Saksamaa toetusel sai Ungari 1938 osa Lõuna- Slovakkiast, 1939 Taga-Karpaatia, 1940 Rumeenialt Põhja-Transilvaania. II maailmasõjas toetas Ungari Saksamaad ning osales ka sõjas Nõukogude Liidu vastu 1941–1944. Sõja lõpus 1944.aastal oli Ungaris Saksa okupatsioon, millele järgnes 1945 NSV Liidu okupatsioon. Pärast sõda natsionaliseeriti kõik ettevõtted ning põllumajandus kollektiviseeriti. 1948 said juhtpositsioonidele kommunistid ning järgmisel aastal kuulutati Ungari rahvademokraatiaks, mida juhtis Mátyás Rákosi. 1956. aasta oktoobris toimunud rahvaülestõus oli algusest edukas, ning NSV Liidu väeosad taganesid riigi piiride taha. Ungari kuulutati vabariigiks ning pöörduti lääneriikide poole abi saamiseks. Rahvatõusu ajal Ungari peaministriks oli aastatel 1953–1955 peaminister Imre Nagy. 4.11. 1956 Nõukogude ja VLO liikmesriikide väeosad surusid revolutsiooni maha ning kommunistlik režiim taastati uue peaministri János Kádári juhtimisel.
Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ja represseeriti. Sama juhtus ka teiste Rahvarindesse kuulunud erakondadega. Iga väiksematki katset kommunistidele vastu hakata karistati erakonna keelustamise, laialisaatmise ja selle liikmete represseerimisega. Eesmärk oli alles jätta vaid need parteid, mis olid valmis kuuletuma kommunistidele. Kogu seda süsteemi nimetati uueks demokraatiaks ehk rahvademokraatiaks. Riike, kus selline süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks. Saksamaa peale Teist maailmasõda. 1946-1947 toimus Pariisi rahukonverents, kus kirjutati alla rahulepingud Saksamaa liitlastega (Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soome), kuid Saksamaa endaga rahu ei sõlmitud. Seega formaalselt jäi sõjaseisukord Saksamaa ja liitlasvägede vahel püsima. Saksamaa tuleviku üle oli mäletatavasti otsustatud Potsdami konverentsil (17.07-02.08), kus
ümberkorraldused. 3)Enne valimisi loodi Rahvarinne (erakondade ühendus, mis osales valimistel ühtse blokina). Need erakonnad, kes selle vastu olid keelustati ja aktivistid arreteeriti. 4)Peale valimis ühendati kommunistid sotsiaaldemokraatidega töölisparteiks, kes selle vastu olid represseeriti ( sama juhtus ka vastu olevate erakondadega, kes kuulusid küll Rahvarindesse, aga olid ühinemise vastu). Kommunistide eesmärk oli alles jätta vaid need, kes neile kuuletuksid. Seda nimetatakse rahvademokraatiaks. 5)Kui kõik võim oli kommunistide käes, viidi lõpule kõik sotsialistlikud ümberkorraldused- natsionaliseerimine, kollektiviseerimine, erakaubanduse keelustamine jne. Sotsialistlikku pööret toetas koguaeg NSVL. · 1947 TRUMANI DOKTRIIN e pidurdamisdoktriin: Ühendriigid lubasid seista kommunismi vastu maailmas. Ühesõnaga, majanduslik ja sõjaline abi riikidele, keda kommunism ohustas. Selle doktriiniga loobus USA isolatsionistlikust poliitikast
ülemvõimu Poolas, Jugoslaavias, Rumeenias, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Bulgaarias ja Albaanias · sõjaväe ja julgeolekujõudude abiga aidati võimule kommunistid · hiljem laienes NSVL mõju Ida-Saksamaale (SDV), Hiina RV-le, Mongooliale, P.-Vietnamile ja P.- Koreale · tulid võimule F. Castro juhitud kommunistid Kuubal b) Sotsialismileer: · ise nimetasid nad ennast rahvademokraatiaks, hiljem sotsialismimaadeks (1950ndaist) · koos NSV Liiduga oli sotsialismileeris 9 Euroopa riiki, 4 Aasia riiki ja Kuuba · sotsialistlik sõprusühendus NSV Liidule kuulekad sotsialismimaad · sõprusühendusest eristusid riigid, mis jäid osaliselt NSVL mõjusfäärist välja Jugoslaavia, Hiina RV, Albaania, P.-Korea c) Sotsialistlik orientatsioon vähemarenenud riigid Aasias, Aafrikas, Lad.-Ameerikas, kus aidati võimule
aktivistid arreteeriti 4. Pärast valimisi ühendati kommunistid ja sotsiaaldemokraadid ühtseks töölisparteiks. Sotsiaaldemokraadid, kes ei soovinud sellist ühinemist, kuulutati rahvavaenulikuks elemendiks ning represseeriti. Sama juhtus ka teiste Rahvarindesse kuuluvate erakondadega. Eesmärk oli alles jätta vaid need parteid, mis olid valmis kuuletuma kommunistidele. Kogu seda süsteemi nimetati uueks demokraatiaks või ka rahvademokraatiaks. Riike, kus selline süsteem kanda kinnitas, nimetati rahvademokraatiamaadeks. 5. Saavutanud kogu võimutäiuse, viisid kommunistid lõpule nn sotsialistlikud ümberkorraldused: natsionaliseeriti täielikult tööstus, kollektiviseeriti põllumajandus, likvideeriti peaaegu täielikult erakaubandus. Enamasti likvideeriti samal ajal ka opositsioon kommunistide endi ridades ning represseeriti kõik, kes ei nõustunud täielikult kopeerima
kuid see likvideeriti ning Ungari kaotas suure osa territooriumist Traianoni rahuga 1920 aastal. Taastati kuningriik, kuid kuningat polnud, oli vaid riigihoidja autoritaarrežiim. 1930 aastate lõpus sai Ungari territooriumi juurde Saksamaa toetusel. Saksamaad toetati ka teises maailmasõjas ja sõdis NL vastu, 1944 oli saksa okupatsioon ning hiljem NSV Liidu okupatsioon. Kõik ettevõtted natsionaliseeriti ja põllumajandus kollektiviseeriti. 1949 sai Ungari rahvademokraatiaks, Rakosi juhtimisel. 1956 oli rahvaülestõus, peaminister oli Nagy, NSVL taganes riigi piiridest, Ungari kuulutati vabariigiks, kuid langes kui revolutsioon maa suruti, taastati kommunism. 1960ndtel reformiti majandust, võisid olla väikeettevõtted. 1988 algas üleminek demokraatiale, 1989 aastast ollakse vabariik, vabad valimised aastal 1990. 1999 ühineti NATOga. 47. 15. Kreeka XX sajandil Kreeka elanikkond oli suurenenud, riigis olid pinged kuninga ja peaministri vahel, riik
annaabi.ee 
