Tööjõu kasutamise eest maksid mõisad riigile makse, mida arvastati adramaade järgi. Võib öelda, et usu- ja hariduselu käisid Rootsi ajal käsikäes. Peale Liivisõda olid kõik kirikud purustatud, kogudused ilma õpetajateta, loobuti ristimisest ja pastorite haridus oli väga kehv. Rootsi võimudele oli tähtis luteri usu kehtestamine Eesti alal, kuna nad tahtsid Eestit eelkõige rootsistada. Luteri usu levitamiseks püüdis Rootsi võim edendada kooliharidust, välja anda rahvakirjandust ja pidada jumalateenistusi eesti keeles. Ülikooli asutamine oli üks osa Rootsi riigivõimu kindlustamisest Liivimaal. Selleks valiti Tartu oma soodsa geograafilise asendi järgi. Ülikooli asutas Liivimaa kindralkuberner Johan Skytte. Tartu Ülikool avati 1632. aastal ja õppetöö toimus ladina keeles. Siiski võime Eesti hariduse alguseks lugeda 1686. aastat, kui hakati kooliharidust andma ka lihtrahvale. Hariduse andmise eesmärk oli pöörata rahvas ikkagi luteri usku,
Ometi õnnestus tal välismaale põgeneda. Jacob Johan Hastfer Kohaliku aadli murdmiseks teenistusse määratud Liivimaa kindralkuberner, teguvõimas ja kuningale truu Pulli Hans Eesti tuntuim kaupmees, arvati Tartu linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks Joachim Jhering Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop Eestis, suutis luteri kiriku kindlale alusele seada Johann Fischer Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kiriku Bengt Gottfried Forselius Õpetas tasuta talupoisse, oli Piiskopmõisa seminari ainuke õpetaja, määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide inspektoriks, kuid tagasiteel Rootsist hukkus Heinrich Stahl Tallinna toomkiriku õpetaja, koostas esimese eesti keele grammatika
Academia Gustaviana nii kutsuti Tartu Ülikooli valitseva kuninga järgi 7. Johann Reinhold Patkul haritud maanõunik, kes oli Liivimaa aadlipositsiooni juht Joachim Jhering Rootsi valitsusaja tegusaim piiskop, seadis luteri kirikule kindla aluse, (ametis 1638-1657) Johann Fischer nimekaim Liivi superintendant (1675-1699), kutsuti Liivimaa apostliks, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ja kindlustas kirikut organisatsioonina Bengt Gottfried Forselius 1660-1688; asutas 1684 Piiskopimõisa seminari eesti koolmeistrite ja kösterite ettevalmistamiseks, käis Stockholmis koos Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga, et tõestada talupoegade tarkust, 1686.aastal avaldas aabitsa, oli talurahvakoolidse inspektor Ignatsi Jaak ja Pakri Hans Forseliuse parimad õpilased Kambja kihelkonnast,
168687 Liivimaa kuberner,168716Liivim kindralkuberner, 169095 TÜ kantsler. Reformis haldust,surus maha balti aadli vastupanu mõisate reduktsioonile. J.R.Patkul-Liivim aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik,Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid J.Jhering-Piiskop,tegi suure töö luteri kiriku organis-sel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süstm, I eesti k.aabits J.Fischer-Liivim superintendent,edendas k.haridust,andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organisats J.Hornung-1893. ilmus tema ladinak-ne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära Johann Wilhelm Krause-Toomemäele ja selle jalamile püstitatud ülikoone hoonete projekteerija,hiljem ülikooli prf, arhitekt. Johann Christoph Petri- rahvasõbralik haritlane, kritiseeris pärisorjust oma raamatus "Eestimaa ja eestlased"(1802).
Johann Reinhold Patkul-Liivimaa aadliopositsiooni juht, haritud maanõunik, Karl XI reduktsiooni põhilisi vastaseid Pulli Hans-Tartu Eesti kaupmees17 saj lõpus , kes arvati linna kodanikuks ja Suurgildi liikmeks. Joachim Jhering-Piiskop, tegi suure töö luteri kiriku organisatsioonilisel ülesehitamisel,töötas välja kirikukaristuste süsteemi, andis välja esimese eesti keelse aabitsa. Johann Fischer-Liivimaa superintendent, edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas kiriku organistasiooni. Bengt Gottfried Forselius-Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Igantsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri-Forseliuse õpilased, kes käisid Rootsi kuninga vastuvõtul. Heinrich Stahl- Esimese eesti keele grammatika autor, avaldas esimesena eesti keeles usuõpetuse raudvara. Johan Hornung-1893. ilmus tema ladinakeelne eesti keelne grammatika, mis arvestas rohkem eesti keele eripära
· Vasakul: Gustav II Adolf, paremal Liivimaa superintendent ( kõrgeim piirkondlik vaimulik ja kirikuelu korraldaja Rootsi ajal) Hermann Samson luterlik fundamentalist · Karl XI aegsed reformid o Liivimaa kindralsuperintendent Johann Fischer (1674-1700) o edendas kooliharidust, o Korraldas Uue ja Vana Testamendi tõlkimist lõuna- ja põhja-eesti keelde o andis välja rahvakirjandust o kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kiriku o Esimesed talurahvakoolid XVII saj keskel · Karl XI aegsed uuendused o 1684-1688 Forseliuse seminar Lugemine, kirjutamine Usuõpetus, kirikulaul Rehkendamine Saksa keel Raamatuköitmine o Ignatsi Jaak ja Pakri Hanso Jürri Rootsi kuninga juures o määrati Eesti- ja Liivimaa talurahvakoolide
aastal. Nälga surnute arvu Eestis hinnatakse 70 000-75 000, suri 20% rahvastikust. Luteri kirik Eestis: Tuntuim piiskop oli Joachim Jherling, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nii Eestimaal ja Liivimaal loodi luterlik kirikuvalitsus- Konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas oli kindralsuperintendent., kelle volitused olid võrreldavad piiskopiga. Tuntuim kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes arendas kooliharidust , andis välja rahvakirjandust ja kindlustas Liivimaa kiriku organisatsiooniliselt. Luterlusega kaasnes eitav suhtumine mistahes usuvooludesse ja sektidesse, kui need kaldusid kõrvale ortodokssest luterlikust õpetusest. Eeskätt takistati pietismi levikut. Luteri usk muutus valitsevaks usus Eestis. Koguduste majandusasjadega tegelemiseks seati ametisse maarahva hulgast valitud vöörmündrid, mis lähendas talupoegi kirikule. Talurahva suhtumine kirikussde muutus paremaks. Võitlus vääraga:
kombed; soovida jättis pastorite haridus ja kõlblus. Joachim Jhering Rootsi valitsusaja tegusam piiskop Eestimaal, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Konsistoorium kirikuvalitsus nii Eesti- kui ka Liivimaal. Kindralsuperintendent vaimulikkonna juht, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Johann Fischer kindralsuperintendent, keda kutsuti uueks Liivimaa apostliks, ta arendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust ning kindlustas organisatsiooniliselt Liivimaa kirikut. Vöörmünder maarahva hulgast valitud ametnik, kes tegeles koguduse majandusasjadega. Nõiaprotsessid nõidade jälitamine, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, nt rahvaarstid. Bengt Gottfried Forselius õpetas välja koolmeistreid, ta valdas hästi soome, rootsi, eesti ja saksa keelt; oli õppinud Tallinna gümnaasiumis ja veidi Saksamaal ülikoolis; alustas Eestimaal talupoiste
Vaimuelu Liivi sõda oli viinud luteri kiriku haletsusväärsesse seisundisse, talurahva seas levisid taas muinasusu kombed. Soovida jäid ka pastorite kõlblus ja haridus. Liivimaal oli takistanud luteri levikut Poola võim, kes pooldas katoliiklust. Nagu ka Eestimaal loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent. Nimekaim Liivimaa kindralsuperintendent oli Johann Fischer, kes edendas kooliharidust, andis välja rahvakirjandust. Siinne luteri kirik püüdis vastu seista ka erinevatele usuvooludele, eriti aga pietismile. Võideldi ka teiste väärusunditega. Hävitati muinasusu ohverdamispaiku ja hakati läbi viima nõiaprotsesse. Kindralsuperintendent Samson avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda oma nõia välimäärajas. Üheks näiteks oli veeproov, milles inimene seoti kinni ja visati vette, süütu inimene pidi põhja vajuma. Karistuseks oli tavaliselt tuleriidal
annaabi.ee 
