Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rahvaarvul" - 7 õppematerjali

Eesti keel kui ohustatud väärtus
4
docx

Eesti keel kui ohustatud väärtus

Kui rääkida vene ja inglise keelest, siis ega need ise väga peale ei tungi. Küsimus on selles, missuguse tahtega ja missuguse jõuga me nende pealetungile oma tahte vastu asetame ja oma keelt edasi arendame. Lihtsalt vene keelel ja inglise keelel on väga suur kasutajaskond, mis omakorda on tinginud selle, et nendes keeltes on tõesti kõik eluvaldkonnad sõnavaraga hästi kaetud, ja eesti keel võib jääda nõrgemasse positsiooni. Ometi ei ole rahvaarvul ja keele saatusel otsest saatuslikku seost, sest alati on olnud võimalik teisi keeli ära õppida. Häda ja õnn on selles, et maailm pole kunagi varem olnud nii avatud ja nii suhtlev kui praegu. Ahvatlus vabatahtlikult üle minna ingliskeelsetele arvutiprogrammidele on muutunud tänaseks reaalsuseks, sest selles keeles on juba olemas kallilt kinni makstud tehnoloogiline toetus, tõlkeprogrammid ja kõikvõimalikud muud abiprogrammid. Tänane arvuti ei mõista veel eesti

Eesti keel → Eesti keel
5 allalaadimist
Elu maal ja linnas
2
docx

Elu maal ja linnas

mõjul suurenes haritav pind ja kasvas põllukultuuri mitmekesisus. 1.2 Millised tegurid olid selle eelduseks? Kliima Euroopas oli soojem ja stabiilsem. Arenes põllumajandus ja käsitöö. 2. Kuidas olid omavahel seotud linnad ja neid ümbritsevad maapiirkonnad? Mil moel tõi ühe areng kaasa teise majandusliku edenemise? Sõjapidamist hakati reglementeerima ja rohkem sõlmiti kokkuleppeid, mis keelasid kasutada relvi. See aitas jõudsalt areneda inimühiskonnal ja rahvaarvul kahekordistuda. Sõjapidamine liikus piirialadele, kus korraldati vallutussõdu, et laiendada kristliku maailma. Hakati tootma puitu, rauda, tina ja mett, mis viidi islamiriikidesse ja nii edendati Euroopa kaubandust. 3. Võrdle ühiskondlikku korraldust linnas ja maal. Kummal juhul on võimalik rääkida suuremast demokraatlikusest? Maal olid üldiselt talupojad harimas maad, mis neile ei kuulnud. Talupoegadel tuli kanda koormisi maa kasutamise eest- nad pidid töötama

Ühiskond → Ühiskond
74 allalaadimist
FIDŽI-PÕLLUMAJANDUSE ÜLEVAADE
8
docx

FIDŽI-PÕLLUMAJANDUSE ÜLEVAADE

Fidži 1.) 118 274 km²x23.3%/100%=4257,8km²(põllumajandusliku maa kokku) 2.) 4 257,8 km²/915 303=0.005 km²=0.5 ha Eesti 1.) 45 339 km²x22.2%/100%=100 652,3km² (põllumajandusliku maa kokku) 2.) 100 652,3km²/1 317 800=0.07km²=7 ha Võrrelge oma riikide maakasutust ja tehke järeldused, kummas riigis on paremad eeldused põllumajanduse arendamiseks. Põhjendage. Eesti pindala on Fidži omast pea 2,5 korda suurem, kuid rahvaarvul nii suurt vahet ei ole. Eestis on põllumajanduslikku maad 100 652,3 km², mida on 96 394,5km² rohkem, kui seda on Fidži saartel. Eesti eeldused on suuremad, sest maad on rohkem. Suurim takistus on kliima, mis nii soodne Eestis ei ole. Paremat eeldust näitab veel põllumajandusliku maa suurus inimese kohta. Eestis on igale inimesele põllumajanduslikku maad 7 ha, mida on 14 korda rohkem, kui Fidži saartel. Riik Fidži Eesti

Geograafia → maailma loodusgeograafia ja...
2 allalaadimist
Uus-Meremaa
7
doc

Uus-Meremaa

ligilähedane) SPC ­ (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat (tõlge ligilähedane) 8. Rahvastik Uus-Meremaa rahvaarv on 4,1 miljonit elanikku. Uus-Meremaa rahvastik on põhiliselt kujundanud sisse rännanud. Suurema osa rahvastikust (70%) moodustavad Euroopast väljarännanud ja nende järglased. Põlisasukad maoorid moodustavad 14,7%, Polüneesia päritolu inimesed 6,5%, Ida-Aasiast sisserännanud 6,6%. Uus-Meremaa toetab sisserännet ja laseb rahvaarvul sisserände arvelt tõusta 1% võrra aastas. Ka Uus-Meremaa rahvastik vananeb nagu enamikus arenenud riikides (vaata lisast). Kristlased on ülekaalus, kuigi 40% rahvastikust ei omista endale ühtki usku. 80% rahvastikust elab linnades, 74% rahvastikust elab Põhjasaarel, seal elab ka suurem osa maoore. Vanuseline struktuur: 0-14 aastaseid: 21,4%; 15-64 aastaseid: 66,9%; 65 ja vanemaid: 11,7% (rahvastikupüramiid lisas). Keskmine vanus meestel 32,92 ja naistel 34,4 aastat.

Geograafia → Geograafia
40 allalaadimist
Euroopa parlamendi institutsioonid
9
docx

Euroopa parlamendi institutsioonid

juurde lähetatud suursaadikutest ning mis tagab töö järjepidevuse ja lahendab tehnilis-poliitilisi küsimusi enne dokumendi saatmist nõukogule. Nõukogu võtab otsused vastu liikmesriikide ministrite hääletuse teel. Hääletamine võib olla kolme liiki sõltuvalt sellest, millistes aluslepingu sätetes kõnealust teemat käsitletakse: lihthäälteenamus (menetlusküsimused), kvalifitseeritud häälteenamus (liikmesriikide rahvaarvul põhinev häältearvestussüsteem, mida kasutatakse mitmete siseturgu, majandusküsimusi ja kaubandust käsitlevate otsuste puhul) ning ühehäälsus (välis- ja kaitsepoliitika, politsei- ja õigusalane koostöö, maksundus). Valdaval enamikul juhtudel võtab nõukogu otsuse vastu Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel ja koostöös Euroopa Parlamendiga, kas kasutades nõuandemenetlust (nt põllumajanduse, politsei- ja õigusalase koostöö ja

Õigus → Õigus
19 allalaadimist
Referaat Uus - Meremaa
10
doc

Referaat Uus - Meremaa

· SPC ­ (Secretariat of the Pacific Community) Vaikes Ookeani Kogukonna Sekretariaat Rahvastik: Uus-Meremaa rahvaarv on 4,1 miljonit elanikku. Uus-Meremaa rahvastik on põhiliselt kujundanud sisse rännanud. Suurema osa rahvastikust (70%) moodustavad Euroopast väljarännanud ja nende järglased. Põlisasukad maoorid moodustavad 14,7%, Polüneesia päritolu inimesed 6,5%, Ida-Aasiast sisserännanud 6,6%. Uus-Meremaa toetab sisserännet ja laseb rahvaarvul sisserände arvelt tõusta 1% võrra aastas. Ka Uus-Meremaa rahvastik vananeb nagu enamikus arenenud riikides (Lisa 2). Kristlased on ülekaalus, kuigi 40% rahvastikust ei omista endale ühtki usku. 80% rahvastikust elab linnades, 74% rahvastikust elab Põhjasaarel, seal elab ka suurem osa maoore. Vanuseline struktuur: 0-14 aastaseid: 21,4%; 15-64 aastaseid: 66,9%; 65 ja vanemaid: 11,7% (Lisa 3). Keskmine vanus meestel 32,92 ja naistel 34,4 aastat.

Geograafia → Geograafia
57 allalaadimist
Majanduspoliitika
320
doc

Majanduspoliitika

Põllumehed ja karjakasvatajad kulutasid päevas töötegemisele rohkem aega kui kütid ja korilased. Esimesed maaviljelejad olid tihti küttidest-korilastest väiksemat kasvu ja halvema toitumusega, kannatasid rohkem raskete haiguste käes ja surid keskmiselt nooremana. Majandusajaloolased vaidlevad siiani: kas rahvaarvu suurenemine sundis inimesi toiduainete tootmist alustama või võimaldas toiduainete tootmine rahvaarvul suureneda? Nn viljaka poolkuu – hõlmas Mesopotaamia ehk Tigrise ja Eufati piirkonna: tänapäeva Iraagi ja väikese osa Iraani, Kuveiti, Türgit – esimesed põllukultuurid (näiteks umbes 10 000 aastat tagasi kultuuristatud nisu, oder, hernes) arenesid looduslikest eellastest, millel oli palju häid omadusi:  Nad olid söödavad ja andsid looduses suurt saaki.  Neid oli lihtne kasvatada – tarvitses vaid külvata või maha panna.

Majandus → Akadeemiline kirjutamine
56 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun