Diskonteeritud tasuvusaeg 2,74 500 000 0 Arvestuslik kasumilävi (tükkides) 22 500 -500 000 0% 5% 10% 15% 20% 2 Arvestuslik kasumilävi (rahas) 11 250 000 -1 000 000 Rahavooline kasumilävi (tükkides) 7 500 -1 500 000 Rahavooline kasumilävi (rahas) 3 750 000 -2 000 000 PVIFA (15%, 3a) 2,2832 WACC OCF* 4 160 827 Finantskasumilävi (ühikutes) 28 304 4
1) täiendav informatsioon kohaliku omavalitsuse üksuste kohta; 2) täiendav informatsioon avaliku sektori ja valitsussektori kohta. Riigi majandusaasta koondaruandele lisatakse otsuse eelnõu riigi majandusaasta konsolideerimata rahavoolise ülejäägi jaotamiseks, kui riigi konsolideerimata tulem on positiivne ja korrigeeritud konsolideerimata rahavoog on ülejäägis. Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavooline ülejääk on siis, kui käesoleva paragrahvi lõikes 10 toodud näitajate summa on positiivne. Riigikogu otsustab käesoleva paragrahvi lõike 10 kohaselt arvutatud riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoolise ülejäägi osalise või täieliku suunamise stabiliseerimisreservi või jätmise riigi likviidsetesse finantsvaradesse. Riigi majandusaasta korrigeeritud konsolideerimata rahavoog leitakse järgmiste näitajate summana:
majandustegevus ning ettevõtja saab saneerimismenetluse ajaks ka kaitse pankrotimenetluse algatamise eest. Saneerimismenetlus saneerimismenetlus mõeldud ettevõtetele, kelle maksejõuetus pole veel saabunud, kuid majanduslik olukord viitab võimalusele, et maksejõuetus ei pruugi olla mägede taga. saneerimine on maksevõime taastamine Mida peab arvestama! "Tuleb välja selgitada, kas maksevõimetus on lühiajaline, rahavooline probleem. Kui jah, siis aitab rahavoogude parem planeerimine, käibekrediit ja kreeditoride informeerimine. Kui tegemist on hoopis nn bilansilise probleemiga ehk vara on vähem kui kohustusi, tuleb koostada hinnang, kas ettevõte vajab saneerimist või tuleb käivitada pankrotiprotsess," SANEERIMISMENETLUSE ALGATAMINE § 7. Saneerimisavaldus (1) Avalduse ettevõtte saneerimise menetluse algatamiseks esitab ettevõtja ise. (2) Saneerimisavalduses esitab ettevõtja
Kehtiva pankrotiseaduse kontekstis on Eesti õiguskorras maksejõuetuse tähtsaim tunnus püsiv maksejõuetus. Maksejõuetuse ajutist olekut seadusandja otseselt defineeritud ei ole. Otsustamaks millise maksejõuetuse liigiga on tegemist, tuleb hinnata isiku majanduslikku olukorda sealhulgas PankrS § 1 lg-tes 2 ja 3 sätestatud üldaluseid arvesse võttes, mis sisuliselt vastavad eelkõige majandusteaduses käibel olevatele terminitele rahavooline ja bilansiline maksejõuetus. Rahavooline maksejõuetus on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ja bilansiline maksejõuetus on situatsiooni, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara. Eesti õiguses peetakse maksejõuetuse all silmas mõlemat. (PankrS § 1 lg-d 2, 3). O. Lukasoni (2013:12)võtab maksejõuetuse püsivaks muutumise hetke hindamisel arvesse ka tulevikus potentsiaalselt genereeritavad rahavood, mida võrreldakse kõigi varade likvideerimisväärtusega
Loomulikult ei ole see punkt ettevõtte jaoks vastuvõetav, vaja oleks, et tekiks kasum. Kasumilävesid on mitmeid. Tavaliselt käsitletakse ühikulist ja rahalist kasumiläve. Ühikuline kasumilävi annab toodete arvu, mis tuleb toota, et ettevõtte tulud võrduksid kuludega. Rahaline kasumilävi on müügi netokäive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumiläved kolmeks: 1) arvestuslik kasumilävi (accounting break-even point), 2) rahavooline kasumilävi (cash break-even point), 3) finantskasumilävi (financial break-even point). Mikroökonoomikas ja üldises ettevõttemajandusõpetuses tuntakse ja ka rahandusteoorias tunti varem kasumilävena vaid arvestuslikku kasumiläve. Seoses raha ajaväärtusteooria levimisega ning kasumi ja rahavoo eristamisega kasutatakse rahanduses järjest rohkem rahavoolist ja finantskasumiläve. Kõigepealt käsitletakse üldlevinud kasumiläve tüüpi koos selle tuletusega. Arvestusliku
kuludega. Rahaline kasumilävi on müügi netokäive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumiläved kolmeks: 1) arvestuslik kasumilävi (accounting break-even point), Arvestusliku kasumiläve tuletamisel eeldatakse, et ärikasum võrdub nulliga: EBIT = 0. Selline eeldus tähendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud on sisuliselt müügikäive. Kuludest arvestatakse muutuvkulusid, püsikulusid ja amortisatsiooni, mille summeerimine annab kogukulud. 2) rahavooline kasumilävi (cash break-even point), 3) finantskasumilävi (financial break-even point). 34. Hinnakujunduse paindlikkus Kristi 35. Hinnakujundamise meetodid hotellis 1. Tuhande reegel lähtutakse sellest, et igast $1000 investeeringust toa kohta läheb hinnaks $. Nt: hotellis on majutuse investeering $12 000 000, st iga toa investeering on 120000 (100 tuba) ja kui võtta $1 igalt $1000 investeeringult saadakse toa hinnaks $120. 2. Pindala järgi 3
pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise aluseks on enimkasutatavad Cash flow test ja Balance sheet test. Maksejõuetus kahes erinevas tähenduses: · Equity insolvency või Cash flow insolvency on olukord, kus võlgnik ei ole võimeline täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ehk rahavooline maksejõuetus. · Balance sheet insolvency olukord, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara ehk bilansiline maksejõuetus. Raske juhtimisvea mõiste - loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. NB! TsÜS § 36 Pankrotiavalduse esitamise kohustus Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava
Rahaline kasumilavi on muugi netokaive, mis võrdub kuludega. Teine viis on jaotada kasumilaved kolmeks: 1) arvestuslik kasumilavi (accounting break-even point), Arvestusliku kasumilave tuletamisel eeldatakse, et arikasum võrdub nulliga: EBIT = 0. Selline eeldus tahendab, et finantskulusid ei arvestata. Kogutulud on sisuliselt muugikaive. Kuludest arvestatakse muutuvkulusid, pusikulusid ja amortisatsiooni, mille summeerimine annab kogukulud. 2) rahavooline kasumilavi (cash break-even point), 3) finantskasumilavi (financial break-even point). GRAAFIK JA VALEMID SLAIDIDEL 51. Ohutusvaru Ohutusvaru (OV) on summa, mille võrra muugikaive uletab muugikaibe kasumilavepunktis. Mida lahemal on tegelik tegevusmaht kasumilavele, seda suurem on risk. Ohutusvaru naitab, kui palju võib langeda ettevõtte kaive, enne kui ettevõte miinusesse laheb. Ohutusvaru arvutatakse jargmise valemi abil: OV = S SBP(A) .
annaabi.ee 
