Eesti rahandusreform 1991 Olime eeskujuks teistele 1991. a. augustis taasiseseisvunud Balti riikidest suutis Eesti esimesena 1992. a. juunis täielikult loobuda endise NSV Liidu valuuta rubla kasutamisest ringlus- vahendina ja kasutusele võtta oma raha Eesti krooni (EEK). Mis eelnes rahareformile ja tegi selle võimalikuks? Oma raha kasutuselevõtu diskussioonid Eestis kestsid ligi 5 aastat. Avalöögiks oli 1987. a. 26. augustil Tartu päevalehes "Edasi" publitseeritud nelja Eesti ühiskonna- teadlase artikkel Eestile majandusliku autonoomia andmise vajalikkusest. Selles ettepanekus rõhutati ka Eesti rahasüsteemis konverteeritava valuuta kasutuselevõtu vajadust ning selle alusel arvelduste sooritamist NSV Liidu teiste piirkondadega.
jaganud hiiglaslikke laene. Kriisi süvendas riigieelarvest saadud ulatuslikud toetused. väliskaubanduse negatiivne bilanss. 1924 tuldi Väliskaubanduse bilanss oli positiivne. Kasvas välja uue majanduspoliitikaga. Valitsus sekkus eksport suurimad partnerid Suurbritannia ja aina enam majandusse. Pöörduti Euroopa Saksamaa. Rahva heaolu paranes, kadus turule ja esikohale seati põllumajandus. Tänu tööpuudus, kasvasid sissetulekud. rahareformile saabus ka majanduslik tõus ning eksport hakkas kasvama, tõusis elatustase. 2. Arutlege, kas 1920. aasta põhiseadus võis olla demokraatia kriisi peapõhjus Eestis? Põhiseadus kindlasti mängis suurt rolli kriisi põhjustamises. Ei olnud ära määratud riigipea ametikohta, rahvaalgatuse ja rahvahääletuse õiguse kasutamine ei hakanud kuidagi tööle. Riigikogu üle puudus nii rahva kui ka riigipea kontroll ning parlamendi tähtsus kasvas liiga suureks
· Külma sõja väjendused selles kriisis: Lääne demokraatia ja kommunistliku totalitarismi vastasseis (ideoloogiline erinevus). Vaenutsevad osapooled polnud omavahel otseseses sõjategevuses. Väljendasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri- ja teaduselus. Vastast üritati edestada võidurelvastuses, saavutada jagatud EU-s poliitilist ülekaalu ning laiendada mõjuvõimu Kolmandas Maailmas. Majanduslik vastasseis (tänu rahareformile mindi üle tulumajandusele) · Kriisis osalenud riigid ja nende liidrid: USA ja liitlased (Pr, SB) (Truman), NSVL (Stalin) · Olulisemad sündmused: NSVL alustab teede blokeerimist L-B ja ülejäänud Saksamaa vahel loodi õhusild · Kriisi tagajärjed: Saksamaa lõhenes ning vastasseis süvenes. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu,
Valitud strateegia põhines rangel finantspoliitikal, välisvõla ulatuslikul restruktureerimisel ning majanduse riikliku sektori osatähtsuse vähendamisel, privatiseerimisel ja majanduskeskkonna üldisel liberaliseerimisel. Põhieesmärk oli alandada reformide algul aastaarvestuses ligikaudu 160%-ni ulatunud inflatsioonitempot. Eelarve- ja rahapoliitika karmistamisele ning valuutakursi fikseerimisele (sellest allpool lähemalt) lisandus ka selliseid Eestiski vahetult 1992. aasta rahareformile järgnenud perioodist tuntud meetmeid nagu riikliku sektori hindade ja palkade ajutine külmutamine. Üks uuenduste võtmeelemente oli Pacto nime all tuntuks saanud kokkulepe valitsuse, äriringkondade ja ametiühingute vahel: see kujundas raamid majanduspoliitika edasisele perioodilisele täpsustamisele. [1] Kogu reformiperioodi vältel põhines majanduspoliitika selgejoonelisel valuutakursisüsteemil ning juhitud tulupoliitikal. Vahemikus märts-detsember 1988 oli Mehhiko peeso kurss USA
aastal Eestisse tagasi, sest see, mis tuli, oli seninägematu suurus mitte rubla, vaid Nõukogude rubla. Ja see oli hoopis midagi muud kui kõlisev «Nikolai» või krabisev «Katariina»"(Vahtre. L, 2005, WWW). Krooni ja rubla paralleelse käibimise ajaks kehtestati kurss 1 kroon = 1,25 rubla. Tegelik ostujõul põhinev kurss pidanuks olema 1krooni= 8-10 rubla. Rahvas ise nimetas seda nn ,,Röövimiseks päise päeva ajal". Kuid lisaks sellele kadusid tänu rahareformile ka inimeste säästud. Kuni 1000-kroonised hoiused arvestati ümber eelnimetatud väga madala kursiga, mis üle selle, võeti lihtsalt ära. Nii kaotasid oma vähese raha ka paljud lihttöölised. Hinnad tõusid umbes viiekordseks, kuid palgatase ainult neljakordseks ning kaup poodidest lõppes otsa (Ibid.:54). 10 Eesti Vabariigi rahasüsteem likvideeriti lõplikult 1. aprilliks 1941
suurenes ringluses olev raha mass ligi 4 korda, samas rahal polnud suures osas mingit kaubakatet. Elanike käes oli tegelikult raha, mille eest nad ei saanud kaupu osta- viis raha ostujõu langusele, lisaks oli käibel sõjatingimustes ka väga suurtes kogustes valeraha. Teatud osa ühiskonnast kasutab kriisisituatsiooni ära, leiab võimaluse endale tohutu kasu teenida teiste arvelt, see teatud osa rikastumine oli selgelt olemas NL-s, oli väga pinnuks silmas Kremli võimuladvikule. Rahareformile hakkas Stalin mõtlema juba sõja ajal. Sisuliselt hakati rahareformi ette valmistama 1946 II poolel, oli üsna pikk protsess. Lõplikult jõuti ettevalmistustega lõpule 1947 hilissügiseks. Ettevalmistus tähendas tegelikult kitsas ringis ettevalmistust. Oli ülisalajane. 1947 sügisel saadeti kohtadele laiali instruktsioonid kinnistes ümbrikes, kuidas tuleb rahareform läbi viia, kui korraldus tuleb. Ümbrikud tuli avada vaid vastava erikorralduse peale
annaabi.ee 
