tagasihoidlik, lihtne ja vähenõudlik. Ta ei lahkunud kunagi kodust. Ta oli kolmas Olümpose kolmest neitsilikust jumalannast. Ta vandus isegi Zeusi pea nimel, et jääb igaveseks ajaks neitsiks, lükates tagasi nii Poseidoni kui Apolloni abieluettepanekud. Hestia oli see, keda igal kodusel ohverdamisel ohverdati esimesena. Müütides püsib ta enamasti kodus. Igas linnas oli raekodades Hestiale pühendatud avalik kolle, kus põles igavene tuli. Seal võttis Hestia vastu toidu- ja joogiohvreid. Hädad langesid kõigile, kes püüdsid Hestia kaitse all oleva inimese kallal vägivalda kasutada. Inimesed armastasid teda kõikidest jumalatest kõige rohkem. Hera (Juno) Hera oli Zeusi õde ja abikaasa. Hera sai Zeusilt 4 last. Hera oli taeva-, abielu- ja sünnitusjumalanna. Ta oli kreeka kõrgeim jumalanna. Ta olevat
kasvavate linnadega. Gootiaegsete linnade kasvu tempot iseloomustavad arvud: saksamaal XI saj eksisteerinud 200 linna asemel oli XIII saj 1000 ja XIV saj 4000. Suuremates Euroopa linnades- Gentis, Antverpenis, Brüsselis- elas tol ajal 50 000- 100 000 elanikku. Nagu enne linnust, ümbritses nüüd ka linna linnamüür, et olla vaenlase eest paremini kaitstud. Linnakodanluse rikkus ja iseteadvus leiab väljenduse avalikes hoonetes raekodades, kohtumajades, tsunftide hoonetes jne. Gooti elamu näiteks võib tuua Põhja- Euroopa Hansa Liidu linnade nn diele-dornse tüüpi elamuid. Selle struktuuri määrasid kaks ruumi 1. diele(alam saksa k eeskoda), Kõrge talalaega ja kütmata kivipõrandaga ruum, mille seesmises nurgas asus mantelkorsten- leealune, kus valmistati süüa , ja 2. dornse (alamsaksa k tuba), diele hoone pikiteljel järgnev, kogu pere kasutada ruum, mis oli õhkküttega köetav keldrist hüpokausti kaudu. Elamu
Puitehistöö Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ehk arhitektuur. Arhitektuur jagatakse kaheks: sakraalseks ja visuaalseks. Sakraalarhitehtuur koosneb kirikutest, moseedest, kabelitest, kloostritest ja templitest, ühesõnaga sakraalarhitektuur seondub usuga. Profaanarhitektuuri saab ka nimetada, sest profaanarhitektuur koosneb enamasti sõjalistest ehitistest: linnused, linnakindlustused ja kindlused. Samuti oli kunstilist tähendust ka valitsuste lossides ja linnade raekodades. 20. sajandil hakati olulist kunstipära nägema ka tavaelamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähendus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti ka linnade planeerimisel. Skulptuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eraldada ümarplastikat ja reljeefe. Ümarplastikat saab vaadelda igast küljest, reljeefe aga vaid ühest
profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on
Näiteks kirikud on kristlastele sellised pühad hooned, mis on pühendatud Jumala austamiseks. Kuid näiteks muhameedlased nimeta- vad neid ehitisi moseedeks ja kõikidel teistel religioonidel on aga need ehitised templid. Niisamuti ka kabelid ja kloostrid on sakraalehitised. Kuid profaansed ehitised on just sellised hooned, mis on seotud sõjapidamisega. Sellised on näiteks linnused, kindlused, linnakindlustused jne. Ka lossides ja linnade raekodades ilmneb suurt kunstilist tähendust. Niisamuti on hakatud nägema kunstilist tähendust ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes, kuid seda alles 20. sajandil. Kunstiline tähendus on esinenud erinevate hoonete kooseksisteerimisel või loodusega kokkusobitamisel. Näiteks kui luuakse ansam- bleid, planeeritakse linnasid jne. Inimeste loodud kujundeid nimetatakse skulptuuriks. Kujundeid valmistatakse mingisugusest väga kõvast materjalist
Näiteks kirikud on kristlastele sellised pühad hooned, mis on pühendatud Jumala austamiseks. Kuid näiteks muhameedlased nimeta- vad neid ehitisi moseedeks ja kõikidel teistel religioonidel on aga need ehitised templid. Niisamuti ka kabelid ja kloostrid on sakraalehitised. Kuid profaansed ehitised on just sellised hooned, mis on seotud sõjapidamisega. Sellised on näiteks linnused, kindlused, linnakindlustused jne. Ka lossides ja linnade raekodades ilmneb suurt kunstilist tähendust. Niisamuti on hakatud nägema kunstilist tähendust ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes, kuid seda alles 20. sajandil. Kunstiline tähendus on esinenud erinevate hoonete kooseksisteerimisel või loodusega kokkusobitamisel. Näiteks kui luuakse ansam- bleid, planeeritakse linnasid jne. Inimeste loodud kujundeid nimetatakse skulptuuriks. Kujundeid valmistatakse mingisugusest väga kõvast materjalist
Näiteks kirikud on kristlastele sellised pühad hooned, mis on pühendatud Jumala austamiseks. Kuid näiteks muhameedlased nimeta- vad neid ehitisi mošeedeks ja kõikidel teistel religioonidel on aga need ehitised templid. Niisamuti ka kabelid ja kloostrid on sakraalehitised. Kuid profaansed ehitised on just sellised hooned, mis on seotud sõjapidamisega. Sellised on näiteks linnused, kindlused, linnakindlustused jne. Ka lossides ja linnade raekodades ilmneb suurt kunstilist tähendust. Niisamuti on hakatud nägema kunstilist tähendust ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes, kuid seda alles 20. sajandil. Kunstiline tähendus on esinenud erinevate hoonete kooseksisteerimisel või loodusega kokkusobitamisel. Näiteks kui luuakse ansam- bleid, planeeritakse linnasid jne. Inimeste loodud kujundeid nimetatakse skulptuuriks. Kujundeid valmistatakse mingisugusest väga kõvast materjalist
annaabi.ee 
