vastaste igal võimalikul viisil mahasurumine. Sageli puudub vastutus oma tegude moraalsetele ja eetilistele tagajärgede eest. 18. jaanuarist 1919. aastast kuni 21. jaanuar 1920. aastani toimunud Versailles' rahukonverents kuulutas Saksamaa sõjasüüdlaseks. Samuti ei saanud loodetud alasid Itaalia. Mõlemas riigis tekkis sobiv keskkond diktaatorite võimuletulekuks. Sobiv aeg oli ka sellepärast, et laiendati valimisõigust, mis kaasas poliitilisse ellu uusi rahvakihte, kellega oli lihtne manipuleerida. Lisaks polnud demokraatia end ära tasunud. Loodeti, et demokraatia toob riigi õitsengu, kuid kuna demokraatia püsimiseks on vaja nii tugevat rahvast kui ka tugevaid juhte, ei jõutud seda õitsengut ära oodata. 29. oktoobril 1929. aastal Ameerika Ühendriikidest alanud majanduskriis mõjutas paljusid riike. Ennekõike aitas see totalitaarset võimu ihkavate Hitleril ja Mussolinil rahvamasse enda poole võita
nõudel vaherahu. Läti sai tagasi seadusliku valitsuse. VÕIDUPÜHA Tallinna Kuristiku Gümnaasium / Vabadussõda 9. klass / õp. Veinika Lemsalu 5 Eestis tähistatakse 23. juunil VÕNNU all saavutatud võitu LANDESWEHRI üle võidupühana. VABADUSSÕJA LÕPP. ASUTAV KOGU ja MAAREFORM Pärast Eesti ala vabastamist oli tarvis EESTI VABARIIK üles ehitada. 1919.a aprillis toimusid ASUTAVA KOGU valimised. Rahvas valis sinna 120 saadikut, kes esindasid erinevaid rahvakihte ja paljusid parteisid. 1919.a. oktoobris võttis ASUTAV KOGU vastu MAASEADUSE, sellega võttis riik mõisnikelt maa ära ning jagas selle talupoegadele. Maaseaduses oli kirjas, et esmajoones saavad maad Vabadussõjas vaenlase vastu võidelnud kodanikud. Maareform vastas Eesti talurahva ootustele ja innustas sõdureid võitlust jätkama. RAHUKÕNELUSTE ALGUS Pärast seda, kui Punaarmee vallutas Pihkva tagasi, tegi Nõukogude Venemaa Eestile ettepaneku alustada läbirääkimisi
kirikuvaidlus ja kuninga eitav suhtumine revolutsiooni. II ,,Võrduse revolutsioon" (sept.1792-juuli 1794) · Ideaaliks demokraatia laiendamine · Algus: 21.sept.1792 kuulutas Prantsusmaa konvent (end. seadusandlik kogu) Prantsusmaa vabariigiks. · Lõpp: Jakobiinide diktatuuri terrorireziimi kukutamine · Areng: ,,demokraatia" moondub enneolumatuks terrorireziimiks Sankülotid · Sankülotid: konvendi väline ,,demokraatlikke rahvakihte" esindav survegrupp. · Väikekodanlased, töölised, haritlased · Mõjutavad revolutsiooni suunda: radikaliseerumine · Põhjuseks lihtrahva häda (nälg ja töötus) · Kontrevolutsioonilise tegevuse tõrjumine · Programm: ,,Rikkurid" on revolutsiooni vaenlased ja vaid rahvas võib päästa revolutsiooni ,,Pahempoolsed" jakobiinid · Sankülotide eesmärk: demokraatlik väikeomanike ühiskond ja riigi juhitud majanduselu
ajakirjaga. Sellest ajast peale saab talurahvas N-i luule peateemaks. Need kolm meest pöördusid nüüd rahva poole. Sovremennik suleti 1866. Nekrassov võttis endale uue ajakirja Otetsestvennõje Zapiski. N ei olnud narodnik, kuid rev demokraadina oli see ainus rahvakiht, millele toetuda. Nekrassov suri 1878. aastal. Talle saadeti meeletult poolehoiuavaldusi ja tänulikke kirju. Nekrassov andis hävitava hoobi puhta kunsti positsioonidele. Tema luule kirjeldab kõiki rahvakihte: aadlikest kõneleb ta viha, ametnikest iroonia, rahakodanlusest põlgusega, kuid rahva elust kirjutab ta soojalt, nende kannatusist kirglikult valusalt ning pidulikult lihtsast tööinimesest. Talunaisele elab Nekrassov nii haaravalt kaasa, kui seda pole keegi kunagi enne teinud. Tema luules on kahetsusemotiive, et ta ei saanud oma rahvast paremini aidata. Nekrassovi töödest on esikohal poeem ,,Kellel on Venemaal hea elada?", mis on Vm rahvakihtide entsüklopeediaks
Siit peale kõik lüüasaamised rindel seostusid otseselt Nikolai II endaga. Tekkisid ka mitmesugused skandaalid. Ennekõike Rasputini tegevusega seoses. Juba 1916-17. aasta vahetusel oli kogu Ve impeeriumis alanud ulatuslik käärimine: streigid, pol nõuded, demonstratsioonid jne. 23.02.1917 algas järjekordne streik Petrogradi suuremates ev-tes. Selle põhjustas väidetav näljaoht. Tegelikult olid need kuulujutud asjata. Streik muutus paari päevaga ülelinnaliseks, haarates ka ametnkke jt rahvakihte. Algasid miitingud, demonstratsioonid. Muudetagu Ve vabariigiks, pm samad loosungid, mis 1905. aastal. Valitsus püüdis rakendada traditsioonilisi abinõusid. Politseivõimud ja sõjavägi. Paraku ei arvestatud sõjaväe muutunud meeleoludega. Sõjaväeosad hakkasid järjest üle minema mässuliste poole. Pealinna hakati tõmbama sõjaväeosi väljast, kuid ka nemad läksid üle. Sellega sattusid rahva kätte relvad. Praktiliselt kogu pealinn oli mässuliste kontrolli all. Võim
Ei, inimesed ei suutnud endale isegi ette kujutada võitluse teisi vorme. Osalemine selles rumaluses oli ainult tagajärjeks ettekujutustes ja arusaamatustes valitsenud üldisele segadusele selles, millist mõju pidi vältimatult avaldama partei osavõtt selles ettevõttes, mida ta ise otsustavalt hukka mõistis. Tavaliselt seisnes arutelu selles, et, esinedes "kogu rahvuse palge ees" "üldrahvalikul tribüünil", saab partei võimaluse kergemini valgustada laiu rahvakihte. Võitlus parlamendi sees tõotas paljude silmis suuremaid tulemusi, kui pealetung väljast. Seejuures pandi teatud lootusi saadikupuutumatusele. Inimesed olid veendunud selles, et parlamendiimmuniteet ainult tugevdab üksi-kuid võitlejaid ja annab nende löökidele suurema jõu. Tegelikus elus tuli see kõik välja teisiti. Auditoorium, mille ees esinesid nüüd Saksa rahvusliku partei saadikud, oli mitte suurem vaid väiksem
annaabi.ee 
