pädevustunnistuste koopiad, töökirjeldused, omandit tõendavad dokumendid, kurndi ja hoone asendiplaanid, eksperthinnangud, toote näidiste fotod, tellimuskirjad, turu-uuringud jms. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE JUHEND Äriplaan on äriidee detailne lahtikirjutus soliidse dokumendina, mida vajab ettevõtja: · Eelkõige ise oma äriidee tasuvuse hindamiseks ja tegevuse planeerimiseks. · Rahastajale esitamiseks · Tegevuse plaanipäraseks arendamiseks Rahastajale esitamisel kirjutatakse äriplaan rahastaja poolt etteantud struktuuri järgi ning igal rahastajal on oma äriplaani struktuur koos erinevate rõhuasetustega. Äripaan on kaheosaline: · Sõnaline osa · Finantsosa Sõnalises osas kirjeldatakse äriideed ja selle teostamisega seotud tegevusi ning idee realiseerimiseks vajalikke ja olemasolevaid ressursse.
Erinevatel programmidel ja fondidel võivad eelarve osas olla omad nõudmised. Projektitaotluses tuuakse välja, millist osa eelarves taotletakse antud programmist ning missugused ressursid kaetakse omavahendite arvelt ja/või teistest allikatest. Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine Eelarve koostamisel tasub üle kontrollida, kas eelarve kindlustab projekti vajalike vahenditega: On rahastajale arusaadav (detailideni lahti kirjutatud – inimeste tööpäevade ar, sõitude kilometraaž, soetuste nimetused ja arv jne). Sisaldab vajadusel selgitusi. Vorm ja sisu vastab rahastaja nõuetele (kategooriate vaheline protsentuaalne suhe, limiidid erinevatele kategooriatele). Arvutuste aluseks olnud andmed on alles (hinnapakkumised ja –kirjad). On väike varu (hinnad võivad muutuda – otstarbekas on kasutada veidi kõrgemaid hinnamäärasid).
projekt vastaks rahastaja ootustele. Soovitav on mitu korda mõelda ja siis projekt paberile panna, sest rahastajad hindavad projektis konkreetsust, ainulaadsust ja huvitavat ideed ning vaatavad seda, et kirjutatud projekt oleks üks selge tervilahendus mingile probleemile. Projekti osade kirjeldus Projekti esimene osa on esitlev osa, kus esitatakse üldinformatsioon. Projekti nimetus või nimi Väga oluline on projekti nimetus või nimi, sest see peaks rahastajale ütlema, mis projektiga on tegu. Projekti nimetuse või nime võib panna ka siis kui projekt valmis on, kuid projekti nimi peab olema lööv, lühike ja originaalne. Projekti valdkond Rahastaja jaoks on oluline teada, millises valdkonnas te oma projekti plaanite ellu viia. Valdkond võib olla näiteks sotsiaal- või haridusvaldkond jne. Projektijuht Igal projektil on juht, kes vastutab selle eest, et projektis kirjeldatud eesmärgid, lubadused ning probleemid saavad ellu viidud või lahendatud
Nii laenuandjaid kui omakapitali investeerijaid huvitab äriplaan ja/või -projekt. · võõrfinantseerimist ehk krediitide (laenude) võtmist, Selle alusel otsustatakse, kas ja mis ulatuses krediteerida või investeerida. · riskifinantseerimist ehk riskikapitali kaasamist, Seega peab äriplaan või -projekt pakkuma rahastajale piisavalt vajalikku infot. · omafinantseerimist ehk omakapitali laiendamist, Kuigi äriprojektide puhul võib olla hea rakendada eraldatuse põhimõtet, · toetusi ehk tagastavat ja/või tagastamatut finantsabi. huvitavad projekti potentsiaalseid rahastajaid ka jooksvad tegevused.
Samuti on programme, kust ei saa taotleda toetust soetustele, vaid ainult koolitusele. See tuleb projektitaotlemise eeltööna endale selgeks teha, et hiljem ei tabaks kirjutajat ebameeldiv üllatus. Projektitaotluses tuuakse ka välja, millist osa eelarves taotletakse antud programmist, missugused ressursid kaetakse omavahendite arvelt ja/või teistest allikatest. Kui eelarve on koos, siis tasub üle kontrollida, kas eelarve ikka kindlustab projekti vajalike vahenditega: on rahastajale arusaadav (detailideni lahtikirjutatud: iga inimese tööpäevade arv, sõitude/sõitjate arv, kilometraaz, ööbimiste arv, soetuste nimetused ja arv jne) sisaldab vajadusel selgitusi vorm ja sisu vastab rahastaja nõuetele (kategooriate vaheline protsentuaalne suhe, limiidid erinevatele kategooriatele jne) arvutuste aluseks olnud andmed on alles (hinnapakkumisi ja -kirju võib vajadusel lisada lisasse)
·EQUASS kvaliteedisüsteem on välja töötatud just sotsiaalsektori jaoks, Euroopa Rehabilitatsiooni Platvormi (European Platform for Rehabilitation) poolt, arvestades erinevate huvigruppide (teenuse pakkujad, teenuse saajad, sotsiaalpartnerid, rahastajad ja poliitika kujundajad) vaatenurki ning teenuse saajate ning nendega seotud sidusgruppide huve. Miks on kvaliteedimärki või standarit vaja? Kvaliteedimärk annab eelduse, et ostetav/pakutav teenus on kvaliteetne ja tulemuslik: · Rahastajale (kindlus, et teenusega saavutatakse vajalikud eesmärgid; teenuse hinna ja kvaliteedi suhe paigas), sihtgrupi vajadusi arvestav; kindlus rahastuse suurendamiseks. · Teenuse osutajale: Konkurentsieelis ja parem turupositsioon kvaliteedimärki omavale asutusele: organisatsioonis on terviklikult läbimõeldud teenuseprotsess, juhtimine, toimimine ja pidev areng, siht- ja sidusgruppide kaasamine teenuse parendamisse,
annaabi.ee 
