4. Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750). Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" (1754), tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. "Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761)
“Kolonel Jack”(1722). Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega “Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid”. Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee “Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest”, tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. ”Kiri d’Alambert’ile” , milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire’iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan “Julie ehk uus Héloise”. Rousseau mahukas
aastad ja 1930. aastad. Kuna enamvähem samasuguseid etappe võib eristada ka Lääne-Euroopa suurte kunstikeskuste ajaloos, siis võime öelda, et eesti kunst oli sellel perioodil omaks võtnud juhtivate kunstimaade arengurütmi. Nagu mujal euroopas, nii näeme ka Eestis, et 1920. aastail levib avangardistlik kunst peamiselt laiuti. Mis tähendab, et enne I maailmasõda tärganud voolud ja ideed leiavad arvukalt pooldajaid ja edasiarendajaid, kuid tihti "lahjendajaid", kes voolude esialgset radikaalsust pehmendavad ja nende vormiuuendusi dekoratiivselt tõlgendavad. Esindatud oli ka kubismist lähtunud konstruktivism. Eesti kunst oli omaks võtnud rahvusvahelise kunstipealinna, Pariisi arengurütmi. 1930. aastaid iseloomustab avangardi suhteline taanduminevõi taltumine ning kompromiss loodust jäljendava kunstiga. 1930. aastate kunstnikke võib suures osas jaotada kolmeks: silmarõõmu-maalijad; need, kes olid otseselt seotud Pariisi kunsti ja maitsega; vaesema
Stalin ei tunne oma kunagisele iidolile kaasa, vadi näeb võimalust saada Juhiks. Algselt asendasid teda küll Stalin ja Kamenev koos, kuid ajapikku Stalini võim suureneb. Stalin hakkab isepäi ebasündsaid otsuseid vastu võtma, Lenin on selle pärast tema peale maruvihane, kuid ta ei saa enam midagi teha haigus on ta üle võimust võtnud. Kokkuvõte Stalini julm poliitiline tegvus oli põhjustatud tema raskest lapsepõlvest ning tema sünnikuupäev võimendas tema radikaalsust ning julmust. Teda ei huvitas ainult eesmärk, selleni jõudmiseks ta vahendeid ei valinud. Kasutatud kirjandus ja allikad 1. Radzinski, E. Stalin. Varrak. 2000.a 2. Montefiore, S. S. Stalin- Punase Tsaari õukond. Varrak. 2005.a 3. Legrand, J. Stalin. Eesti Entsüklopeediakirjastus. 2001.a 4. http://www.sloleht.ee/index.aspx?v=astrology&s=3
Jean Jaques Rousseau (1712-1778) on päritolult prantslane, kes sündis Genfis protestantlikus perekonnas. Tema kellassepast isa äratas pojas varakult huvi galantsete salongiromaanide vastu. 16 aastaselt lahkus ta kodust ning hakkas muusikat õppima. Seetõttu pääses ta Pariisi kirjanike ja haritlaste ringi. Kuulsaks sai ta oma esimese filosoofilise esseega "Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid" (1750). Enda ideestiku radikaalsust tõendas ka tema järgnev essee "Arutlus inimeste ebavõrdsuse päritolust ja tekkest" (1754), tuues kaasa võimude teravdatud tähelepanu tema suhtes ning sundides Rousseaud vahetama pidevalt elupaika. "Kiri d'Alambert'ile" (1758), milles ta ründas kaasaegse teatri moraalilagedust, viis ta vastuollu entsüklopedistide ja Voltaire'iga. Ülimenukaks sai ta tugeva romantilise kallakuga kiriromaan "Julie ehk uus Héloise"(1761). Rousseau mahukas kasvanduslik traktaat "Émile ehk
B. Shelley Elust 1) Aastal 1802 astus ta Sioni maja Brentfordi akadeemiasse, Middlesexi. 2) 28. augustil 1811 elas 19-aastane Shelley Sotimaale 16-aastase Harriet Westbrookiga. 3) Shelley sündis 4. augustil 1792 Field Place'is, Broadbridge Heath'is, Horshami lähedal, West Sussex'is, Inglismaal. 4) Ta elas 7 l apselises peres ja ta oli kõige vanem. 5) Shelley vanemad olid nii põlgatud tema tegevusega, et nad nõudsid, et ta loobuks oma uskumustest, sealhulgas taimetoidust, poliitilist radikaalsust ja seksuaalset vabadust. Looming 1) Tema loomingus on valdavaim sisimate tunnete kujutamine ja poliitiline satiir. 2) Shelley kirjutas ka loodusluuletusi kodumaast ja eksootilistest maadest 3) Tema Armastusluules on siirust, lembetunde kokkusulamist sõprusega. 4) Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi", milles ta väljendas oma ateismi kelm Zastrozzi kuju kaudu. 5) Tema luuletusets ta vahel luuletas loodusest ja jumalast. 5. V. Hugo Elust
Isa oli kellassepp. 16- aastaselt lahkus kodus, tema elukäigus mahtusid seikluste vahele peamiselt muusikaõpingud. Tal õnnestus saada Pariisi kirjanike ning haritlaste ringi. Kirjutas artikleid ning 1745. aastal lavastati ka tema ooper. Kuulsaks tegi Rousseau' aga tema esimene essee ,,Arutlus küsimuse üle, kas teaduste ja kunstide areng on aidanud puhastada kombeid", mis pälvis Dijoni Akadeemia preemia. Ta väljus mõõdukast valgustlikkusest, mida viljeles Voltaire. Tema ideede radikaalsust tõendas ka ,,Arutlus inimese ebavõrdsuse päristolust ja tekkest", mille tõttu hakkasid teda taga kiusama ametivõimud. Rousseau radikaalsus tõi talle palju vaenlasi ning see mõjus talle halvasti. Ülimenukaks sai aga tema romantilise kallakuga kiriromaan ,,Jule ehk Uus Heloise". Tema ,,Ühiskondlik leping" tõukas tegutsema jakobiinidest revoulutsioonili demokraate. Ta ei saanud tagakiusamise eest rahu ei Prantsusmaal, Sveitsis ega Hollandis
annaabi.ee 
