korjamisega. Aitavad lahendada sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme. Pakuvad erinevaid teenuseid ja loovad uusi töökohti nagu näiteks muuseumid, korteriühistud. Mõned kogukonna tegevused nagu naabrivalve võivad viia vandalismi vähenemisele - mis tähendab politsei vähemat sekkumist; aktiivsed üürnike ühendused viivad omakorda majade paremale korrastatusele. Leian, et võiks taastada enne II maailmasõda Eesti Vabariigis olnud võimaluse rahvaalgatusega muuta igapäevapoliitikas tehtavaid otsuseid. Võib-olla nii oleks võimalik suurendada kodanike soovi osaleda aktiivselt riigi elu mõjutamises ka aegadel, mil ühiskonnas ei valitse kriisi. Koostöö ja ürituste korraldamine tõstab inimeste enesehinnangut ja usku, et nad saavad ise oma elujärje parandamiseks midagi teha. Näiteks võib tuua Toidupanga projekti, mille puhul on tegemist kodanike poolse heategevusega. Inimesed tegelvad ise konkreetste
aga neid oli vaid 50. Suur muutus oli see, et nähti ette riigipea ametikoht, aga riigipea ei oleks mitte president vaid riigivanem. Riigivanema olid väga lai mõjuvõim. Ta sai riigikogu laiali saata, seadustele veto panna, õiguse välja anda seadusi dekreetidena. Valitusus koosnes ministritest ja peaministrist (kelle nimi ei olnud siis enam riigivanem). Valitsuse ametispüsimine sõltus nii riigipeast kui riigikogust. Kõrgeim võim oli rahvas – said valida parlamenti, tulla välja rahvaalgatusega, osaleda referendumitel. Eesti oleks muutunud presidentaalseks vabariigiks, sest riigivanemal oli suur võim ja valitsuse ametispüsimine sõltus samuti riigivanemast. See põhiseadus ei olnud kaua mõjul. See hakkas kehtima jaanuaris 1934 ning sel momendil oli riigivanem ehk valitsuse juht Konstantin Päts, kes sai tiitli peaminister. Uusi valimisi ei olnud veel toimunud, sest selle korraldamisega läks aega. Nii oli Päts riigivanema ehk riigipea kohusetäitja lisaks oma peaministriametile
Omavad spetsiifilisi õigusi, kohustusi, vastutust, riiklikke garantiisid. Bürokraatia. Liigitus: 1) Riigivõimu esindusorganid 2) Riigipea 3) Täidesaatva riigivõimu organid 4) Justiitsorganid 17. Kõrgeim riigiorgan ja seadusandlik riigivõim (struktuur, funktsioonid, pädevus): Rahvas - kõrgeim riigiorgan Parlament - seadusandlik riigivõim Rahvas teostab riigivõimu 3 viisil: 1) esindusorgani, riigipea valimisega 2) rahvahääletusega 3) rahvaalgatusega Parlament: rahva poolt valitav esinduskogu. Kui föderatsioon, siis kahekojaline, kui unitaarriik, siis ühekojaline. Üks koda rahva poolt, teine koda valitakse proportsionaalsuse põhimõttel. Iseloomustab: alailine, valitav organ, teostab rahva üldvolituse põhjal seadusandlikku riigivõimu põhiseaduse alusel, liikmed tegutsevad esindus e. vabamandaadi alusel. Pädevus: 1) Seadusandlus 2) Riigikassa kujundamine 3) Täitevvõimu kontroll
algatusele oli alla kirjutanud vähemalt 25 000 inimest · Ainult ühel korral õnnestus antud piir kätte saada(Vapside põhiseaduse muudatus 1933) · 2 korda prooviti veel viia läbi rahvaalgatust, mis nurjusid: o I Maareform, millega sooviti mõisate võõrandamist. Allikirju hakati kogume selle vastu, et sakslastele, kellelt mõisad võõrandati, taheti maksta 1/7 mõisa väätusest. Läbi ei läinud see suuresti seetõttu, et rahvaalgatusega ei saa muuta rahaga seotud otsuseid ning välispoliitilisi otsuseid, nagu nt sõda o II Relvastus (1933-34). Eesti riik soovis müüa 2 sõjalaeva(Mille nad olid saanud brittidelt) Peruule (seda ka tehti). Tekkis pahameel ning hakati allkirju koguma. Siiski ei läinud läbi vastuplaan · 1920ndatel soovis Eesti karsklusliit rakendada alkoholikeeldu (kokku 3-4 korda), aga kõik korrad jooksid rappa. Eeskuju sooviti võtta USAst ja Soomest
Ajaloolised: rahvas kui vastand aadlile või varakale kodanlusele. Tõlgendati kui varanduseta pööblit. Lisaks rahvas kui mass vastandina aristokraatidele. PS järgi: preambulis- rahvas kui rahvus; §1+§56 kodanikkond kui kõrgema riigivõimu kandja; §105 lg2 hääleõiguslik kodanikkond. III Rahvas kui riigiorgan §105 lg2 mõttes Teostab riigivõimu §56 riigikogu valimistega (§§57, 58, 60); rahvahääletusega (§§57, 58, 105, 106, 15.ptk); PSRS §4 lg2 VP valimisega ja PSRS §8 lg2 rahvaalgatusega. Kaks viimast ei ole aktiivsed. Rahvahääletusega võetakse vastu seaduseelnõu (§105 lg1 Iv), muu riigielu küsimus (§105 lg2 IIv), PS muutmise rahvahääletus (15.ptk). Rahvaalgatuse probleemiks on poliitiline enamus ning kes selle eelnõu otsuseks vormistab. IV Rahva erilisus riigiorganina Valimisel lähtub rahvas enda huvidest ja heaolust. Järelevalve rahva üle puudub. §29 Rahvahääletus I Sätestus: PS §§56 p2, 57, 58, 105, 106, 162, 163 lg1 p1, 164, 168; RHS; RKKTS
RIIGIVÕIMU ESINDUSORGANID, RIIGIPEA, VALITSUS NING JUSTIITSORGANID: JURIIDILINE LAAD, FUNKTSIOONID, PÄDEVUS JA STRUKTUUR § 1. RAHVA VAHETU OSAVÕTT VÕIMU TEOSTAMISEST Rahvas on kõrgeima riigivõimu allikas. Sellest tuleneb, et ka kõrgeim riigiorgan on demokraatlikes riikides rahvas, kes organina teatud juhtudel teostab vahetult riigivõimu: 1) kogu riigi ulatuses: - rahvahääletusega ehk referendumiga (riigielu tähtsaimate küsimuste otsustamine),- rahvaalgatusega (seadusandlik initsiatiiv),- rahvaaruteluga (olulisimate seaduseelnõude laialdane avalik arutelu), - riigipea ja/või esindusorgani valimisega - st nende organite formeerimisega (vrdl parlament valib/moodustab/nimetab; president moodustab/nimetab/kinnitab) - 2) lokaalses haldusjaotuse üksuses (omavalitsusüksuses): - kohaliku referendumiga (nt piiride ja staatuse muutmine),