rõhu sinna pudelisse ja kõigelihtsam näha seda rõhku eraldumas on see kui ma võtan selle pudeli ja keeran sellel pudelil korgi maha. 7.Soojus Soojus on ühelt süsteemilt teisele energia ülekandmise mikroskoopiline moodus. Siin kandub üle ainult siseenergia ning see jääb ka uues süsteemis mikroosakeste korpäratu liikumise energiaks. Üksnäide veel miks pannakse soojus radikad akna alla. Selle pärast ,et aknast tuleb külm õhk mis langeb alla aga radikas tekitab sooja mis tõuseb ülese. Tänu sellele omadusele tekidab radikas toas õhu ringluse ja tuba saab soojaks. Kui radikat poleks akna all siis oleks toas ainult radika ees soe ja mujal jahe. 8.Sulamine Sulamine on aine muutumise protsess, kus tahke aine muutub kuumutamisel vedelaks. Temperatuuri kus sulamine toimub nimetatakse sulamistemperatuuriks. Temperatuur kus toimub sulamine on üldiselt sama sellega kus toimub tahkumine. Aine sulatamiseks on vaja
paiskõlitamise teel. Mootoris töötavad suure koormuse all väntvõlli, kepsu ja raamlaagrid ning nukkvõlli tugilaagrid. Õlitussüsteem koosneb: õlivann, õlivõttur, õlipump, õlifilter, õlikanalid ja täiteava. Jahutussüsteemi ülesandeks on üleliigse soojuse ärajuhtimine välisõhku ja mootori hoidmine töötemperatuuril. Jahutussüsteem koosneb: ventillator, radiooator, veepump, termostaat, lõdvikud, jahutussärk, salongi radikas. Süütesüsteemid ülesandeks on teha madalpingest kõrgepinge, juhtida see küünalde kaudu silindritesse ja süüdata silindrites töösegu. Süütesüsteem koosneb: vooluallikas aku või generaator, madalpinge juhtmed, süütepool, kõrgepinge juhtmed, süüteküünlad ja katkesti jaotur. Mootori blokk Kõik mootori silindrid olenematta nende asetus viisist on ühendatud üheks detailiks, mida nimetatakse mootori blokiks. Mootori blokk on mootori aluseks, kuhu kinnitatakse kõik
keskonnas. 4. Soojuslik ajakonstant (tau) - see on aeg sekundites, mille vältel 120°C juures hoitud termotakisti viiduna 20°C temperatuuriga keskonda jahtub sedavõrd, et tema temperatuur langeb e korda (63 K võrra). 5. Takisti temperatuuri tegur R see on termotakisti takistuse suhteline muutus protsentides. Temperatuuri muutuse 1°K kohta temperatuuril 20°C. Transistor soojeneb skeemis kui radikas ei suuda ära jahutada transistorit on ohu vältimiseks, et trans läbi ei läheks on radika külge paigaldatud termistor mis aga asub skeemis Rpj jadaühenduses. Radika soojenemisel väheneb termistori takistus mille
3.kiirgus SOOJUSJUHTIVUS 7 Toimub tänu aatomite võnkumisele mida soojem keha, seda intensiivsemalt võnkumine toimub. Kineetiline energia kantakse keha külmematele osadele üle (vibratsioon kandub edasi). Head soojusjuhid: METALLID (hõbe, vask, alumiinium) Halvad soojusjuhid: ÕHK, VILL, PUU SOOJUSE KONVEKTSIOON -soojuse ülekanne gaasi või vedeliku liikumisega. Näited. Radikas toa ühes otsas ja see soe õhk liigub. Vesi looduslikes veekogudes? SOOJUSÜLEKANNE KIIRGUSEGA - Soojusjuhtivus ja konvektsioon vajavad mingi aine olemasolu. - Kiirgusülekanne toimub ka vaakumis (Päikese energia jõudmine Maale) - Kiirgus kui elektromagnetlaine Elektromagnetlaine- elektri ja magnetvälja võnkumise läbi leviv energia. Elektromagnetlaine levimise kiirus vaakumis (valguskiirus) c = 3*108 m/s = 300 000 km/s
Q F= k t Sõltub: ülekanduvast soojushulgast, soojusläbikandetegurist, keskmisest temperatuuride vahest kahe keskkonna vahel. 47. Millist seaduspärasust saab kasutada küttepinna seina temperatuuri orienteeruvaks määramiseks? Esitada ka 1 selgitav näide. 5 Küttepinna seina temperatuur on alati lähemal selle keskkonna temperatuurile kumma on suurem. Näiteks: radika pinna temperatuur on lähedasem radikas olevale vee temperatuurile kui õhu temperatuur. 48. Selgitada pärivooluliste ja vastuvooluliste soojusvahetite erinevust. Pärivoolulised soojusvahetid mõlemad keskkonnad voolavad küttepinna eri pooltel ühes suunas. Vastassuunalised soojusvahetid keskkonnad voolavad üksteisele vastu. 49. Miks eelistatakse praktikas vastuvoolulisi soojusvaheteid? Liikumapanev jõud on kogu masina ulatuses ühtlasem, Võimalik jahutamise rohkem
8. Millistest põhiteguritest sõltub soojusvaheti küttepinna suurus F? Soojusläbikandetegurist, soojushulgast, temperatuuride vahe toote ja agensi vahel. 9. Millist seaduspärasust saab kasutada küttepinna seina temperatuuri orienteeruvaks määramiseks? Esitada ka 1 selgitav näide. Küttepinna seina temperatuur on lähem selle keskkonna temperatuurile, kumma α on suurem. Näiteks radika pinna temperatuur on lähem radikas olevale vee temperatuurile, kui ruumi temperatuurile. 10. Selgitada pärivooluliste ja vastuvooluliste soojusvahetite erinevust? Pärivooluline on selline, kus mõlemad keskkonnad voolavad kõttepinna eri pooltel ühes suunas. Vastuvooluline on see kui keskkonnad voolavad üksteisele vastu, toode ja agens siis. 11. Miks eelistatakse praktikas vastuvoolulisi soojusvaheteid? Vastuvool on eelistatav, sest liikumapanev jõud on ühtlasem (kogu küttepinna
39. Personaalarvuti struktuur ja standardplokid. Monitorid väljundseade, muudab arvuti signaalid inimsilmale arusaadavaks _ Klaviatuur sisendseade _ Hiir osutusseade _ Korpus metallist või mõnest muust materjalist konstruktsioon, mis teisi komponente kaitseb väliste mõjude eest _ Emaplaat plaat, millele ühendatakse teised seadmed Protsessor arvutisüda, mõtlemiskeskus _ Cooler protsessori või mõne muu detaili jahutuseks _ Radikas protsessori või mõne muu detaili jahutuseks _ Mälud kiirendavad arvuti mõtlemist, peavad meeles operatsioone. Aitab arvutil käivituda _ Toiteplokk muudab pinged ja voolutugevuse sobivaks arvutikomponentidele _ Videokaart muudab arvutist tulevad signaalid arusaadavaks monitorile _ Andmekandjad võimalik, salvestada andmeid 40. Protsessorite erinevad liigid. Socket tüüpi - Socket protsessor on kahest protsessori tüübist enam levinumad. Juhtkiip
`kontsert ja kont`sert, pluus ja pluusi (sg nom). o Morfoloogilised variaablid: samal sõnal on alternatiivsed morfoloogilised struktuurid, nt onu ja onut (sg part); suhkrut ja suhkurt; mõrult ja mõrudalt; jõkke ja jõesse; ma oleksin ja ma oleks; ilusaim ja kõige ilusam. o Leksikaalsed variaablid: sama tähendust saab väljendada kahe erineva leksikaalse üksuse ehk sõnaga, nt sool ja naatriumkloriid; saama ja hankima; mobiil ja mobla; radikas ja radiaator; tšikk, beib(e), tibi; küpsis ja biskviit. o Süntaktilised variaablid: sama tähendust väljendatakse eri süntaktiliste struktuuride abil, nt raamat, mille ma ostsin ~ minu ostetud raamat ~ minu poolt ostetud raamat; kas sa tuled täna? ~ tuled sa täna? 17. VARIAABLEID MÕJUTAVAD TEGURID. TOO NÄITEID 1) Keelekasutaja: geogr. päritolu, rass, sots.majanduslik staatus, vanus, sugu, rääkija tase grupis.