mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja) rae ülesanded: vaeste hoolekanne, korra tagamine, kohtumõistmine, linna tulude tagamine, kaitse organiseerimine, tagavarade hoidmine/soetamine) elanikkond- 90% mitte-eestlased. Käsitöölised- 40 käsitööharu. Tsumft- käsitööliste ühing, skraa- tsumfti põhikiri *Jüriöö ülestõus- eestlaste ülestõus, mis algas jüriööl 1343. Eesti pidas sõda Taaniga. Vallutati linnu üle Eesti. Kasutati ka Rootsi abi
Linnuseid hakati rajama 9.sajandil. Lisaks kaitsele kandis linnus ka esindufunktsoooni. Aadli ühiskondlik funktsioon oli sdimine. Vabal ajal peeti turniire. ~Elu linnas Erinevalt antiikajast oli keskaegne linn ennekõike majanduslik keskus. Linnade õitsengule lõi eelduse kaubanduse elavnemine, mis algas 10-11sajandi vahetusel. Kaupmehed koondusid gildidesse ja vennaskondadesss. Need kaitsesid oma liikmete huve, organiseerisid vastastikust abi ja usuelu. Raad valitses linna. Raehärrad ehk raeliikmed valiti tavaliselt jõukamate linnakodanike seast. Linlik mentaliteet oli ideaalis egalitaarne, vastupidiselt feodaalsele hierarhiale. Linna elu aluseks oli kaubandus ja kasitöö, eraomad ja rahamajandus. Kaubaliiduks sai läänemere aarsetel aladel Hansa Liit. Peamised kaubateed olid mereteed. Käsitöölised koondusid tsunfidesse ja igalyhel oli oma põhikiri ehk skraa, millega reguleeriti toodete kvaliteeti, valmimis aega jne. Tsunfi mitte kuuluvatele käsutoolistele olid karistused.
Linn tõi isandale tulu, kuid linnade rikkuse kasv tõi kaasa linnaelanike võitluse isanda võimu alt vabanemiseks. 5. Keskaegne linnavalitsus ehk raad. Kirjelda keskaegset linnavalitsust. Kelle hulgast rae liikmed valiti? Kauaks nad ametisse valiti? Mis olid rae ülesanded? (õp lk 74 ja 76) Linna juhtis linnakodanikest koosnev omavalitsusorgan RAAD. Linnakodanikke kutsuti BÜRGERITEKS. Linnavalitsuse moodustamiseks oli mitu võimalust: · Raeliikmed valiti linna lugupeetumate meeste seast (naised ei saanud raeliikmeks kandideerida). Raadi võisid kuuluda nii kaupmehed kui ka käsitöölised. · Mõnes linnas olid rae liikmeteks ainult rikkad kaupmehed, käsitöölisi ei peetud rae (linnavalitsuse) vääriliseks. · Linna mõjukamate (rikkamate) perekondade kiht - PATRITSIAAD, kelle hulgast raehärrad valiti. Teised raadi kandideerida ei saanudki.
seadsid end sisse müüride taga nii öelda eeslinnades. Linn ja selle elanikud moodustasid muust ühiskonnast eraldi seisva maailma. Linnarahvas tunnetas vajadust kuuluda ühtsesse kogukonda. Linnakodanikuks saadi sünnijärgselt või langetas raad linnakogukonda vastuvõtmise otsuse. Rae otsuse järel anti kodanikuvanne. Linnakodaniku õigused ja kohustused olenesid tema tööalast ja varanduslikust seisundist. Peamised seisuslikud rühmad olid raeliikmed, kaupmehed ja käsitöölised. Linnaelu polnud kerge ei suurtele ega väikestele. Toit oli kallis, üürid kõrged ja kõigile ei jätkunud tööd. Oma meelerahuks soovisid vanemad, et nende lapsed võimalikult ruttu mingi ameti selgeks õpiksid. Keskaja linnu oli mitmes suuruses, nende elanike arv oli äärmiselt kõikuv. XIV sajandi algul leidus Euroopas mõningaid tõelisi suurlinnu, mis elanike arvu poolest andsid isegi tänapäeva linnade mõõdu välja
17) Mis ülesannet täitis raad keskaegses linnas? Selgitage mõne lausega. Raad (saksa Rat 'nõu, nõukogu') ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Algselt oli rael kaks koosseisu, mis täitsid ametiülesandeid kordamööda, nii et puhkav koosseis sai tegelda oma elatise teenimisega. Rae ülesandeks oli suunata ehitustöid ja juhtida linna majandust. Samas pidid raehärrad suhtlema ka teiste linnade, suurfeodaalide ja kuninga või keisriga. Raad pidi mõistma kohut, kuid samas pidi ta teadma ka seadusi.. Rae
valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikud (kõrgem ametnik, kellele allusid peamiselt õigusalased küsimused. nt. rae sündik). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Meer - linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juht Prantsusmaal, Inglismaal. (?) Doodž - riigipea Veneetsias ja Genovas keskajal. Popolo - (Italian: “people”), in the communes (city-states) of 13th-century Italy, a pressure group instituted to protect the interests of the commoners (actually, wealthy merchants and businessmen) against the nobility that up to then had exclusively controlled commune governments. It was one of
valitsus-, esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed või literaadid, ja juristiharidusega sündikud (kõrgem ametnik, kellele allusid peamiselt õigusalased küsimused. nt. rae sündik). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. Meer - linnapea, ka muu kohaliku omavalitsuse juht Prantsusmaal, Inglismaal. (?) Doodz - riigipea Veneetsias ja Genovas keskajal. Popolo - (Italian: "people"), in the communes (city-states) of 13th-century Italy, a pressure group instituted to protect the interests of the commoners (actually, wealthy merchants and businessmen) against the nobility that up to then had exclusively controlled commune governments. It was one of
- Itaalia linnades kontroll linnade üle kuulus aadlile, kes ka elasid linnas - Itaalia linnade juhid Podestad - Paljudel itaalia linnriikidel kehtestati dünastiline võim - Väljaspool itaaliat magistraat, raad hakkas linna valitsema - Rae eesotsas seisid bürgermeistrid - Raad koondas enda kätte nii täidesaatva, seadusandlik ja kohtuvõimu - Linnades hakati keskaja lõpus aadeellikku elustiili harrastama - Raeliikmed said ametisse erinevalt: maahärra nimetas, raad ise kutsus, valiti - Linnaõigus reglementeeris linna haldamist, võimaldas linna kaitse jms - Linnaõiguse lubas linnale maahärra - Linnaõiguse normid kirj. Ülesse 12-13 sajandist - Linnaõigus anti tavaliselt mõne vanema linna eeskujul (Tallinnal Lübecki õigus) - Linnaõigus on seotud linna kodanikkonnaga - Linnaelanik oli nii õiguslikult kui ka varanduslikult differentseeritud - Ntx
raehärradest. Raehärradest kõige olulisemaid nimetati bürgermeistriteks, viimane mõiste hakkas hiljem tähistama linnapead. Raad oli linnas nii kõrgeim haldus- kui ka kohtuorgan. Keskaegse rae suurus sõltus linnast: suurtes linnades, nagu Tallinnas ja Tartus, võis olla üle 10 raehärra, väiksemates võis neid olla aga vaid 12. Vastavalt kõikus ka bürgermeistrite arv. Raehärra koht oli üldiselt eluaegne, uued raeliikmed valis raad ise. Need pärinesid enamasti suurkaupmeeste seast. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel. Gildidest olulisim oli Suurgild, mis koondas suurkaupmehi. Peale selle oli linnades enamasti ka Mustpeade Gild ehk vennaskond, mis koondas noori ja vallalisi kaupmehi. Lisaks sellele võis olla ka regionaalse või etnilise eripäraga gilde, nagu Kanuti Gild Tallinnas, mis algselt koondas skandinaavia ja eesti päritolu kaupmehi
esindus- ja kohtuorgan. Raad koosnes bürgermeistritest ja raehärradest, kelleks olid linnas kinnisvara omavad mõjukamad linnakodanikud, enamasti suurkaupmehed, ja juristiharidusega sündikust. Kõige kõrgem magistraat oli justiitsbürger, teine tähtsuselt oli kassabürger (linna vara ja rahad). Raehärrade arv on kõikuv, vahel kuulus rae koosseisu ka teisi ametiisikuid. Raeamet oli enamasti palgata auamet; vakantseid kohti täitsid olemasolevad raeliikmed koopteerimise teel. ·Gild- Gildid olid varakate kodanike õigusi tagavad organisatsioonid. Tallinna arvukatest gildidest kujunesid välja kolm tähtsamat, kes omasid iseseisvaid hooneid: Suurgild (1325. a. oli olemas), Olevi gild ja Kanuti gild. Iseseisev hoone oli ka gildidele lähedasel Mustpeade vennaskonnal. Suurgildi liikmeks said vaid suurkaupmehed ning nende seast valiti linnapead ja raehärrad. ·Tsunft- Eesti linnades kehtis tsunftikord keskajast kuni 19. sajandini. Enim teateid
kätte, samas tuleb arvestada, et rae tekkimisel oli siinsed kaupmehed reisivad kaupmehed, tegid ka ise kaubareise. Raeamet oli auamet, selle eest palka ei saadud, see oli seotud pigem esinduskohustustega. 13.-14. sajand raehärra ei saanud endale lubada, et ta koguaeg tööd teeb, pidi jääme ka aega oma isikliku äri tegemiseks. Raeliikmeid kutsuti nn raevõimeliste perekondade hulgast, kes olid suurkaupmehed. Raeliikmed valiti suurgildi liikmete hulgast - see on tõsi, aga see pole formaalne reegel. U 15. sajandi keskel on Tallinnas vana ja istuva rae vahetumine lakanud - sellest alates 14. raehärrat ja 14 raehärrat, lisandus ka sündiks - õigusteaduse ekspert. Rae juurde kuulus ka raesekretär. Raad käsutas nii palju kuivõrd maahärra selleks ruumi oli jätnud, Tallinna puhul üsna palju, haldus-, kohtu ja seadusandlikku võimu
annaabi.ee 
