Kontrolltöö kordamisküsimused Eesti kultuurilugu 1. Kuidas seletavad Kalev Wiik ja Ago Künnap eestlaste päritolu? Wiiki arvates on eestlased ja soomlased igipõlised eurooplased,kes saabusid siia kui jää hakkas sulama ja taganema,eestlased saabusid 12 tuh a tagasi ja soomlased 10 tuh a tagasi, lõunast,sest geneetikute arvates oli Musta mere põhjakaldal jääajal euroopa pelgupaik kus säilis karmides tingimustes taimestik,loomastik ja inimasustus. Künnap i arvates see teooria peab paika ja et eestlaste soomeugrikeelsed ja täielikult europiidsed esivanemad tulid samuti siia 12 tuh a tagasi pärast jää sulamist ja sellest ajast peale siin elanud ning oma soomeugrikeelt kõnelenud. 2. Kuidas on klassikaliselt seletatud eestlaste päritolu? Eestlaste soomeugrikeelsed ja natuke mongoiidsed esivanemad olevat asunud selle maalapile leame 7 tuh a eest kusagilt idast uuralist v lääne siberist 3. Eesti...
Pärtlipäev Üldiselt 24. august on rahvakalendris pärtlipäev, mis tähistab looduses sügise algust. Lahkuvad pääsukesed ja algavad hallad. Vanarahvas pidas pärtlipäeval lõikus- ja külvipüha. 18. sajandil sai 24. august rukkiema, külviema ehk rohuema päeva nimetuse. Sel päeval oli külv rangelt keelatud. Muidu riknevat vili. Nimi ja aeg kattub Armeenias tegutsenud apostel Bartolomeuse mälestuspäevaga, kes nüliti elusalt. Pärtlipäevaks oli lõpetatud humalakorjamine ja Lääne-Eestis linad kitkutud. Lääne-Eestis ja saartel on 24. august ka lambaniitmise päev ja viimane sokutapmise aeg. Pärtlipäev on samuti levinud meevõtu alguspäevana. Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasi ,,Berta" andmeil keeras vana ütluse kohaselt Pärtel kapsapäid. Kuna eestlase toidulaual oli kapsas väga oluline toit ja hapukapsas talvel peamisi vitamiini allikaid, siis on 19. sajandi kalendritavades kapsale pööratud sama palju tähelepanu kui viljale. Töökeelud Keht...
Järva-Jaani Gümnaasium Pühad 2016. aastal Referaat Koostas: Siim Sander 8. Klass Järva-Jaani Gümnaasium 2016 Sisukord 1. Jaanipäev 2. Jõulud 3. Näärid 4. Jüripäev 5. Allikad Jaanipäev Jaanipäev on iidne suvepüha, aasta tähtsam püha. Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaial omaste haudasid. Õhtul süüdati jaanituli, aasta kõige olulisem tuli. Jaanituld tehakse tänagi, see tava on üsna vähe muutunud viimase saja aastaga. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Tänapäeval kohtuvad rohkem ühevanused sõbrad. Paljud rahvad seostasid jaanituld algselt päikesepüha ja -kultusega. See kehtib ka eestlaste kohta. Jaanilõkkeks koguti aegsasti puid ja muud põletusmaterjali. Veel 20...
Jaanipäev 24.juuni 5.klass Mida ei tohtinud teha? • Tegemist oli nii olulise pühaga, et anti vaba päev karjasele, teenijarahvale ja muidugi noortele. Toimetati üksnes hädavajalikke toiminguid, välditi karja sattumist võõra silma ette, et seda ei saaks ära nõiduda ega kahjustada. Mida märgib jaanipäev? • Jaanipäev on Eesti rahvakalendri suvepüha, mis langeb 24. juunile. Seda tähistatakse traditsiooniliselt jaanilaupäeval ehk 23. juunil. • Jaanipäeva tähenduse eestlastel võtab kõige paremini kokku üks Virumaalt pärit ütlus: "Jaanipääv oli üks ilo ja unne pääv kõigile." Mis olid tavad? • Jaanilaupäeval oli maal ja ka linnas veel hiljuti tavaks käia saunas ja tingimata külastada surnuaeda. Õhtul süüdati jaanituli. Kui, siis ehk seevõrra, et sajandi eest oli jaanituli sagedasti paik, kuhu koguneti igas vanuses pereliikmetega ühiselt lõbutsema. Kust tuleb jaanipäeva ...
1. Jaanuar – nääri-, hundi-, helme-, süda-, uue aasta-, vastse ajastaja-, algu ja talviste kuuks Jaanuaris oli meeste peamiseks tegeevuseks metsa – ja veotööd NÄÄRID – 1. jaanuar. Näärid on aastavahetuse aeg Eestis, mida tähistatakse vähemalt keskajast. Nääride tähistamine ja kombestik viitab selgelt Skandinaavia algupärandile. Nimi tuleb arvatavasti rootsi sõnast Nyår. Nõukogude okupatsiooni ajal, mil jõule nende kristliku tähenduse tõttu ei peetud, võttis jõulu kombestiku suuresti üle näärikombestik (jõuluvana asemel näärivana jms). Eesti rahvakultuuris on näärikombestikku kõige rohkem järgitud nääriõhtul (ka: vana-aastaõhtu) ja nääriõhtu tavad, uskumused ja toidud on lähedased jõuluõhtu omadega (http://et.wikipedia.org/wiki/N%C3%A4%C3%A4rid) KOLMEKUNIGAPÄEV – 6. jaanuar. Kolmekuningapäeva kutsutakse ka kolmandateks jõuludeks või jõulude sabaks. Kolmekuningapäeval tõmbas eesti talupoeg jõulupühadele joone alla, veel pidutseti, vee...
EESTI RAHVAKALENDER 4a TTG JAANUAR. Kolmekuningapäev, 6. jaanuar. Idakirik seostas kolmekuningapäevaga üht keskset episoodi Uuest Testamendist: nimelt olevat Ristija Johannes ristinud täiskasvanud Jeesuse just sellel kuupäeval. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja, linnades koguti nad kokku ja viidi metsa. Euroopas oli tavaks sel päeval jõulukuused pidulikult põletada ja viimastel kümnenditel on suuremates Eesti linnadeski nii tehtud. Läbi aegade on kolmekuningapäev olnud oluline lastele neil oli ju õigus jõuluehted ära korjata ning jõuluõunad ja -maiustused kuuse küljest ära süüa. Taliharjapäev ehk kanutipäev 14 jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. V...
Elva Gümnaasium Volbripäev Referaat 2014 Elva 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 1. Volbripäeva olemus ........................................................................................................ 3 2. Volbripäeva tööd ja tegemised ....................................................................................... 4 3. Ilmastik ........................................................................................................................... 5 4. Volbripäeva tähistamine tänapäeval ............................................................................... 6 Kokkuvõtte ..................................................................................................................... 7 Lisa 1 ..........................
Elva Gümnaasium Volbripäev Referaat Eliise Hendrikson 8.b klass 2014 Elva 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................... 2 1. Volbripäeva olemus ........................................................................................................ 3 2. Volbripäeva tööd ja tegemised ....................................................................................... 4 3. Ilmastik ........................................................................................................................... 5 4. Volbripäeva tähistamine tänapäeval ............................................................................... 6 Kokkuvõtte ................................................................................
OSKAR LUTSU PALAMUSE GÜMNAASIUM Eerika Paumets MARDIPÄEV Referaat Juhendaja: Meeli Kägo Palamuse 2012 SISUKORD SISUKORD 2 1. MIS ON MARDIPÄEV? 3 1.1 Mardipäeva algusest 4 1.2 Mardipäev tänapäeval 5 2. MASKEERIMINE 6 3. KOMBED 7 4. MARDIPERE 8 1 KOKKUVÕTE 9 LISAD 10 1. SISSEJUHATUS Mardipäeva kombestik on eri maades ...
1 TALLINNA ÜLIKOOL Kunstide Instituut Tööõpetuse osakond Jekaterina Kudenko KUKKB13 EESTLASTE VANAD JÕULUKOMBED Essee Juhendaja: Tiia Artla Tallinn 2013 2 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.......................................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 Sissejuhatus.............................................................................................................................3 Eestlaste vanad jõulukombed................................
annaabi.ee 
