Viini Kongressi põhimõtted: · · Legitiimsuse e. seaduslikkuse põhimõte è taastati Euroopas enne 1789 valitsenud dünastiate võim Erandid: ei taastatud Sakas-Rooma Keisririiki Rootsis ei taastatud Gustav IV Adolfi võimu Konkr. ümberkorraldused: võimule said Bourboni, Habsburgid jt. · · Julgeoleku põhimõte è Pra ümber moodustati puhverriikide (vaheriik kahe suurriigi vahel) vöönd, mis pidi olema tõkkeks Pra ja teiste suurriikide vahel Erandid: Sveits kuulutati igati neutraalseks Konkr. ümberkorraldused: Belgia+Holland=Madalmaade kuningriik, Genua liideti Sardiiniaga. · · Tasakaalu põhimõte e ükski suurriik ei tohtinud muutuda teistest märgatavalt võimsamaks, tugevamaks. 1815 sept loodi Püha Liit, eestvedajaks Al I, liiduga ühinesid peaaegu kõik Eur valitsejad v.a. IM, paavst ja Türgi. Liidu ülesandeks oli kaitsta kristlust Euroopas, tegelikult sai see hoopis monarhiate kaitsmise tööriistaks. Pa...
13). • Amnestia emigrantidele. • Prantsuse panga rajamine (rahaühik – frank) • 1801 – sõlmiti konkordaat (kokkulepe Rooma paavstiga), millega katoliiklus tunnistati prantslaste usuks, kuid kindlustati sallivus hugenottide suhtes. • 1802 – Napoleon kuulutati eluaegseks konsuliks. • 1804 – Senat kuulutas Napoleon Bonaparte´i prantslaste keisriks ehk imperaatoriks. ÜMBERKORRALDUSED KEISRIRIIGI AJAL • Loobuti rahvaesindusest, • mindi üle turumajandusele, • taastati aadlitiitlid, • moodustati elukutseline sõjavägi, • Kehtestati “Tsiviilkoodeks” ehk “Napoleoni koodeks”: - eraomanduse puutumatus, - ebavõrdsus mehe-naise ja isa-laste suhetes, - abielu sõlmimiseks vanemate luba, - kodanikud tunnistati juriidiliselt võrdseks. Austerlitzi lahing SÕJAD JA VÄLISPOLIITIKA • Euroopa monarhidele oli Napoleon ohtlik- koalitsioonisõjad. Väejuhina oli ta oma
Selle käsitluse kohaselt on riik tekkinud just lepingu alusel, lepinguks on aga riigi põhikord (konstitutsioon), mis leiab oma väljenduse kaasajal põhiseaduses. Inimeste kogum, luues riigi, teostab teatud võimu nimetatud isikute üle üksikult. · Allikas: Eesti Vabariigi Põhiseaduse Ekspertiisikomisjoni lõpparuanne, http://www.just.ee/10726 (24.01.09) Rahvas kui esmane riigiorgan · Rahvas, erinevalt rahvaesindusest, on üldjuhul ainus esmane riigiorgan. Kõik teised riigiorganid on demokraatlikus riigis rahva poolt otseselt või kaudselt legitimeeritud, s.t. kogu riigivõim peab olema tagasiviidav rahvale. Rahvaesindus, olles rahva tahte väljendaja ning tema esindaja, on refleksioon rahvast. Viimase omapära avaldub selles, et temas võivad esineda ja tavaliselt ka esinevad teatud moonutused, mis on piisavalt väikesed, et parlamendi arvamust pidada üldjuhul vastavaks rahva tahtele.
Presidentalism ...rahvas valib presidendi ja parlamendi, president nimetab ametisse valitsuse.NT.Gruusia, Lõuna-Ameerika, USA jne. [President on nii riigipea kui ka valitsuse juht/peaminister, president täidab ka valitsusjuhi ülesandeid. Plussid:valitsus on püsivam. Miinused:kongress võib presidendi tegevust takistada.] Võim lähtub nii presidendist, kes nimetab valitsuse ja domineerib administratsiooni, kui rahvaesindusest, kes teeb seadusi. Võrdsemate vaidluste korral on kohtuvõimu osa suurem. President võib erinevates režiimides olla o Täitevvõimu pea, seadusandliku võimu pea, kõrgeim diplomaat, heaolu eest hoolitseja, parteijuht. Valijad valivad parlamendi ja presidendi-parlament ja president teostavad vastastikust kontrolli, president valib valitsuskabineti ministrid-kes juhatavad ministeeriume. Poolpresidentalism ..
Taas korraldati rahvahääletus ja selle tulemus oli veelgi parem kui eelmisel: vastuhääletajaid oli veelgi vähem kui eelmise korra 8000. Senat kuulutas Bonaparte prantslaste keisriks Napoleon I nime all. Pidulik kroonimine toimus Pariisis kuhu saabus ka Rooma paavst. Napoleoni kroonimisega lõppes Prantsuse vabariik. 1808 kaotati revolutsioonikalender ja pöörduti tagasi kristliku ajaarvamise juurde. 3 Keisririigi valitsemisel loobuti rahvaesindusest, läbi ei viidud ka kohalikke valimisi. Samas rõhutati rahvuse ühtsust. Napoleon oligi ametlikult prantslaste, mitte Prantsusmaa valitseja. Keiser nimetas kohtadel võimu teostavad prefektid ja linnapead. Arendati välja mitmeastmeline politseiaparaat. Loodi hiilgav õukond (keda ta petab?). Palju tehti tööd õigusloome vallas. 1802 oli kehtestatud "Tsiviilkoodeks", mida on nimetatud ka Napoleoni koodeksiks. Keskajaga võrreldes jäeti välja seisused ja kõik kodanikud tunistati
· Likvideeriti tsunftid · Keelati streigid ja töölisühingud · Võeti vastu Prantsuse esimene konstitutsioon · Valitsuse juhiks oli kuningas · 30. septembril läks Asutatav Kogu laiali Konstitutsiooniline monarhia: 1791.aasta septebmris võttis Prantsusmaa vastu esimese konstitutsiooni. Riigikorra aluseks kujuned Montesquieu võimude lahuse teooria. Täidesaatva võimu peaks oli kuningas. Kohtuvõim pidi olema sõltumatu nii rahvaesindusest kui ka kuningast. Vabariik: 1792.-99. aastal, kui kuningas kaotas usalduse rahva seas. Põhiseadust muudeti sellel ajal mitu korda. Vabariik kestis selle ajani , kui Napoleon krooniti keisriks 1804. aastal. Vabariigi raskused: lüüasaamised sõjas, talurahva rahulolematus, poliitiline lõhenemine, hindade tohutu tõus. Täidesaatev võim kuulus kuningale. Jakobiinide diktatuur: 1793-1794. Nende juht oli Maximilien Robespierre. Jakobiinid pooldasid kodanike täielikku võrdõiguslust
Põhiseaduskohtu mõju süsteemile ® Ekspertsus, hierarhilisus (kohtuastmed), spetsialiseeritus (harud), formaliseeritus Parlamentarism Tänapäevane: § parlamendi rolli vähenemine § usaldushääletuse piiramine § valitsusliikme roll olulisem parlamendi-liikme omast § partei juhib parlamendisaadikut § valitsusjuht liidrina Presidentalism n Võim lähtub nii presidendist, kes nimetab valitsuse ja domineerib administratsiooni, kui rahvaesindusest, kes teeb seadusi. Võrdsemate vaidluste korral on kohtuvõimu osa suurem. n President võib erinevates reziimides olla: n täitevvõimu pea n seadusandliku võimu pea n kõrgeim diplomaat n heaolu eest hoolitseja n parteijuht Weberi bürokraatiamudel ® Kindlate reeglite alusel püsiv töö ® Süsteemne tööjaotus ® Kindel hierarhia ® Erialane ettevalmistus ® Riiklik rahastamine koos avaliku vastutusega
parlamenti valitud. Selle põhimõtte järgi ei esinda Riigikogu liige Riigikogus mitte üksnes oma valijate huve, vaid teostab riigivõimu kogu rahva esindajana. Teiseks tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et parlamendi liige peab saama langetada poliitilisi valikuid oma südametunnistusest lähtuvalt. Seejuures kuulub Riigikokku valitud isiku vabast mandaadist tulenevate õiguste hulka vabadus oma maailmavaatelisi seisukohti ja/või erakondlikke eelistusi muuta ilma ohuta saada seetõttu rahvaesindusest eemaldatud. Samuti tuleneb vaba mandaadi põhimõttest, et Riigikogu liige ei ole seotud valimiste eelsel ajal antud lubadustega. 44. Vastutamatus (indemniteet) – mõiste ja tähtsus Riigikogu liige ei kanna õiguslikku vastutust hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus ja selle organites (PS § 62). Selle on põhimõtte eesmärk on tagada, et: Riigikogu liige saaks täita rahvaesindaja ülesandeid sõltumatult ning
annaabi.ee 
