mille tegevust riik kas osaliselt v6i täielikult reguleerib. 44. * Finantsturg - institutsioon, mille kaudu liiguvad finantsvahendid neilt, kel on vahendeid üle, neile, kel on vahenditest puudus 45. Otsefinantseerimine ja kaudfinantseerimine otsefinantseerimine tähendab seda, et raha liigub laenuandjalt laenuv6tjale otse finantsturu kaudu. Kaudfinantseerimisel liigub raha finantsvahendaja kaudu. 46. Finantsvahendajad - m6iste ja liigid * Finantsvahendaja - on finantsvaratehingute vahendajad Rahaasutusteks nim. Institutsioone, mis tegelevad finantsvahendajatena. 47. Rahaasutused Eestis 1) krediidiasutus; 2) kindlustusselts; 3) väärtpaberivahendaja 48. * Krediidiasutus - ettev6te, mis v6tab vastu rahalisi hoiuseid ja annab omal vastutusel laene 49. * Kindlustusselts - ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest hüvitatakse kindlustusvõjatele tekkinud kahjud 50. * Väärtpaberivahendaja - finantsturuga seotud asutus, näiteks investeerimispank, mis
Esmaturul toimub väärtpaberite esmakordne müük investorile. Järelturus on osapoolteks aga kaks investorit. Nemad kauplevad varem väljastatud väärtpaberitega ning enamus kauplemisest toimub järelturul. Kui liigitada finantsinstrumente liikide järgi, siis on võlainstrumentide, omandiväärtpaberite, valuutaturg ja tuletisväärtpaberite turg. 3.3. RAHAASUTUSED JA NENDE TÜÜBID Institutsioone, kes toimivad kui finantsvahendajad, kutsutakse rahaasutusteks. Kui raha liigub laenuandjalt laenuvõtjale otse finantsturu kaudu, siis nimetatakse seda otsefinantseerimiseks. Teiseks variandiks on, et kasutatakse finantsvahendaja abi selleks, siis on tegemist kaudfinantseerimisega. Rahaasutuste liigitus sõltub nende piiritletusest. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada krediidiasutusteks, kindlustusseltsideks ja väärtpaberivahendajateks. Krediidiasutus on äriühing, mille põhiliseks majandustegevuseks on avalikkuselt rahaliste
ja laenuvõtjad osalevad finantsturul. Finantsvahendajate tüübid: 1)Krediidiasutused e pangad võtavad vastu avalikkuse hoiuseid ja annavad välja omal vastutusel laene 2)Kindlustusseltsid saavad kindlustuspreemiat ja annavad välja rahalist kompensatsiooni kahju tekkimisel 3)Väärtpaberivahendajad pakuvad investoritele ostjate leidmist ja esmast väärtpaberi emissiooni, väärtpaberite vahendamist. (Lisaks neile võivad rahaasutusteks olla pensioni-, investeerimis- jm fondid.) 46. Rahaasutused Eestis krediidiasutused, kindlustusseltsid, väärtpaberivahendajad 47. Krediidiasutus on ettevõte, mis võtab vastu avalikkuse rahalisi hoiuseid ja annab välja omal vastutusel laene. Krediidiasutusteks on (kommerts)pangad ning laenu- hoiuühistud. 48. Kindlustusselts on ettevõte, mis loob kindlustusvõtjate (isikud, kes soovivad end
Tänapäeva pangad hakkasid tekkima 14. ja15. sajandil Itaalia kaubalinnades . Sõna pank tulenebki itaaliakeelsest sõnast banko ehk banka, mis pidi algselt tähendama rahavahetaja lauda, tooli või rahalaegast, kus vahetusraha hoiti. Krediteerimise, pangavekslite (-tähtede) emiteerimise ja sularahata arvelduste sooritamise tõttu muutusid pangad kollektiivsetest hoiuseifidest ajapikku üha enam arveldusvahendeid tootvateks, ümberjaotavateks ja transportivateks rahaasutusteks. Seda, et pangad hakkasid ise raha emiteerima võiks pidada teiseks revolutsiooniks panganduse arengus. Seega ei sõltunud pank enam kullakaevanduste võimsusest ega riigi rahapaja toodangust, vaid hakkas ise oma varasid ja ringluses olevat rahamassi kasvatama. (Ivanova 1998: 5-18) Arvatavalt 16. sajandil asutasid kaupmehed Itaalias, Madalmaades ja Saksamaal olulistes kaubanduslinnades ziiropanku, mis arveldasid sularahata. Kuivõrd keskaja
raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. Palju ollakse eeldatud, et finantsturul liigub raha laenuvõtjatelt laenuandjatele ilma vahendajateta. Tegelikult kasutavad majandusüksused oma finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajana toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Pärast finantsvahendajate mängutulekut võib raha laenuandjalt laenuvõtjale liikuda juba kahte teed mööda: otse finantsturu kaudu või siis finantsvahendaja kaudu. Finantsvahendajad aitavad ületada mitmeid raskusi. Finantsvahendajad suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate- ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest. Seega on finantsvahendajate kulud
raha- ja kapitalivahendusega. Ka asutus, kes ühelt poolt koondab ajutiselt vabu vahendeid ehk sääste ja teiselt laenab omalvastutusel välja. Palju ollakse eeldatud, et finantsturul liigub raha laenuvõtjatelt laenuandjatele ilma vahendajateta. Tegelikult kasutavad majandusüksused oma finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajana toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Pärast finantsvahendajate mängutulekut võib raha laenuandjalt laenuvõtjale liikuda juba kahte teed mööda: otse finantsturu kaudu või siis finantsvahendaja kaudu. Finantsvahendajad aitavad ületada mitmeid raskusi. Finantsvahendajad suhtlevad pidevalt paljude laenuandjate- ja võtjatega ning neil on hea ülevaade oma klientide vajadustest ja usaldusväärsusest. Seega on finantsvahendajate kulud tehingute sooritamisel, info kogumisel ja analüüsil suhteliselt väiksemad, kui need
jt.) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt.). Finantstooted jagunevad: 1) Finantsinstrumendid aktsiad, võlakirjad 2) Finantsteenused laenud, kindlustustooted, klientide nõustamine jne. 23. Finantsasutuste liigitus ja selgitused. Majandusüksused kasutavad finantsvaratehingutes enamasti vahendajate, täpsemalt finantsvahendajate abi. Finantsvahendajatena toimivaid institutsioone nimetatakse rahaasutusteks. Rahaasutuste liigitus sõltub suuresti riigi seadustest, täpsemini sellest, kuidas on erinevate finantsvahendajate tegevusalad piiritletud. Eesti seaduste alusel võib rahaasutused jagada järgmiselt: 1) Krediidiasutused - on ettevõtted, mis võtavad vastu rahalisi hoiuseid ja annavad omal vastutusel laenu. Need on pangad. Tegevuslube annab Eesti Pank. 2) Kindlustusseltsid - on ettevõtted, mis loovad kindlustusvõtjate maksetest fondi, millest
annaabi.ee 
