Versailles ' leping
1 millal oli kahe maailmasja vaheline aeg miks need aastad 2. nimeta kahe maailmasja vahelist aegu iseloomustavavaid mrsksnu (4) 3.selgita mis thendab Versaille diktant(misk selline nimi 4.kuidas on seotud 1 m ja 2 m puhkemine ? 5. kirjelda saksa poiitika tegevust 1930 a 6. USA ja Saksa maj olukord 1920 . 7 Suur depr. mis phjustas . Roosevelt uus kurss 1. 1918-1939. 2. majanduskriis, rahuleping, patsifism, demokraatia, hiljem ka diktatuur. 3. Versailles'i diktaat oli ks rahulepingutest, millega lpetati I maailmasda. Seda kutsuti Versailles'i dikaadiks kuna see slmiti Prantsusmaal Pariisis Versailles' lossis. 4. Mlemad sjad puhkesid tnu Saksamaale. 5. Aasias, Jaapan 1931. eesmrk: saada kogu aasia valitsejaks, sissetung: hiinasse, tagajrg: said agressoriks, lid jaapanist sltuva riigi Mandukuo. 6. 1920. aastad olid USA jaoks itsengu ajastu.Tormiliselt arenes auto- ja elektrimasinatstus. 1920ndate lpuks oli ameeriklaste kasutuses le 26 milj. auto.
teisitimõtlejad. Prantsusmaale jõudsin Lutheri ideed 1520. aastatel kuid erilist kõlapinda need ei saavutanud ning luterluse toetajad põletati ketseritena tuleriidal. Alles 1540 levima hakanud kalvinism sai suurema tähelepanu osaliseks, kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tingituna kuningavõimu tõusust ja hugenottide ning katoliiklaste vahelistest erimeelsustest, algas 1562. aastal Vassy veresaunaga kaheksast kodusõjast koosnev periood, sest rahulepingutest kinni ei peetud. Ususõda lõppes alles 1598. aastal Nates`i ediktiga, milles Prantsusmaa kuningas Henry IV tunnistas valitsevaks usuks katoliikluse, samas lubas see ka hugenottide piiratud tegevust. Kuna ta oli olnud troonile astudes hugenott, pidasid hugenotid teda usuvahetuse pärast reeturiks ning katoliiklased olid samuti tema suhtes umbusklikud. Kodusõdade käigus suri väga palju inimesi ning seetõttu vähenes oluliselt Prantsusmaa elanike arv.
25-26 okt. 1917 OKTOOBRIPÖÖRE Ajutine valitsus kukutati. Kehtestati proletariaadi diktatuur. 3.Märts Breisti rahu. Lk 56 Võimuvahetus venemaal. I MAAILMASÕJA TAGAJÄRJED 1. Hävisid Saksa, Austria-Ungari, Vene ja Türgi impeeriumid. 2. Euroopa uued riigid:Soome,Eesti,Läti,Leedu,poola,Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Iirimaa, Ungari. 3. Tekkis uus maailmakord: Versailles- Washingtoni süsteem. See põhines sõlmitud rahulepingutest (5 rahulepingut). Konverentsil (1921-22) määrati kindlaks suurriikide laevastiku suurus ja mõjusfäärid Kagu-Aasia ja Vaikse ookeani basseinis. Otsused pididki tagama sõdadeta maailma. Pariisi rahukonverent 1919 Jaanuar-Juuni Osales: 32 (27) riiki. Juhtrollis mängisid: 1. Prantsusmaa(G. Clemenceau) peaminister 2. Inglismaa (G.Lloyd) peaminister 3. USA (W.Wilson) president Konverentsil läks läbi kolme suure riigi tahe.
ka lahkuda piiramise ajal. Rootsivastane liit taastus- selle vastu asusid uuesti sõdima ka Taani ja Poola. Sõjategevus veel u 11a. Eesti alasid ei puudutanud, see toimus Soome aladel, Norras (kuulus toona Taani koosseisu) ja Põhja-Saksamaal. + meri ka. Sõjategevuse käigus sai Karl XII surma. Seda peetakse kahtlaseks- kas vaenlase kuul v omade poolt. (omade poolt, sest osad rootslased pidasid tema poolt jätkatavat sõda ja rahulepingutest keeldumist vastumeelseks). Lõppes ametlikult 1721 Uusikaupunkki rahuga. Venemaa sai lisaks Ingerimaale ka Eestimaa ja Liivimaa. Rootsile jäi veel Soome. Aga Rootsi sain venelt 2 miljonit riigitaalrit (vallutatud alade eest kompensatsiooniks). + võimaluse tollivabalt 50 000 rubla eest teravilja välja vedada. See väiksem kui see, mida varem oli välja vedanud. Poola ei saanud midagi. Sest jõudude vahekord oli Poola kahjuks, Venemaa oli sõjaliselt tugevam ja suutis need alad hõivata
etnilised kui poliitilised dimensioonid.11 Peale presidentide surma järgnes kolme kuu jooksul sündmuste jada, mis oli kolmeosaline: massimõrvad kogu riigis, lühike, kuid vägivaldne kodusõda, mis pühkis valitsuse väed maalt ja põgenike tulv, mis lõi enneolematu humanitaar- ja ökoloogilise kriisi. Kõik need faktid olid teada ka rahvusvahelisele üldsusele.12 Koheselt selgus, et ÜRO ei olnud oma ülesannete kõrgusel ning oli võimetu tagama Arusha rahulepingutest kinnipidamist. Riigid, kes olid asjaga seotud ei liikunud ühes suunas. Prantslaste parempoolne valitsus lähtus olukorras ikkagi oma koloniaalpoliitilistest põhimõtetest ja samal ajal ameeriklased olid Somaaliast lahkunud verise ninaga. Klientelism, koloniaalpoliitika, möödapanekud ja ebaprofessionaalsus konflikti lahendamisel ÜRO poolt läksid maksma miljoneid rwandalaste elusid. 13 Lisaks oli Rwanda
annaabi.ee 
