kontaktis pinnasega. Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sinna satub ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbrusest. Seetõttu on radooni sisaldus hoones suurim talvisel ajal. Suvel 8 hoitakse aknaid rohkem lahti ja tubadesse tulev välisõhk vähendab ruumides radoonitaset". [5] ,,Korralik ehituskvaliteet, paks vundament, toimiv ventilatsioonisüsteem ning paigaldatud radoonikile peaksid tagama päris korraliku kaitse radooni eest" [6]. 9 2.1. Radoon ehitusmaterjalidest Vahest võib kõrgenenud radoonisisalduse ruumides põhjustada ka ehitusmaterjalidest tulenev radoon. Ehitusmaterjalide radionukliidide sisalduse piirmäär on kindla eriaktiivsuse
õhurõhu erinevust üle põranda (on piisavalt kompensatsiooniavasid välisõhu sisenemiseks põranda alla). [11] 3.1.3 Radooni kogumissüsteem ja alarõhk pinnases Kõrge ja väga kõrge radoonitasemega piirkondades tuleb ehituse (eelkõige olemasolevate hoonete renoveerimise puhul) käigus lisaks radoonimembraanile paigaldada põranda alla radoonitorustik või/ja -kaevud, et tekitada pinnases alarõhku ruumi suhtes ja seeläbi alandada radoonitaset pinnases ning vältida radooni sattumist hoone siseruumidesse. Alarõhk radooni kogumise süsteemi tekitatakse ventilaatoriga, mille peab paigaldama pööningule, õue hoone kõrvale või keldrisse. Ventilaator paigaldatakse torustiku lõppu, et torustikus oleks alarõhk. Alarõhu jaotamiseks hoonealuses pinnases võib kasutada kogumiskaevusid või perforeeritud kogumistorutikku. [11] 12
sattumise võimalikud kohad. Seejärel koostada remonttööde detailne projekt. Elamutes tehtud arvukad uuringud on näidanud, et õhk tungib põranda alt esimese korruse ruumidesse põhiliselt seinte ja põranda nurkade (vt joonis 12), seinas paiknevate pistikupesade (vt joonis 13) ja põrandat läbivate torude läbiviikude kaudu. Seega tuleb esmajärjekorras pöörata tähelepanu just nende kohtade õhutihedaks muutmisele. Radooni tungimist ruumi on võimalik tuvastada spetsiaalsete õhu radoonitaset mõõtvate seadmetega. Juhul, kui radoon maja ümbritsevast maapinnast võib elamusse sattuda läbi ebapiisavalt tiheda vundamendi, tuleb hoolikalt tihendada vundament ja keldri põrand (vt joonis 14), samuti seina ja põranda liitekohad. Eriti raske on muuta radoonitihedaks valmis maja vundamendi ja seina ühenduskohti. Üldreeglina on lintvundament kaetud hüdroisolatsioonikihiga. Sellest nõudest on aastakümneid lähtunud projekteerijad ja ehitajad. Seega võib paljudel juhtudel
pinnasega. [ 1] Lisaks takistab talvekuudel külmunud maapind hoone ümber radooni väljapääsu atmosfääri. Maja all pinnas ei külmu ning sinna satub ka osa radooni sisaldavast pinnaseõhust hoone ümbruses. Seepärast on radoonisisaldused hoonetes tavaliselt kõige suuremad talvisel ajal. Soojal aastaajal hoitakse uksi ja aknaid rohkem lahti ja õhutamisel tuleb tubadesse peamiselt välisõhk, mis alandab ruumide radoonitaset. Pinnaseõhku satub radoon raadiumit sisaldavast kivimist. Radooni sisaldused pinnaseõhus kõiguvad väga suurtes piirides. Teatud kogus radooni eraldub tubadesse ka ehitusmaterjalidest (betoonist, tellistest, tuhaplokkidest). Kõik mineraalsed ehitusmaterjalid sisaldavad suuremal või vähemal määral raadiumi. [ 7 lk 14 ] Radooni võib eralduda ka kraaniveest. Ajutine radoonitaseme tõus on jälgitav vannitoas dussi või pesumasina kasutamisel ja köögis nõudepesumasina töötamisel
mille suitsetajatest elanike risk haigestuda kopsuvähke 15% ja enam, levivad kõikjal Põhja Eesti pankranniku lähialadel. Kõrge radooniriskiga alad, kus radoonitasemed elamutest ulatuvad 400 - 1000Bq/m3, levivad paljudes Põhja Eesti valdades, Raplamaal, Viljandimaal ja Tartumaal. Mõõduka radooniriskiga alasid, kus elamute radoonitasemed jäävad alla 400Bq/m3, esineb pea kõikjal Eestis [] Viimases uuringus mõõdeti radoonitaset 208-s lasteasutuses. Uuringuga tuvastate, et peaaegu pooltes ületab radoonisisaldus standardis sätestatud piirväärtust. Uuringuks valiti piirkonnad, kus elumajades on tuvastatud kõrgeid radoonisisaldusi. Peamiselt on radooniohtlikud Põhja Eesti, osaliselt Lääne Virumaa ja Tartumaa. Kokku teostati uuringuid 30-s vallas ja linnas. Nõuetele ei vastanud 102 keskmine radoonisisaldus oli lubatust kõrgem 66 hoones ja 36 hoones oli probleeme ühes või mitmes mõõdetud ruumis
Elamutes tehtud arvukad uuringud on näidanud, et õhk tungib põranda alt esimese korruse ruumidesse põhiliselt seinte ja põranda nurkade (vt joonis 12), seinas paiknevate pistikupesade (vt joonis 13) ja põrandat läbivate torude läbiviikude kaudu. Seega tuleb esmajärjekorras pöörata tähelepanu just nende kohtade õhutihedaks muutmisele. Radooni tungimist ruumi on võimalik tuvastada spetsiaalsete õhu radoonitaset mõõtvate seadmetega. Juhul, kui radoon maja ümbritsevast maapinnast võib elamusse sattuda läbi ebapiisavalt tiheda vundamendi, tuleb hoolikalt tihendada vundament ja keldri põrand (vt joonis 14), samuti seina ja põranda liitekohad. Eriti raske on muuta radoonitihedaks valmis maja vundamendi ja seina ühenduskohti. Üldreeglina on lintvundament kaetud hüdroisolatsioonikihiga. Sellest nõudest on aastakümneid lähtunud projekteerijad ja ehitajad. Seega
annaabi.ee 
