiks. Riigikeeled on hindi ja inglise keeled, rahaühik india ruupia. India on Rahvaste Ühendusse kuuluv parlamentaarne föderatiivne vabariik. Riigipeaks on tseremoniaalse osaga president, kelle valib 5 aastakse valijameeste kolleegium. Seadusandlik organ on kahekojaline parlament, mis jagune Osariikide Koda ja Rahvakoda. Seaduseelnõusid algatab Rahvakoda, kuid nende jõustumiseks on vajalik mõlema koja heakskiit. Valitsusjuht on peaminister, kelle määrab Rahvakoja enamuspartei või koalitsiooni ettepanekul president. Kehtib 1950.a. põhiseadus, mida on korduvalt parandatud. Rahvaarvu järgi on India Hiina järel teisel kohal maailmas ning rahvaarvu absoluutse juurdekasvu poolest 1. kohal. 1952 aastast soovitatud pereplaneerimisekava elluviimine on usuliste tõekspidamiste ja kultuuritavade tõttu raske
keskvõim jäi vaid nimeliseks. Preisi kuningas tagandas liberaalse valitsuse ning Asutavalt Kogul lasti vastu võtta kuninga kingitud põhiseadus. Piirati poliitilisi vabadusi ning kuningale jäi Veto õigus. 1849 jõudis Frankfurdi parlament põhiseaduse koostamisega lõpule. Kuulutati välja ühtne Saksa keisririik. Kõik 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid alluma keisrile. Tuli luua kahekojaline Riigipäev, mille esimeseks kojaks kavandati valitav Rahvakoda ja teiseks riiki esindav Riikidekoda. Nähti ette ühtset välispoliitikat ja sõjaväge. Frankfurdi parlament valis saksa keisriks Preisi kuninga kuid too keeldus. 1849ndal aastal sõlmisid Preisimaa, Saksimaa, Hannover kolme kuninga uniooni, millega ühines veel 28 Saksamaa riiki. Preisimaa tugevdamiseks pidas kuningas Wilhelm I vajalikuks sõjaväge reorganiseerimist. Wilhelm I määras Preisi valitsusjuhiks Otto Leopold von Bismarck, kes viis sõjaväe reformi läbi.
annaabi.ee 
